·6-30 h jooksul kujunevad mürgistusnähud -raske metaboolneatsidoos -hüperventilatsioon -nägemishäired -pimedus -krambid DIAGNOOSIMINE ·Esialgseks diagnoosiks piisab: -anamneesist -sümptomitest -metaboolsestatsidoosist ·pHalla 7,20 viitab raskele mürgistusele ·Anioonidelõhe [(Na+ K) (Cl+ HCO3)] > 16 mmol/l ·Metanooli kontsentratsioon veres Metanoolimürgistust saab ka ravida: ·Maoloputus põhjendatud ainult vahetult päras tmanustamist(1-2 h) ·Aktiivsüsi ei toimi ·Kohene atsidoosi korrektsioon(kui ph<7,20) naatriumbikarbonaati100-600 ml/2 tunnis, ·hüpoglükeemiaravi ·HEMODIALÜÜS -eemaldab nii metanooli kui tema kahjulikud metaboliidid; m.h ka etanooliinfusiooni kiirust tõsta 2 x likvideerib atsidoosi ·näidustatud, kui -manustatud kogus > 30 ml -metanool> 50 mg/dl (0,5 ) -ilmneatsidoos -nägemishäired, teadvushäired -kaasuv neerupuudulikus ·FOOLHAPE 1 mg/kg (max 50 mg) iga4 h järel(kiirendab sipelghappe kahjutustamist)
Hapet (vesinikioone) toodetakse kehas metabolismi kõrvalsaadusena. Happe tootmise kogus sõltub dieedist, trennist,teised organi funktsioonid, lindudel munemise tsükli faasidest. 7.3. Keha puhversüsteemid. Rakusisesed ja välised puhvrid tiitrivad H+, et säilitada füsioloogilist pH-d. Need on mh hemoglobiin, teised proteiinid, karbonaat luus, fosfaat ja bikarbonaat. Need puhvrid kiiresti normivad pH pärast akuutset happe üleliigsust. Nt kroonilise metaboolse atsidoosi korral luu pakub puhverreservi. Liigne H + ja vähene HCO3- ekstratsellulaarses vedelikus soodustab osteoklastide luude lahustamist - vabastatakse karbonaati, mis puhverdab H +. Kroonilise atsidoosi korral võib tekkida ebanormaalselt madal luu mineraalne tihedus. Kopsud - muudavad CO2 eemaldamise määra verest. Ensüüm karboanhüdraas on punalibledes jpt, teeb sellist reaktsiooni: CO2+H2O= HCO3- + H+ Kui CO2 eemaldatakse verest, siis reaktsioon läheb vasakule ja H + konts. vähendatakse
· Vatsas proteiini sünteesi stimuleerimiseks. · Lenduvate rasvhapete sünteesi stimuleerimiseks ja modifitseerimiseks. · Toitainete seede stimuleerimiseks seedekanalis. · Vatsa pH stabiliseerimiseks. · Juurdekasvu stimuleerimiseks ja söödakasutuse efektiivsuse suurendamiseks. · Negatiivsel energiabilansi perioodil kehakaalu vähenemise minimeerimiseks. · Kuumastressi vähendamiseks. · Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja poegimishalvatusi, immuunsüsteemi tugevdamiseks jne.). · Põletikuliste seisundite leevendamisega. · Sõrgade ja kapjade korrashoid. Biotiin · Lehm: Biotiini mineraalsöödas aitab tervena hoida looma sõrad, kõrge E ja A vitamiini tase aitab vältida poegimisraskusi ja tagab kiirema taastumise pärast poegimist. · Hobune: parandab hobustel kapjade kasvu ja seisukorda. Biotiin
Streptokokkide poolt toodetud laktaat alandab kiiresti vatsa pH ning vatsa gramnegatiivne mikrofloora ja algloomad surevad. Piimhappe produktsioon suurendab vatsas osmootset rõhku ning vatsa koguneb teistest kudedest vedelikku. Areneb organismi dehüdratatsioon. Lisaks piimhappele tekib vatsa ka teisi tugevaid orgaanilisi happeid. Liigne tugevate hapete osakaal põhjustab vatsa limaskesta põletiku ja vatsaseina haavandeid. Seda haiguslikku seisundit nimetatakse atsidoosiks. Vatsa atsidoosi tüsistustena tekib äge laminiit ehk kabjanaha põletik, sest vatsast imendub vereringesse histamiin, mis põhjustab sõraseina kapillaaride kokkutõmbumise. Ketoos on lehmadel esinev ainevahetushaigus. See tekib kui lehma organism vajab rohkem energiat kui ta suudab süüa. Ebapiisava söömise tagajärjel jääb lehm negatiivsesse energiabilanssi ja hakkab energia tootmiseks kasutama oma keharasva. Organismis tekivad rasvade lagunemisel ketokehad, mis satuvad vereringesse
toimub lihastes anaeroobne glükolüüs ja tekib palju laktaati (piimhape). Veri muutub happelisemaks (H+ tõus). See stimuleerib hingamiskeskust piklikajus ja inimene hakkab kiiremini ja sügavamalt hingama ja kopsude kaudu rohkem CO2-te ära andma. Normaliseerub vere pH. Minutiventilatsioon on hingamissagedus minutis korrutada hingamismahuga. Liiga intensiivse hingamisega tekitatakse alkaloos ja see pidurdab hingamiskeskust. 2) Neerude regulatsiooni kaudu aeglasem viis, alkoloosi/atsidoosi korral suureneb kas aluseliste/happeliste ainete kontsentratisioon uriinis. Diabeediga kudedesse ja verre kuhjuvad happeliselt reageerivad ained, nt atsetoon . diabeedihaigel võib tunda suust atsetooni lõhna. Kui on koomasse langenud siis hüperglükeemiline kooma tingitud väga kõrgest glükoosi sisaldusest veres! Kopsu ja südamehaiguste korral on kopsud häiritud, alveoolid võivad olla täitunud vedelikuga, häirides kopse
kaasahaaramine. Seetõttu on haigustel palju ühiseid sümptomeid. Mida noorem on laps, seda kergemini ta haigestub ja haiguse kulg on raskem. 85 Lastehaigused ning hooldus Haigestumisel võib esimesena märgata muutust lapse käitumises. Ta võib olla muu - tunud närviliseks või loiuks. Tihti täheldatakse, et laps on kaotanud isu. Lapseea iseärasuseks on organismi varude kiire ärakasutamine, mistõttu tuleb haiguse ajal eriti jälgida lapse joomist ja söömist, et vältida atsidoosi (hapete hulga suurenemist organis - mis) ja dehüdratatsiooni teket. Imikutel ja väikelastel arenevad haigused kiiresti (nt mädapõletikulised lähevad üle sepsiseks), kuna neil on kaitsekehade produktsiooni võime vähene ning nende organism ei suuda moodustada rakulist kaitsebarjääri nakkuskolde ümber. Lapse haigestudes tekib sagedamini hingamiselundite puudulikkus. Hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tingituna avalduvad paljud haiguslikud
rakuvälises vedlikus. K+ kontsentratsioon ekstratsellulaarses ruumis, s.h. plasmas sõltub tema juurdevoolust (saadakse toiduga, vabaneb rakkude lagunemisel), eritumisest ning liikumisest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus
toodab umbes 4 kg glükoosi päevas. Rasv, milliseid rasvu kasutatakse kalasöötades? kodus uurida homseks. · Lüpsilehmade baasratsioon sisaldab ca 3% rasva KA-st. · Suuretoodanguliste lehmade ratsioon sisaldab tavaliselt 5...7%. · Lisatav rasv on kõige sagedamini meil rapsikoogis ( 5kg rapsikooki= 0,5 kg ehk 10%.) Söödalisandid · Pärmi eluskultuur aitab seedida kiudu, aitab vältida atsidoosi. · Propioonhape, muudab segasööda stabiilseks, vähendab hallituste ja pärmide hulka ( 1...3 kg/t) · Söögisooda vähendab vatsa happesust ja atsidoosi riski (0,2 kg lehma kohta) · Mükotoksiinide sidujad (alumiiniumsilikaat, bentoniit, või savil põhinevad tooted) · Mükotoksiinid on siis hallitusseente poolt toodetav mürk. Afrotoksiinid on kalakasvatajate mure, peaaegu kõik välismaal toodetavad söödad, tuleb lisada mükotoksiinide sidujaid.
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise
kasutavad diureetikume, astmaatikud kortikosteroide). · Liigne alkohol, kortikosteroidid ja diureetikumid intensiivistavad Mg väljutamist. · Defitsiit tekib diabeetikutel, kroonilistel alkohoolikutel, maksatsirroosi, kroonilise kõhulahtisuse, kestva oksendamisel, sooltehaiguste, pankreatiidi, neeruhaiguste, ateroskleroosi, süsivesikute kestva megadieedi ning metaboolse atsidoosi puhul · Defitsiidi sümptomiteks on neuromuskulaarsete funktsionide häired: närvilisus, depressioon, letargia, lihasvärin, lihasnõrkus, südame arütmia, emaka valulised kokkutõmbed raseduse lõppjärgus. · Sügava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja kõrge risk krampide tekkeks · NB! Mõnikord ei pruugi hüpomagneseemia puhul ülaltoodud sümptomid selgelt avalduda. Magneesiumi ja B6 vitamiini segu preparaat
-krooniline süsihappegaasi, mis tsüanootiline. tekitab happe- Patsiendil võivad reguleerimine bronhiit; - leelistasakaalu häireid esineda täitunud Hingamisharjut bronhiektaasiatõ ja respiratoorset kaelaveenid, used bi; atsidoosi. võivad olla tursed Drenaazasendid -ulatuslik Pais väikeses jalgadel ja Südamepuudulikkuse kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse
ARENG JA TUNNUSED II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: -- avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; -- esineb sagedamini naistel; -- kaasneb sageli rasvumisega; -- on ilmse päriliku seosega; -- ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; -- insuliinitundlikkus on langenud, s.t. vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; -- hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; -- atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; -- reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Suhkurtõve I tüübi puhul on probleem insuliini puudumises või vähesuses Kuidas aga areneb II tüüpi suhkur tõbi? Siin tõusevad esile need asjaolud, mis segavad insuliini toimet ja viivad lõpuks ka suhkrunivoo tõusuni veres. Insuliin saab oma toimet keharakkudes avaldada siis, kui rakud insuliini ära tunnevad,
-krooniline süsihappegaasi, mis tsüanootiline. tekitab happe- Patsiendil võivad reguleerimine bronhiit; - leelistasakaalu häireid esineda täitunud Hingamisharjut bronhiektaasiatõ ja respiratoorset kaelaveenid, used bi; atsidoosi. võivad olla tursed Drenaazasendid -ulatuslik Pais väikeses jalgadel ja Südamepuudulikkuse kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse
Vatsa puhverdusvõime on puudulik. Kui kergelt seeduvate süsivesikute hulk söödas järsult suureneb või kui koresööda osakeste suurus on väike, siis mäletsemine ja vatsaseede aeg on lüheneb ja ka süljeeritus väheneb. Samal ajal on LRH teke suurenenud sellisel määral, et ületab vatsa limaskesta imendumisvõime. Tulemuseks on vatsa pH alanemine umbes 5 ümber, ka vatsa puhverdusvõime nihkub. Atsidoosi tunnused karjas: Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) Piimarasva langus alla 3.0 Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem,
Vatsa puhverdusvõime on puudulik. Kui kergelt seeduvate süsivesikute hulk söödas järsult suureneb või kui koresööda osakeste suurus on väike, siis mäletsemine ja vatsaseede aeg on lüheneb ja ka süljeeritus väheneb. Samal ajal on LRH teke suurenenud sellisel määral, et ületab vatsa limaskesta imendumisvõime. Tulemuseks on vatsa pH alanemine umbes 5 ümber, ka vatsa puhverdusvõime nihkub. Atsidoosi tunnused karjas: ● Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) ● Piimarasva langus alla 3.0 ● Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) ● Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab ● Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) ● Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem,
II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel; · kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; · insuliinitundlikkus on langenud, ehk vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; · atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma. Tekib insuliini kõrge verenivoo ehk hüperinsulineemia faas, kus vähemalt
Tunnused ja tulevik II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel; · kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normig · insuliinitundlikkus on langenud, s.t. vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; · atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Tänapäeval on diabeedi uute ravivõimaluste uurimissuunad järgmised: 1. I tüüpi diabeedi ärahoidmine (preventsioon) kõrge haigestumisriskiga isikutel. Käimas on uuringud, kus preventiivseks raviks kasutatakse insuliini, nikotiinamiidi jt. aineid. Esimestest tulemustest saab rääkida mõne aasta pärast. 2
sisaldavasse katsutisse Glükoosi määramisele peab eelnema paast Laktaat Organismi hapnikuvaeguse näitaja ja tähtis prognostiline marker hüpoksia korral Laktaadi sisaldus üle 9mmol/L surevus üle 90% Laktaadi tõus esineb ka kasvajate, pärilike anaeroobsete glükolüüsi ensüümide häirete, leukeemiate, lümfoomide jt seisundite puhul Laktaadi kuhjumist ja vere pH langust nimetatakse laktatsidoosiks (metaboolse atsidoosi vorm) Kasutatakse ka bakteriaalse meningiidi diferentsiaaldiagnostikas (laktaat liikvoris) ja infektsioosse pleuriidi kiirdiagnostikas (laktaat pleuravedelikus) Laktaat Laktaat plasmas P-Lac Täiskasvanud: vP <2,4mmol/L aP<1,6mmol/L Vastsündinud: vP<2,9mmol/L Laktaat Laktaat liikvoris CSF-Lac Ei ole seotud vere laktaadi kontsentratsiooniga Bakteriaalse meningiidi korral suureneb laktaadi produktsioon rakkude
Termoretseptorid annavad peaajju edasi. b) pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks, nim. atsidoos (acidum – hape). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem. Neerude kaudu saab ka suurendada v vähendada happeliste ainete väljaviimist. Veri, kopsud ja neerud – vastutavad pH püsiva olemise eest. Uinutite üledoosil jääb hingamine seisma, mitte südametöö.
ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu) · ebatavaline -peptiidside (isopeptiidside)
pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph. Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks. Seisundit, kus organismi pH on muutunud liialt aluseliseks nim alkaloosiks (sõnast alcalis - alus) Spontaanselt toimub pH regulatsioon peamiselt hingamise kaudu (kopsud). Atsidoosi saab tekitada hinge kinni hoides, alkaloosi hüperventilatsiooni kaudu (sisse- ja väljahingamisel). pH'd reguleeritakse veres olevate puhverainete kaudu. Aeglasem pH regulatsioonisüsteem on neerud, mille kaudu saab suurendada/vähendada aluseliste/happeliste ainete väljaviimist uriiniga. 5. Veregrupid. Reesusfaktor. Veregruppide määramine. Veregrupi määramiseks võetakse vastavale alusele erinevate veregruppide testseerumid ja lisatakse igale seerumile väikene kogus uuritavat verd,
bakterimürk lagundab rakumembraanide fosfolipiide. Mittespetsiifiline e. üldine kahjustus: kujuneb sekundaarsete protsessidena vastusena spetsiifilisele kahjustusele, kahjustavad rakke ühesuguse mehhanismi kaudu eri rakutüüpidest. Väljendub: 1) kahjustus Ca2+ ülekoormusest; 2) kahjustus vabade radikaalide ülekoormusest; 3) H2O ainevahetuse häirumine; 4) kahjustus atsidoosi toimel 5) mitokondrite kahjustus; 6) raku energiavaegus. Rakkude vigastused:1) taaspöörduvad kahjustused 2) taaspöördumatud kahjustused. Sõltub rakkude metaboolsest seisundist ja kahjustava faktori intensiivsusest. A: Taaspöörduv (e. reversiibelne) väljendub raku funktsionaalsetes ja morfoloogilistes muutustes, mis kahjustava , 3) tsütoplasmas , 2)ATP hulga faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne
linool-ja linoleenhape tõttu (Kaarma jt., 1992). Pika ahelaga polüküllastamata rasvhapped on eluliselt vajalikud loote närvisüsteemi, aju ja silma võrkkesta arenguks. Kõige paremaks allikaks on rasvarikkad kalad nagu lõhe ja makrell. Aga leidub ka pähklites, seemnetes, täisteraviljas (Fenwick, 2002). Siiski on raseda jaoks oluline, mitte liialdada rasvadega, sest liigtarbimine soodustab kahjulike vaheproduktide kogunemist, atsidoosi ja ketoosi tekkimist ning rasvumist. Raseduse esimesel poolel soovitatakse päevas 75 grammi, teisel poolel 85 grammi rasva. Lipiidide osakaal päevasest kalorsusest peaks jääma 25-30% vahele. Taimse ja loomse rasva vahekord võiks olla 1/3 ja 2/3 (Kaarma jt., 1992). 1.3.4 Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud asendamatud biomolekulid, mis tagavad õigetes kogustes inimese normaalse elutegevuse. Oluline on saada vitamiine tasakaalustatud ja mitmekesise toidu kaudu.
Haiguse raskema kulu korral võib päeva jooksul kaotatud vee kogus ulatuda 30 liitrini. Haigus progresseerub kiiresti ja haige kehatemperatuur langeb.[4] Tekivad krambid ning nahk omandab kahvatu tooni, kujunevad mikrotsirkulatsioonihäired. Lisaks sellele teravnevad näo piirjooned ning patsient muutub raugalikuks. Mineraalsoolade ja vee vähesuse tõttu kujuneb välja hüpovoleemiline šokk, tekib hapnikuvaegus ja see viib omakorda metaboolse atsidoosi väljakujunemisele.[5] Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Lisaks sellele manustatakse ka tetratsükliini ja gentomütsiini. Kooleraepideemiad pole haruldased ja seetõttu tuleb haige võimalikult kiiresti hospitaliseerida ning panna karantiini. Nakatumise vältimiseks tuleb toiduained enne söömist korralikult pesta, samuti pidada kinni elementaarsetest hügieeninõuetest
- ensüümide geneetiline defekt (enamasti püruvaadi kinaasi) avaldub hemolüütilise aneemiana: ATP defitsiit Er struktuurse terviklikkuse häirumine Er kuju muutumine anormaalsete Er lammutamine põrnas + erütropoeesi häirumine. * Sünnitusprotsessis aeglustub sündiva lapse keha enamikes osades vereringlus ja langeb kudede hapnikusisaldus energiatootjaks anaeroobne glükolüüs. Laktaadi ja H+ kuhjumine sündivas organismis pole teatud tasemest alates kahjutu (atsidoosi oht pikaleveninud sünnituse puhul). * Takistab püruvaadi kuhjumist ja selle neurotoksilist efekti. Püruvaat konventeerub laktaat dehüdrogenaasi toimel laktaadiks. * Tekkinud laktaadist on kerge resünteesida glükoosi (glükoneogenees). Seega on laktaadil teatud energeetilise reservi roll. Laktaat - Laktaadi tekkimine ja utiliseerimine on normaalselt tasakaalus ja laktaadi hulk jääb enamasti 0,8 - 1,8 mmol/l piiresse (norm: venoosne veri 0,5 - 2,2 ja arteriaalne veri 0,3 - 0,8
või struktuurse valgu/lipiidi molekulis) Näi. bakterimürk lagundab rakumembraanide fosfolipiide. Mittespetsiifiline e. üldine kahjustus: kujuneb sekundaarsete protsessidena vastusena spetsiifilisele kahjustusele, kahjustavad rakke ühesuguse mehhanismi 2+ kaudu eri rakutüüpidest. Väljendub: 1) kahjustus Ca ülekoormusest; 2) kahjustus vabade radikaalide ülekoormusest; 3) H2O ainevahetuse häirumine; 4) kahjustus atsidoosi toimel 5) mitokondrite kahjustus; 6) raku energiavaegus. Rakkude vigastused:1) taaspöörduvad kahjustused 2) taaspöördumatud kahjustused. Sõltub rakkude metaboolsest seisundist ja kahjustava faktori intensiivsusest. A: Taaspöörduv (e. reversiibelne) väljendub raku funktsionaalsetes ja morfoloogilistes muutustes, mis kahjustava faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne fosforüleerimine , 2)ATP hulga , 3) tsütoplasmas
situatsioonides Annused: südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v. Vajadusel lisadoos 0,5-0,75 mg/kg i/v 3- 5 minuti jooksul. Kogudoos 3mg/kg (või 200-300mg 1 tunni jooksul) Magneesium 250mg/ml – refraktoorne VF jt rütmihäired. Annused: 2,5g lahjendada 100 ml 5% glükoosis i/v 1-2 5 minutiga Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired:
Kõige aktiivsemad esindajad aldosteroon ja desoksükortikosteroon. Need reguleerivad põhiliselt vee ja mineraalsoolade ainevahetust. Nende hormoonide vähenenud produktsioon põhjustab naatriumi suurenenud eritumist uriiniga, vereplasmas aga naatriumisisaldus langeb, tekib hüponatreemia. Naatriumi vähenemine kompenseeritakse kaaliumi suurenenud väljaviimisega rakust ja tema kuhjumisega veres. Kõige sellega kaasneb neerude funktsiooni häire, atsidoosi teke jne. Mineralokortikoidide üleproduktsioon põhjustab vastupidise pildi: naatriumitaseme tõusu (hüpernatreemia) ja kaaliumi langusega (hüpokaleemia). * Glükokortikoidid mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Nende põhiesindajad on kortisool, kortisoon ja kortikosteroon. Nad stimuleerivad glükoneogeneesi (süsivesikute sünteesi mittesüsivesikulistest komponentidest), soodustavad glükogeeni ladestumist maksa,
proteiini. Resünteesitud rasvatilgad kuhjuvad maksa rakkudesse. See on tüüpiline kõrgetoodangulistele lehmadele. Maksa rasvumine eelneb ketoosile. Maks hakkab rasvuma enne poegimist. Maksa rasvumist saame vähendada siis, kui lehm hakkab ise juurde võtma (tiine). Vatsaatsidoos- tekib suurte jõusöödakoguste korraga söötmisel. Vatsa pH langeb siis pikaks ajaks alla 6,0. Tekivad häired vatsaseedes ja häirub erinevate mikroobide omavaheline tasakaal vatsas. Üheks atsidoosi tagajärjeks on probleemid sõrgadega. Atsidoosi korral võib lehmadel esineda sõra nahktalla haavandumist ja lonkamist. Poegimishalvatus- vere kaltsiumi- ja suhkrusisaldus on sel korral tugevalt langenud. Poegimishalvatus tekib äkki ja kulgeb kiiresti. Algul esineb isutus, siis hakkab tagakehast alates halvatus ,mis levib üle kogu keha. Loom langeb maha ja ei suuda tõusta, seisund halveneb kiiresti. Ca ja glükoosi manustamisel veeni tervistub enami lehmi
hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs: Energiaallikas lihaste glükogeen, pingutuse kestus 10-60 sek, tõuseb glükolüütiliste ensüümide aktiivsus, happeliste laguproduktide kuhjumine takistab energia tootmist, metaboolse atsidoosi teke, suureneb puhversüsteemide võimsus, Aeroobne töö: Max hapnikutarbimise tõus, muutused aeglaste lihaskiududes, oksüdatiivse metabolismi paranemine, mitokondrite funktsiooni täiustumine, müoglobiini sisalduse tõus, verevarustuse paranemine, energiatootmise kohastumine aeroobse tööga. TREENINGKOORMUSE MÕJU INIMESE ORGANISMILE Bioloogiline (treening-)koormus - Faktor mis mõjutab organismi kui terviku talitlust. Faktor võib olla:
1 ni ja tegemist on happelise hälbe ehk atsidoosiga. Tekib hingamise tõkestumisel mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse, kõhulahtisusega. Kui suhe laieneb ja pH tõuseb, on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel). * BE (Base Excess, puhveraluste hälve) iseloomustab kvantitatiivselt puhvri aluselist (metaboolset) komponenti. Ideaalsel juhul (pH 7.4) peaks olema 0. Plussväärtused näitavad alkaloosi ja miinusväärtused atsidoosi sügavust (mM/l). Organism on tõhusalt kaitstud happelise hälbe vastu nn leelisreserviga (karbonaadid ja valgud). Suletud süsteemis (nt hingamise ja neerutalitluse lakkamisel) muutuks sisekeskond siiski happeliseks tekkiva süsihappe jt happeliste metaboliitide kogunemise tõttu eluprotsessides. Fosfaatpuhversüsteem Oluline peamiselt raku tsütoplasmas (intertsellulaarne puhver). Alus/Hape HPO 4-2 / H2PO4- Valkude puhversüsteem
( platsenta on neile läbimatu ja loode ise ei sünteesi). Gamma-globuliinide defitsiit kompentseeritakse emaslooma ternespiima suure gamma-globuliinisisaldusega. ·fibriogeen molekulmass 400000, sisaldus plasmas keskmiselt 3-7 g/l. Vere hüübimisel väljastatava fibriini lahustunud eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb :
Vedelik liigub veresoonkonnast vatsa, tekib dehüdratatsioon. Happesuse süvenemine soodustab kokkide ja piihappebakterite arengut vatsas. Tekitab eesmao limaskesta põletikukahjustusi kuni erosioonide ja haavanditeni. Areneb vatsa atoonia isutus, apaatia, kerge tümpaania, roe roheline, ka koolikud, maaslamamine. Vatsavedelik hallikas piimjas, pH < 6.karjas korraga mitu haigusjuhtu, kulg alaäge, krooniline. Verre imendunud happed tekitavad metaboolse atsidoosi. Põletikuprotsess võib eesmao limaskestalt levida libedikku ja soolde. Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia) löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks, silma-südame refleks). Diastoli kestus pikeneb, LM kasvab, SMM jääb endiseks
väike, umbes 10%. (Ibid) Vastavalt võistluspingutuse kestusele kasutatakse aeroobset ja anaeroobset režiimi erinevas vahekorras (Jalak, Lusmägi 2010). (vt tabel 3) 8 Anaeroobsel laktaatsel teel saadakse energiat süsivesikutest ning protsessi käigus tekkib glükoosi mittetäieliku põlemise laguproduktina piimhapet, mis difundeerub verre laktaatide ehk piimhappe sooladena. Piimhape põhjustab atsidoosi lihastes ja veres ning oksüdatiivsete ensüümide aktiivsuse languse, mis olulisel määral raskendab lihastegevust (Landõr 2009). Mida suurem on koormuse intensiivsus, seda enam on koormuse katkestamise põhjuseks just ülehappesus. (Jalak, Lusmägi 2010) Anaeroobse alaktaatse mehhanismi puhul on energia allikaks KrP, millest ATP taastootmine toimub väga kiiresti. See mehhanism võimaldab töötada väga kõrgetel intensiivsustel, kuid väga lühikest aega
väga väikeses koguses ( platsenta on neile läbimatu ja loode ise ei sünteesi). Gamma-globuliinide defitsiit kompentseeritakse emaslooma ternespiima suure gamma-globuliinisisaldusega. ·fibriogeen molekulmass 400000, sisaldus plasmas keskmiselt 3-7 g/l. Vere hüübimisel väljastatava fibriini lahustunud eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb :
albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Atsidoos on happe-aluse tasakaalu nihe happelisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH<7,35 Alkaloos on happe-aluse tasakaalu nihe aluselisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH>7,45 Respiratoorne atsidoos: *seotud CO2 ja H2CO3 kuhjumisega organismi, *Respiratoorse atsidoosi otseseks põhjuseks on raskendatud CO2 väljutamine kopsude kaudu (ajutüves paikneva hingamiskeskuse kahjustus,takistused hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust väljutamisest, *Hapete kuhjumine organismi (neeru patoloogia, diabeet, intensiivne kehaline töö), *Aluste kontrollimatu väljutamine: oksendamine, kõhulahtisus
Arvatakse, et tsentraalne hingamisstimulatsioon käib peamiselt ajutüve ekstratsellulaarvedeliku (sama koostis, kui liquor cerebrospinalisel) H+ kontsentratsiooni kaudu - liikvori pH. Peamised vesinikioonidele tundlikud alad asuvad piklikaju ventraalpinnal n. vaguse ja n. hypoglossuse juurte läheduses. Hape-leelis tasakaalu probleemide korral on ventilatsiooni stiimuliks H+ kontsentratsioon - nt metaboolse atsidoosi puhul suureneb ventilatsioon, suurenenud CO 2 ärandmine viib pH tagasi normi. Kui CO 2 tase säiliks konstantsena, oleks pH langusel ventilatsioonile suurem mõju - normis pH langus 0.1 võrra toob kaasa ventilatsiooni tõusu ~2 l/min võrra, kui aga CO 2 hoitakse normtasemel stabiilsena, on seesama mõju ~20 l/min. Sarnaselt pH tõusul hingamine aeglustub. Lisaks nimetatutele mõjutavad hingamist veel termosensorid (sooja- ja külmasensorid - stimuleerivad, v.a.
Südame pärgarter Südamelihase infarkt Neerud Neerupuudulikkus – dialüüs – transplantatsioon Jalaveresooned Diabeetilised haavandid, perifeerne arteriaalne sulgus Põhjused ja sümptomid Hüperglükeemia Kliiniline pilt: diabeetiline ketoatsidoos areneb aeglaselt 12–24 tunni jooksul. Algab suure janu ja näljatundega, samuti suurte roojakogustega. Atsidoosi tagajärjel tekivad pearinglus, oksendamine, eksikoos, naha ja limaskestade kuivamine, tahhükardia ja väsimus. Väljahingatav õhk võib lõhnata atsetooni järele. Hiljem tekib kiirenenud sügav hingamine (Kussmauli hingamine), et CO2 – hapet – kehast välja hingata. Tihti esineb ka suur kaaliumipuudus, mis võib viia raskete eluohtlike südame rütmihäireteni. Põhjused: esmakordne diabeedi avaldumine, ärajäänud insuliinisüst, liiga väiksed insuliinisüstid pikema aja jooksul.
annaabi.ee 
