Tegelased: Theseus- Ateena hertsog Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja Snout- katelsepp Starveling- rätsep Snug- tisler Oberon- haldjate kuningas Titania- haldjate kuninganna Puck- abivalmis haldjas Herneõis, Härmavõrk, Kübe, Sinepiiva- teised haldjad Teema: Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal metsas
Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest-saatüritest ja menaadidest. Neid kujutati muidugi
lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem. Skulptuur Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka pilte igapäevasest elust. On olemas nii mustafiguurilisi kui ka punasefiguurilisi vaase. Halikarnassose mausoleum See hauatempel on püstitatud Kaaria kuninga Mausolose jaoks tema naise poolt
otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Talupojad Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Orjad
mahlaga Lysandri silmi. 4) Neljandas vaatuses niisutab Obreon uuesti Titania silmi. Theseus, Hippolyta ja Egeus on metsas, Egeus märkab maas magavaid Lysandrit, Demetriust, Helenat ja Hermiat. Theseus kutsub noored endaga lossi kaasa. Teises tseenis murravad Quince, Flute, Snout ja Straveling pead kus Bottom olla võib, õnneks ilmub Bottom välja. 5) Viiendas vaatuses esitavad Ateena mehed lossos Thesesusele ja tema õukonnale näidendi. Tegelased: Theseus- Ateena hertsog Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja Snout- katelsepp Starveling- rätsep Snug- tisler Oberon- haldjate kuningas Titania- haldjate kuninganna Puck- abivalmis haldjas Herneõis, Härmavõrk, Kübe, Sinepiiva- teised haldjad Puck- abivalmis, aus, sõnapidaja
atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton. Kui pärslased aastal 490 e.m.a maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili pikkuse vahekauguse Arkaadia mägisel maastikul vähem kui neljakümne kaheksa tunniga. Plutarchose palju hilisema versiooni järgi jõudis ateenlane Eukles välismaalt koju pärast seda, kui sõjavägi oli Maratoni tasandikule marssinud. Ta asus joostes teele, et rivis oma kohta täita, jõudis täpselt õigeks ajaks pärale, võttis lahingust osa, jooksis siis tagasi Ateenasse võitu kuulutama ja suri seal. Kui 1896. aastal toimusid Ateenas esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, siis peeti sobivaks neid Ateena tipptunni jooksusaavutusi kuidagi kajastada. Seetõttu korraldati 24
Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaailjad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna, s.t poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest. Neid
vahelejäämise korral karistati neid karmilt, et nad ei olnud piisavalt osavad. Ateenas pandi poisid erakoolidesse, kus õpiti eelkõige lugemist, kirjutamist, muusikat, tähtsamaid kirjandusteoseid ja retoorikat. Viimane oli eriti oluline, et kodanik suudaks ennast Rahvakoosolekul selgesti ja arusaadavalt väljendada. Spartas seevastu peeti oluliseks lühikest ja täpset kõnet, mida tuntakse lakoonilise kõnena. Sellest tuleneb ka mentaalne erinevus ateenlase ja spartalase vahel – ateenlane räägib palju ja spartalane väga lühidalt ja konkreetselt. Spartas pöörati hariduse vaimsele küljele suhteliselt vähe tähelepanu ning ei peetud kõige oluliseks elementaarseid lugemis- ja kirjaoskuseid, vaid sõjalist väljaõpet. Kuigi lugeda ja kirjutada pidid oskama ka spartalased, sest sõjaväes tuli kirjalikest käskudest aru saada. Mentaliteetide erinevust näitab ka see, Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks, kuigi mõlemas riigis tegeldi kunstiga
Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu), ,,Kyrupaideia" (Kyrose kasvatus), ,,Mälestusi Sokratesest". Xenophoni hinnati eriti tema lihtsa ja selge stiili tõttu. Diogenes Laertios oli vanakreeka biograaf ja doksograaf. ,,Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" .
ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes keeldusid maksude maksmisest allutati jõuga. Ehitustööd Ateenas Ateena oli juba varem tugevate müüridega ümbritsetud
Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema eemalviibimine Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia linnades, enamasti kulges ta Ateenas. Platon oli kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Sokratese surma- aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28 aastane. Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast. Nende aastate
hääl. Kokkuvõttes võib öelda, et A. arvates on ideaalne valitsemisvorm aristokraatia ja demokraatia positiivsete omaduste kombinatsioon, kuid valimisõigust tuleks piirata ja anda suurem sõnaõigus haritlastele. Antiikfilosoofia koolkonnad. Küünikud. Rajaja Sokratese õpilane Antisthenes (435-370 e.Kr.) haritud ja tõsine inimene, õpetaja gümnaasiumis, kus õppisid ja õpetasid mittetäieõiguslikud kodanikud (nt. A. isa oli vaba ateenlane, aga ema orjatar, sestap polnud tal täielike õigusi) ja ühiskonna alamkihid, kes ei pääsenud Platoni Akadeemiasse või Aristotelese Lykeionisse. A. ei võtnud õpetamise eest raha, aga õpetaja ranguse ja nõutava askeetluse ( kr. k. askesis harjutus) ehk lihasuretuse tõttu pidasid vastu vähesed. Koha järgi, kus kool asus Kynosargos (valvas või valge koer) ja A. propageeritava looduslähedase eluviisi järgi- koerataoline elamine (kynikos) saigi koolkond oma nime. A
Platonil oli oma arvamus kõige kohta: teadmise ning tegelikkuse olemuse, poliitika, eetika, matemaatika, majanduse, ideaalse linna ülesehituse ja paljude teiste asjade kohta. Oma referaadis teen ülevaate Platoni elust ja loomingust ning analüüsin moraalifilosoofiat ja eetikat. 3 1 ELULUGU Platon (427 - 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Platon oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istmose mängudel (Olümpia mängudega sarnastel ülekreekalistel võistlusmängudel muistses Kreekas), mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. (2 lk 34) Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni õpetaja surmani
(ennustajalt preestrinnalt), kelle suu läbi kõneles jumal ise, kas keegi on Sokratesest targem. Püütia vastanud, et mitte keegi pole targem. Sokrates ise seda ei uskunud. Ta ei pidanud ennast targimaks ning seetõttu hakkas teisi arukaid isikuid n-ö järele katsuma. Selgus, et Sokratese tarkus seisneb eelkõige selles, et filosoof kunagi ei kujutanud ette seda, mida ta ei tea. Siit ka üldtuntud aforism: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". PLATON (427-347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli tema õpetaja Kratylos (Herakleitose järgija), hiljem Sokrates. Viimase surma järel lahkus Platon Ateenast võimalik, et poliitiliste tagakiusamise vältimiseks ning siirdus tervelt12 aastaks reisima. Ta viibis Egiptuses, Sitsiilias ja mujal. Sürakuusas peatus ta pikemaks ajaks ning suutis vaenujalale saada sealsete türannidega. Platon on esimene filosoofia suurkuju, kelle teosed on peaaegu täielikult säilinud. ÕPETUS IDEEDEST:
kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel,Ateena lähedal.Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara,andmed näitavad,et ta tegeles enne filosoofiat
Väärtuste ümberhindamise vajadus „Rahvas on looduse kõrvaltee, et jõuda kuue-seitsme suurkujuni..“ Pilet 3 1. Sokratese elu ja filosoofia Eluaastad 469-399 e.Kr Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast!“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“ Ateenast hakkab kujunema filosoofia kese (jääb umbes 1000 aastaks). Sokrates elab Ateenas, ta on ise ateenlane. Enne Sokratest on sofistid (nad tegid algust Sokratese filosoofiaga), kuid erinevalt neist ei võta Sokrates esinemise eest raha. Sokratese filosoofia keskpunktis on inimene. „Filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada.“ Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese kohta on palju lugusid,
Üks esimesi dualismi näiteid ja eshatoloogilisi maailma lõppu kuulutavaid. 11) Kreeka ajaloo allikad: Logograafid: 6-5.saj lookirjutajad, ke sjätkasid Hekataiose kangelaspärimuse uurimise, süstematiseerimise ja üleskirjutamise tööd Herodotos: 5. Saj Halikarnassosest ,,ajaloo isa", ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõjad + sissejuhatus konflikti kujunemisest. õpetlik sõnum auahtnusest ja liigsest enesekindlusest: Xerxes. Kasutas pärimust. Thukydides: 5/4.saj ateenlane, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo, oli väga allikakriitiline, ratsionaalne, kirjutas vaid õige versiooni. Traditsiooniskeptiline. Sündmuste ajendid ja tõelised põhjused. Xenophon; 5/4.saj ateena palgasõdurite pealik Sparta armees. ,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes
nad tegelikult olid, kuidas nad ka tulevikus aset võivad leida. Arvas, et poliitilist elu kujundavad eelkõige poliitilised inimesed. Väejuhti võib iseloomustada kuulsusjanu, ahnus. ( pidas seda ajalookäiku mõjutavaks ). Arvas, et üksikisikud ja riigid tegutsesid muutumatust inimloomusest lähtuvalt. väitis, et õiglane on see, mis tugevamale sobib. Stiil kuiv, igav, napisõnaline. Tema teos võis jääda poolikuks. Xenophon jätkas. Xenophon ( u 430 354 ) oli päritolult ateenlane, aga ateena demokraatia vastane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Oli pigem sparta austaja. Oli monarhia pooldaja. ( oli ka põhjus, miks ta võttis osa Phyrose sõjaretkest. Käib faktidega üsna vabalt ringi. Oli Sokratese õpilane. Tema panus kirjanduse kirjanduslik portree. Teosed : ,,Anabaasis" ( ,,Ülesminek" ) ,,Hellenika" ( Kreeka ajalugu 411-362) võib nimetada Thukydidese teose jätkuks. Ka stiilis üritab teda jäljendada. ( objektiivne stiil ), aga päris hästi välja ei tule,
niipalju siiski üteldud, et Aristoteles kuulub nende filosoofide hulka, kes lähtuvad sellest, et kõlblust pole vaja mitte alles kehtestada, vaid see on juba olemas – kõlblus on realiseerunud keskmise normaalse inimese kõlbelises käitumises ja filosoof-eetiku ülesandeks on seda kõlblust kõlbelisest praktikast üldistatud kujul esile tuua ja mõisteliselt väljendada. Aristotelese jaoks oli mitteproblemaatiliselt kindel, et kõlbelised väärtused, mida kandis endas normaalne vooruslik ateenlane, on tõepoolest kõlbelise loomusega ja ei vaja mingit edasist õigustamist. Sokrates sellist seisukohta ei jaganud. Ta ei olnud kaugeltki veendunud selles, et enamus tema kaaskodanikke tegutseb kõlbeliselt õigesti. Käibivad kõlbelised koiakud tuli tema järgi enne seda, kui neid võis õigustatuiks tunnistada, allutada dialektilisele kontrollile. Tollesse veendumusse on kätketud Sokratese eetilise õpetuse poliitiline implikatsioon. Ta kõneleb
Olulisim on tõde, sündmusi tuleb kujutada nii, nagu nad tegelikult olid. Kontrollis fakte väga täpselt. Ajaloolise kriitika rajaja. Samuti on tema teoses poliitilise analüüsi sügavus. Jutustavad osa vahelduvad kõnedega. Kirjutab üsna kuivalt ja raskepärases stiilis. Xenophon: viljakas, kuid pealiskaudne, Thukydidese töö jätkaja teosega ,,Hellenika" (kreeka ajalgugu 411-362). Tähtsaim teos ,,Anabis" kreeka väeosa seiklused kaugeis maades. Ateenlane, aga oli demokraatia vastane, pigem Sparta pooldaja. Hinnati tema stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide mõjul (kuid ei ole koolkond), kes olid rändõpetajad, nad seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika e kõnekunsti teooria. Vajalik selleks, et esineda
mittekorrumpeeruvaile valitsejaile. Nii ongi tema hilises teoses “Seadused” (“Nomoi”), esitatud nn “paremuselt teise” riigi projekt (“Politeia”`s kirjeldatud riik jääb Platoni silmis ikkagi parimaks). Nagu dialoogi nimigi ütleb, on selle riigiprojekti peamiseks iseärasuseks see, et kõik ühiskonna liikmed, teiste seas ka valitsejad, on selles riigis sõna otseses mõttes seaduste orjad. Anonüümseks jääv ateenlane, kes selles teoses on kesksete vaadete esitaja, ütleb: “Sellele riigile, kus seadusel pole jõudu ja ta on kellegi võimu all, näen ma kiiret hukku. Seal aga, kus seadus omab ülemvõimu valitsejate üle, need aga on tema orjad, näen ma riigi pääsemist ja kõiki hüvesid, milliseid jumalad iganes riigile kinkida võivad.” (Nomoi 715d). Ka tänapäeval iseloomustatakse õigusriiki tihti väljendiga, et selles “valitseb seadus”
selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust. 2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Lysias Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud on 34 kõnet. Isokrates (436338 eKr) säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390
,,Hellenika", ,,Memorabilia Socratis". Võttis osa ka ühest pärslaste sõjaretkest. Oli monarhia pooldaja. Panus: kirjanduslik portree. 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Retooriline proosa tekkis Ateenas vajadusega kohtukõnesid pidada. Selle loojateks võib pidada sofiste. Lysias sofistide jaoks oluline kõneleda veenvalt, vajadus pidada kohtukõnesid. Oli rikas ateenlane, pärast Peloponnesuse sõda jäi oma varast ilma. Säilinud 34 kõnet, kohtukõnede kirjutaja oli. ,,Kaitsekõne Erastosthenese mõrva puhul". Isokrates poliitilised kõned. ,,Panateneia kõne", ,,Rahu", ,,Panegüürika". Valgustatud monarhia pooldaja. Kirjutas ka kohtukõnesid. Rajas Ateenas esimese retoorikakooli. Ülistas kõnedes Ateena linna. Säilinud 29 kõnet, 9 kirja. Elu lõpul oma ideaalides ta pettus. 98 aastaselt näljutas end surnuks. Idealiseeris kuningas Philippos II'st.
Hellenismi tunnused: · Kreeka ja Idamaade kultuuride väga tihe vastastikune mõjutamine. (Aleksander Makedoonist vallutas kõik ära, ja siis inimesed hakkasid vallutatud aladel sulanduma segaabielud jne). · Tõusid esile uued kultuuri ja filosoofia keskused Uus kultuuri keskus Aleksandria (raamatukogu jne) · Muutus Kreeklaste enesemääratlemine Kui enne Kreeklased määratlesid end oma linnriigi (polise) järgi (ateenlane, teebalane jne), siis nüüd Kreeklasena ehk helleenina. 3 olulist õpetust: 1. skeptisism kahtlejad, uuriv. Liidriks sai Pyrrhon : Kunagi ei saa midagi otseselt väita, sest igale väitele on võimalik leida vastuväide. Skeptik hoidub tõsikindlate otsuste langetamisest, ta leiab et nii on parem. Ja samas aitab vältida ka vigu. Iga asi on näiline. Pyrrhoni kõige kuulsam õpilane Timon mesi on magus, seda ma ei tea,
voolab ja miski ei püsi paigal. Pidevate muutuste rõhutamine on omane ka historitsismile. Uus mõtlemine lõi aluse loogiks ning matemaatika tekkeks. Vaimu- ja majanduselu arengu tõttu teravnesid suhted ka sotsiaalses elus, mistõttu kujunes seadusandlik elu. Poliste kaupa hakati seadusi Ida eeskujul kirja panema ja kodifitseeriti õigus. Seadusandliku tegevuse eesmärgiks oli ühiskonnas tekkivate vastuolude lahendamine. Solon - juriidiline lepitaja, ülemkohtunik. Iga vaba ateenlane peab oskama ise oma õigusi kohtus kaitsta. Edasikaebamisõigust võis lubada rahvakoosolek. Kreeka-Pärsia sõdade tulemusena kasvas lihtrahva poliitiline roll Ateena polises, mistõttu valitsemine oli demokraatlikum. Lihtrahva ja aristokraatide vastandlikud huvid tõid kaasa ka teisi valitsemise vorme nagu aristokraatia, oligrahia, türannia, demokraatia. Antiikühiskonnas on sõprus mõlemapoolne ja omakasupüüdmatu ning väärt palju erinevalt seksuaalsuhetest. Sokrates vs sofistid
Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane ever. Xenophon. Suursugune, pm aristokraat., kasvas üle Pelopennose sõja ajal ja nooruses suhtes Sokratesega ja pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 4 saj keskpaigas Ephoros. Ta kirjutas esimese läbiva kreeka ajaloo. Tema teos pole säilinud. Diodorus kirjutas tema pealt suht maha, kirjutas maailmaajaloo. 5./4
sõjameeste ja sõjakunsti üleolekut pärslastest. 400 puhkes sõda Väike-Aasias sõda Sparta ja Pärsia vahel. Sparta kuningas Agesilaos (398 360) saavutas pärslaste vastu silmapaistvat edu. Ohust vabanemiseks organiseerisid pärslased Kreekas Sparta-vastase liidu ja provotseerisid nn Korintose sõja. Korintose sõda 395 386 Sparta vastu astusid välja Korintos, Teeba, Ateena ja Argos. Rahaliselt toetas neid Pärsia. 394 purustas laevastik, mida juhtis ateenlane Konon, Sparta laevastiku. Agesilaos pöördus väega Väike-Aasiast Kreekasse tagasi: spartalased saavutasid maalahingutes kas võitu, kuid pidid rahapuudusel oma palgaväe laiali saatma. Ateenlased taastasid kindlustused ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid rahu-läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas. 386 sõlmitud Kuningarahu taastas Sparta ja Pärsia liidu. Kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu
Romaanikirjanduse läbimurre. II Mõõdukas klassitsistlik realism (19.sajandi keskpaik) Luule tagasitulek. Eeskuju võeti Soome rootsikeelse luuletaja J.L. Runebergi idealistlikust ja heroiseerivast loomingust. Victor Rydberg (suri 1895) - romaanikirjanik ja luuletaja ja usufilosoof, kes eluajal kuulus Rootsi vaimsete juhtide hulka. Eeskujuks Goethe humanism, Grundtvigi kristlus ja muinaspõhja vaimsus (viikingite mütoloogia)ja antiikajastu (Kreeka linnriikide ajalugu). Romaan ,,Viimane ateenlane" (1859). Sõjalise vapruse ülistamine luulekogudes III Naturalism = äärmuslik realism (1870-1880. aastatel) Prantsusmaa eeskujul kompromiteerivate faktide kiretu ,,objektiivne" esitamine ja ühiskonna varjukülgede lahkamine ja variserliku valelikkuse paljastamine. August Strindberg (suri 1912) Põhjamaade kuulsamaid kirjanikke. Põhjamaine võitlev realism, piinatud geenius, suur enesepaljastaja. Produktiivne: romaanid, draamad, luuletused, aforismid,
Teistest rohkem on arhailisi seadusandlikke raidkirjatekste leitud Kreetalt, kust pärineb ka mahukaim meieni jõudnud Kreeka raidkirjaline seadstekogu Gortyni koodeks (raidkiri pärineb 5. sajandist, kuid põhineb varasemal seadusloomel). Varased seadusandjad sätestasid konkreetseid karistusi konkreetsete kuritegude eest, piiritlesid riigiametnike õigusi ja ülesandeid, reguleerisid omandi- ja pärimisõigust, kehtestasid luksuse piiranguid jne. Osa neist näiteks ateenlane Solon olevat püüdnud ka traditsioonilist riigikorda teadlikult muuta, kuid enamus piirdus nähtavasti kehtivate normide üleskirjutamise ja selgema sõnastamisega. Kõik see aitas kaasa kogukonna autoriteedi tugevnemisele ja riikluse kindlustumisele. Perioodi lõpuks oli paljudest kogukondadest arenenud küllalt kindla korraldusega ja kirjalikest seadustest juhinduvad linnriigid. Arhailisel perioodil said alguse ka kreeka teadus ja filosoofia. Õigupoolest kuulusid
linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu. Igast suguharust kuulus sellesse liisu teel 50 liiget, ühe suguharu esindajad ajasid
· Õiguslikus korras. Võõlgade tõttu, kriminaalkaristus · Orjad perekondlikel või isiklikel põhjustel. Orvud, vanemad müüsid lapse maha, rahalised raskused. · Orjade järglased Orjaks saamise võimalus pidev. Ori oma päritolult võis olla kõrgem kui see, kelle juurde ta sattus. Mida aeg edasi, seda enam esines tendents, et ori oli mitte-kreeklane, kuid võis siiski seda olla AGA ta oli pärit teisest linnriigist. Alates 594 eKr ei saanud ateenlane enam oli Ateenas olla. Kreeklaste etniline positsioon tõusis. Demetriuse rahvaloendus Ateenas (317/316 eKr): 21 000 meeskodanikku, 10 000 täiskasvanud meessoost võõrast ja 400 000 orja. Kaudsete allikate põhjal arvatakse siiski , et Ateena polise elanike koguarv võis siiski olla 140 tuh. Enamasti orje siiski 15-20%. Kogu elanikkonnast, Kõige esimene teos on Homerose teos. Homerose põhjal on tehtud järeldus, et kreeka
lindude juurde ja rajavad taeva ja maa vahel lindude riigi. Rahu ülistamisele on pühendatud komöödiad "Ahharnlased" ja "Rahu". Hellenismi ajastul oli suure tähtsusega uus-atika komöödia. Selles puudub fantastiline element, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Vastavalt hellenistliku ühiskonna huvile eraelu vastu käsitlevad autorid perekonna- ja armastusteemasid. Tähtsaim uus-atika komöödia esindaja on ateenlane Menandros (u. 342-292). Menandrose komöödiad (mida on kokku üle 100) on olustikulised perekonnanäidendid. Kergemeelne nooruk, tema poolt võrgutatud neiu, nende vanemad, hetäärid, kavalad leidlikud orjad 40 niisugused on tema keerulise sündmustikuga komöödiate tegelased. Menandrose komöödiaid iseloomustavad tegelaste eredad individualiseeritud iseloomud, püüd rõhutada positiivseid
3 Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Kohtute liikmed määrati demoste poolt, igal aastal valiti u 6000 kodanikku, kelle hulgast valiti
Ta kuulutas end Aasia valitsejaks, võttis omaks pärsia kombed ja nõudis enda jumalikku austamist nagu idamaine monarh. 323eKr suri ta 33-aastaselt mõnepäevase haiguse tulemusena. Tema sisemise ühtsuseta hiigelriik lagunes varsti pärast tema surma. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Aleksander Suur http://historicmysteries.com/where-is-the-tomb-of-alexander-the-great Alkibiades - suursugust päritolu ateenlane, üks kõige silmapaistvamaid riigimehi ja väejuhte nii Peloponnesose sõjas kui ka muistses Kreekas; sõjas pärslaste vastu tabas teda ebaõnn, läks lõplikult pagendusse ja mõni aasta hiljem tapsid ta Pärsia kuninga käsilased. Antonius - (83 eKr – 1. august 30 eKr) oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Nooruses oli Marcus Antonius Gaius Julius Caesari oluline
Osa sofiste hakkasid mõtlema et mille järgi me teame mis on siis sobivad normid, osad leidisid et need võiksid olla näha looduses. Kritias- Võib hakata nägema asja seda moodi et aristokraatlikute on õigus domineerida nõrkade üle.Lihtrahvale ei meeldinud. 30.04.14 Tegutses ka Sokratess, sellises kontektis 5 saj viimasel kolmadnikul, Peloponnosese sõja aeg. Ta on ka sophistliku filosoofia kõrgaeg, aeg kui Eupidides, kirjutas oma ajaloo raamatu. Sokrates- keskmise jõukusega ateenlane, kiviraiduri poeg, hakkas õpetama, Peloponnosese sõja ajaks oli temast saanud tunud veidrik ateenas, kes liikus noorte sophistliku noorte seltskonnas ja õpetas neid oma vestluste kaudu, ja kutsus neid noori enda juurde sümboosiumitele. Elatasid teda , suured, rikkad noored ateenlased. Tema ei kirjutanud teadaolevalt mitte midagi, küll aga sai tema järgneva 4 saj filosoofia eeskujuks, kahe oma õpilase kaudu Xenophon ja teine Platon. Mõlemad kirjutasid 'Sokratest, idealiseerides
Bion Abderast, Bolos. Tuntuim nendest on Metrodoros Chioselt. Demokritose koolkonnast kasvas välja veel skeptitsismi rajaja Pyrrhon Elisest. Peale Demokritost juhtisid Abdera filosoofiakooli Nessas, Metrodoros, Diogenes ja Anaxarchos. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli tema õpetaja Kratylos (Herakleitose järgija), hiljem Sokrates. Ta rajas oma kuulsa kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda selgitas Platon nn koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks
annaabi.ee 
