Sisepõlemismootor (0)

Referaat
Sisepõlemismootor
füüsika
Koostaja :
Õpetaja:
2007
3
Sissejuhatus 4
1.1 Sisepõlemismootor 5
1.2 Tööpõhimõte 5
1.3 Lisavarustus 6
1.4 Liigitus 7
2.1 Ajalugu 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Sisepõlemis mootor on tõesti väga levinud ja me puutume sellega kokku iga päev. Süsteem on tegelikult iseenesest väga lihtne ja tõesti füüsikaline protsess, kus on ka väiksemas osas keemiat sees. Füüsika paneb jõud liikuma ja kõik need asjad, mis on omavahel ühenduses liikuma, kuni vajaliku kohani, kus see tarvitatakse. Algeliselt vabaneb jõud ikkagi kütuse plahvatusest, milleks on meil tänapäeaval ikkagi looduse saastamisele ja kliima soojenemisele vaatamata enamasti fosiilne kütus. Tänapäeval käib võidu arendamine igas asjad, et saada kõvasti raha teha, kuid see tuleb ju kõigile kasuks, kui see pole just kahjulik. Kuna endalgi on nüüd mugavam autoga või siis ühistransportiga ringi sõita, mitte ei pea hobuse seljas kooli kappama. Meie teame kindlasti kõige levinumalt seda mootorit kasutatavat autode peal, kui seda kasutatakse ka mujan nagu nt: lennukid , helikopterid, kasvõi generaator , mis toodab omakorda uut energia liiki, muruniidukid, mootorsaid jne. Selle nimistu on väga pikk ja tõesti muutis selle leiutamine ajalugu. Nii tehnilise poole pealt, kui ka tavalisele inimesele. Teha kergemaks meie igapäeva tööd. Keskendun ma peamiselt ikkagi auto mootorile ja mehanismile, kuna see on meile ikkagi kõige lähedasem, kuid ei jäta ka mainimata, et see ei ole ainus valdkond , kus seda kasutatakse.

1.1 Sisepõlemismootor

1.2 Tööpõhimõte

Selle tehnilise seadeldise abil muudetakse soojusenergia mehaaniliseks tööks. Kütusena kasutatakse tänapäevil kõige levinumalt bensiini, on ka teisi küttematerjale nagu gaas , diisel jne. Siin väike seletav pilt ennem, kui asume sünade juurde, kuna peab ikkagi aru saama mis on mis ja kus need asjad asuvad.
I - sisselaske nukkvõll
V - klapid
P - kolb
R - keps
C - väntvõll
W - veesärk
E - väljalaske nukkvõll
S - süüteküünal
Kõik see süsteem on tegelikult välja töötatud kütusest energia kätte saamiseks ehk plahvatuse energia rakendamiseks mingiks edasiseks tegevuseks, nt: autol rataste ringi ajamiseks, et see edasi liiguks. Kütust ammutatakse sellest vajalikust lähedal olevast paagist, mida peale pumbatakse. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa, mida laseb sisse I ehk sisselaske klapp, seejärel surub P ehk kolb selle gaasi tihedalt kokku, S küünal süütab selle ja selle tagajärjel toimub plahvatus mis surub kolbi alla tagasi ja lööb samas C-le ehk väntvõllile hoo sisse, kui kolb uuesti üless läheb siis vabanetakse jääkidest ehk heitgaasidest jne, väljalaskeklapi läbi. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. W on kogu selle süsteemi hoidmine ülekuumenemise eest, kuna plahvatuse tagajärjel ja hõõrdumise toimel tekib ikkagi palju soojusenergiat. Seda üleliigset energiat kasutatakse ka kavalalt ära, kui karmima kliimaga aladel talvel külmaga juhitakse seda soojust ka auto salongi.
( http://www.minu.pri.ee/automootor.ht m, http://et.wikipedia.org/wiki/Sisep%C3%B5lemismootor )

1.3 Lisavarustus

Ilma lisadeta ei töötaks ikkagi üksi tänapäeva moode masin, kuna inimene tahab juba kliimat, istmesoendust ja ikkagi kõige olulisem, oma auto ühe lihtsa liigutusega käima saada. Kogu selle algusesks on aku, kus plii ja teised ained oma vahel reageerides vabastavad elektrienergiat. Kui hiljem töötab kõik selle vabaneva plahvatuse jõust siis alguses lööb masinale särtsu sisse ikkagi see samune aku, mis paneb alguses starteri ringi ajama ja see omakorda ärgitab mootorit pöörlema ja plahvatusi mootoris sees käima lööma. Elekrit saame me sõidu ajal ikkagi generaatorist, mis säästab siis akut, et seda ei peaks iga nädal suure raha eest uut ostma. Kuid kõigeks selleks on ka vaja hapniku mida ei hangita kuskilt eraldi puhtalt vaid lihtsalt õhust, mida on ju ikkagi 21% õhu koostises. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segustit - karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Selleks tuleb 1 kg bensiini kohta võtta vähemalt 15 kg õhku. Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule.
( http://www.minu.pri.ee/automootor.ht m)

1.4 Liigitus

Mootoreid liigitatakse siis teatud parameetrite järgi, milleks on:
1)      otstarbe järgi – veovahendite ja töökindlad mootorid .
2)      töötsükli järgi – kahe- ja neljataktilised mootorid.
3)      segumoondusviisi järgi – välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid.
4)      töösegu süütamisviisi järgi – elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid.
5)      tarvitava kütuse liigi järgi -  bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga.
6)      silindrite arvu järgi – ühe- ja mitmesilindrilised mootorid.
7)      silindrite paigutuse järgi – üherealised püstsilindritega; üherealised kaldsilindritega, mille silindrite telg on püstsihi suhtes 20 – 40 kraadi kaldu; kaherealised V- kujulised , mille silindriread asetsevad teineteise suhtes nurga all; vastakmootorid, mille silindriread on kohakuti rõhtasendis.
8)      silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi – ülelaadimiseta mootorid, milles silindrid täituvad kolvi ülemisest surnud seisust alumisse liikumisel tekkiva hõrenduse toimel, ja ülelaademootorid, milles silinder täidetakse kütteseguga laaduri poolt tekitatava rõhu all.
9)      jahutusviisi järgi – vedelik- ja õhkjahutusega mootorid.
( http://www.minu.pri.ee/automootor.ht m)

2.1 Ajalugu

1509 aastal hakkas juba selle alust panema kuulus ja teada tuntud leiutaja Leonardo da Vinci. Ta oli ka peale leiutaja maaler , kirjanik, laulja, mängis pille jne. Seda ideed ja teiste poolt veel edasi arendatud tarkust kasutusele võttes saavutaski saksa leidur Nikolaus Otto 1878. aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Tema tehtud masinast on ka kõvati edasi arenetud, kuna meie ühikond on juba selline arenev. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Kuigi alguses olid need masinad kohmakad ja suured siis nüüd on neist tehtud tõeliselt äkilised ja jõulised masinavärgid.
Kütuseid mida see mootor kasutab on leiutatud ka erinevaid ja leiutatakse siiamaani edasi, kuna enamus on fosiilsed ja kahjustavad meie ühiskonda, kus me elame päris kõvasti. Kütustest on kasutusel: bensiin, diisel, gaas, H2, biodiisel jne. Diislite valdkond on jõudsalt edasi arendanud Rudolf Diesel , kes leiutas 1900 aastal biediislil töötava mootori, mis on ka keskkonnasõbralik.
( http://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine )

Kokkuvõte

Meie ühiskonnale on kindlasti olnud suur kasu tänu selle leiutisele, reisimine on nüüd palju kergem. Põllutöid teeb meie eest traktor mitte me ei pea ise seda atra lükkama, nagu vanad eestlased või siis hobusega tegema, kuigi see on ikkagi aega nõudev. Tänu selle sai tootmis mahte kõvasti suurendada ja lihtsamaks muutusid paljude elu valdkondade inimeste elud . Transpordis mängib see väga suurt rolli, et inimesi hommikul tööle saada ja õhtul koju toimetada. Tänapäeval on muidu võetud sellest leiutisest viimast, masinas mis sõidavad juba 400 km/h on omaette klass või siis mitme miljonilised luksusmasinad. Kõigel selle on ka oma miinus külg ehk globaalne soojenemine, mis tekib teatud kütuste põlemise tagajärjel ja sealse jäägi CO2 paiskamine atmosfääri. Kuid ma ise arvan, et küll keegi varsti midagi uut ja keskonnale paremat leiutab, kuna ikkagi nüüd on juba suured rahad mängus.

Kasutatud allikad

http://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine
http://www.minu.pri.ee/automootor.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Sisep%C3%B5lemismootor
10