Suveöö unenägu Teose tegevusaeg toimub ammusel ajal ja kestab umbes nädala. Tegevus toimub Ateenas ja selle lähedal asuvas metsas, autor kirjeldab tegevuskohti väga täpselt ja detailselt, nii et tekib hea ettekujutus justkui oleks ise seal samas. Teos on kirjutatud viies vaatuses näidendina. 1) Esimeses vaatuses arutavad Theseus ja Hippolyta oma pulmaplaane. Egeus viib oma tütre Hermia Theseuse ette, sest neil on probleem. Lysander ja Demetrius on mõlemad Hermiasse armunud, Egeus eelistab Dermetriust aga Hermia on armunud Lysandrisse. Esimese vaatuse teises tseenis arutavad Quince, Bottom, Snug, Flute, Snout ja Starveling näidendi kava mida nad plaanivad Theseuse pulmas esitada. 2) Teises vaatuses tülitsevad haldjate kuningas Oberon ja haldjate kuninganna Titania. Obreon ja Puck plaanivad Titania silma tilgutada ühe lille mahla, mis paneb teda armastama esimest ettejuhtuvat isikut. Helena avaldab Dermetriusele armastust. Teises tseenis piisu
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid