Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused kontrolltööks - töö, võimsus ja energia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal tehakse mehaanilist tööd?
  • Mis on võimsus?
  • Millal ei tehta tööd?
  • Mis on positiivne töö?
  • Mis on negatiivne töö?
  • Millise jõu töö on alati negatiivne?
  • Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne?
  • Mida näitab kasutegur?
  • Mis on mehaaniline energia?
  • Mis on potensiaalne energia?
  • Mis on kineetiline energia?
  • Mis on mehaaniline koguenergia ja kuidas teda arvutatakse?
kordamisküsimused kontrolltööks töö, võimsus ja energia
1. Millal tehakse mehaanilist tööd? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub.
2. Mehaanilise töö valem. F*s*cos a kus A – töö,F - mõjuv jõud,snihe ,cos a - nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk
3. Mis on võimsus? töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus.
4. Võimsuse valem ja ühik? N = A:T N- võimsus, A - on töö, t – aeg.
5. Millal ei tehta tööd? Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee.
6. Mis on positiivne töö? positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune
7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud
8. Millise jõu töö on alati negatiivne? Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg. Tööd.
9. Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne? *raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne.
10. Mida näitab kasutegur? kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet
11. Mis on mehaaniline energia? suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha.
12. Mis on potensiaalne energia? ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist.
13. Mis on kineetiline energia? liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist . ntks pöörlev hooratas
14. Mis on mehaaniline koguenergia ja kuidas teda arvutatakse? Seda liiki energiat nimetatakse ka varjatud energiaks,ühel kehal võiob olla samaaegselt nii kineetiline kui ka potentsiaalne energia nende energia summat nimetatatakse keha mehaailiseks koguanergiaks
15. Sõnastage energia jäävuse seadus- Kehad, mis seda omavad energia ei saa tekkida ega kaduda ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele, kehade süsteemi koguenergia ei muutu vaid jääb konstantseks.ntks piljardikuulide põrkumine, vibu laskmine .
Kordamisküsimused kontrolltööks - töö-võimsus ja energia #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Illak Õppematerjali autor
kordamisküsimused kontrolltööks töö, võimsus ja energia
Millal tehakse mehaanilist tööd
Mehaanilise töö valem
Mis on võimsus?
Võimsuse valem ja ühik?
. Millal ei tehta tööd?
Mis on positiivne töö?
Mis on negatiivne töö?
Millise jõu töö on alati negatiivne?
Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne?
Mida näitab kasutegur?
Mis on mehaaniline energia?
Mis on potensiaalne energia?
Mis on kineetiline energia?
Mis on mehaaniline koguenergia ja kuidas teda arvutatakse?
Sõnastage energia jäävuse seadus

Sarnased õppematerjalid

Võimsus-energia-mehaanika
2
docx

Võimsus, energia, mehaanika

1) millal tehakse mehaanilist tööd ja millal mitte? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd

Füüsika
Töö ja Energia
1
doc

Töö ja Energia

Füüsikasse tuli töö mõiste koos masinate ja mehhanismide loomisega s.o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud).

Füüsika
Töö-energia ja võimsus
4
doc

Töö, energia ja võimsus

 Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.  Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat.  Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A ) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3).

Füüsika
Mehaaniline töö
4
docx

Mehaaniline töö

Füüsika kordamisküsimused 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? Mehaanilist tööd tehakse sel juhul, kui kehale mõjub jõud ja keha muudab selle jõu mõjul oma asukohta. 2. Mehaanilise töö valem koos seletuste ja mõõtühikutega. Ülesanded. A= F·s·cos α A- mehaaniline töö (J) F- jõu arvväärtus (N) s- nihke arvväärtus (m) α- nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel ⃗ F Kui α = 0, st. ja ⃗s on samasuunalised, siis A= F·s 3. Millal loetakse tööd negatiivseks, millal positiivseks?

Füüsika
10-klassi füüsika konspekt
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

on tema impulsimoment: L=m v r Impulsimoment on vektor, mis on suunatud pikki pöörlemistelge. Keha on tasakaalus, kui jõumomentide summa on null. Keha kiiruse muutmiseks on vaja rakendada nullist erinevat jõumomenti. Tasakaal F r =0 F=m a m a r=0 v m r =0 t m v r=const L=const Impulsimomendi jäävuse seadus ­ suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus L=I =const 16. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon. Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. (J) Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, tuleb arvestada jõu liikumissihilist komponenti: (J) Kui keha liikumine on jõuga samasuunaline või , loetakse tööd positiivseks. Kui jõud on

Füüsika
Mehaanika
11
doc

Mehaanika

väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud

Füüsika
10klassi füüsika
9
doc

10klassi füüsika

piki kokkupuutepinda. · Seisuhõõrdejõud - on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Ta on vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. · Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdumist, mis tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Valem on : 7. · Töö ­ skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse ja jõu liikumissuunalise projektsiooni korrutisega. SI süsteemis on ühikuks 1J (dzaul). 1J on töö, mida keha teeb 1N suurune jõud nihutades keha 1m võrra. · Positiivne ja negatiivne töö ­ Nihke suunas mõjuvate jõudude töö loetakse positiivseks ja nihkele vastassuunas mõjuvate jõudude töö negatiivseks.

Füüsika
Füüsika kordamine 10 klass
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

Võnkumise liigitus: · VABAVÕNKUMINE ­ võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Vabavõnkumise tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. Sumbuv võnkumine. · SUNDVÕNKUMINE ­ võnkumine tekib mingi kindla välise perioodilise jõu mõjul. Võnkumine on sumbumatu. · ISEVÕNKUMINE ­ esineb võnkesüsteemides, kuhu kuulub ka energiaallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkumise energia teisteks energialiikideks muundunud osa. Amplituud ei muutu ajas ­ sumbumatu võnkumine. Võnkumisel on energia. Kui võnkuvale kehale mõjub mingi takistav jõud, tuleb selle ületamiseks energiat kulutada. Energia jäävuse seaduse kohaselt peab võnkuva süsteemi energia vähenema ja selle lõppedes lakkama ­ sumbuv võnkumine. Võnkumist iseloomustava suurused: - võnkesagedus ­ f (1Hz) - võnkeperiood ­ T (1s) - võnkeamplituud ­ xm (1m)

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun