Asustus (0)

Asustus

Asustus

HELERI  KUDRIN ASUSTUSE ARENG JA ASULATE PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID ● Vastavalt elanike tegevusaladele ja eluviisile liigitatakse asulad kõige  üldisemalt maa-asulateks ja linnadeks. ● Eestis nimetatakse maa-asulaid küladeks. Linnalised asulad on  alev  ja linn ning

1996. aastast ka  alevik .

● Selleks , et asulast  kujuneks  välja linn on vaja järgmist - paljude inimeste koondumist väiksele  territooriumile, mis omakorda nõuab head transpordi korraldust , piisavat
varustust toiduainete  ja veega ning  ehitusmaterjalide  olemasolu. ●  Kaupmehed  ja käsitöölised asusid elama kaubateede äärde.
● Asula arengu tagamiseks oli vaja ka autonoomiat ehk õigust teha ise majanduslikke, poliitilisi ja juhtimisotsuseid. MÕISTED - ●  Linnaõigus , mis võeti kasutusele 10. sajandil Saksamaal. Läänemere piirkonnas sai tuntuks   Lübecki  õigus, millega esimesena Eesti linnadest liitus  1248 . aastal Tallinn ● Just linnaõigus eristas linna maa-asulatest kuni tööstusühiskonnani ja kohati kauemgi. ●  Linnastumine  ehk  urbaniseerumine  on linnade arvu ja suuruse kasv,  linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linna tekkeks on vajalikud  - Looduslikud tegurid Majanduslikud tegurid Linnad tekkisid suurte jõgede äärde,
kus sai põlde  niisutada . Põllumajandus , pärast ka
maavaradega kaevandamine Reljeef ja  kliimavöötmed Kaubandus Sisealadel jõgede ja  järvede  olemasolu. Kaubateede olemasolu LINNAD JA MAA-ASULAD ENAM JA VÄHEM ARENENUD MAADES. Linnastumise põhjused - Enamarenenud riigid Vähemarenenud riigid Paremad võimalused töökoha
leidmiseks Maa piirkondade  ülerahvastatus  - pole
piisavalt  põllumaad  kõigi jaoks Paremad  elutingimused
LINNASTUMISE KULG MAAILMAS Linnastumise etapid : ● etapp 1 -  Kiire linnastumine Euroopas ning Põhja-Ameerikas . Külad kasvasid linnadeks ja linnu ehitati varem asustamata kohtadele. Hakkasid kujunema esimesed
linnastud .
19.sajandi lõpuks elas maakera linnades 220 miljonit inimest ● etapp 2 -   Maailmade  linnavõrk oli enam-vähem väljakujunenud ning linnasi tekkis juurde vähem. Olemas olevad linnad kasvasid kiiresti maalt ümberasujate kui ka
linnarahvastiku  suure  iibe  tõttu.  1950.aastal elas linnades 746 miljonit inimest.
sõiduautode arvu kasvades ja ühistranspordi arenedes kiirenes  eeslinnastumine . ● etapp 3 - Linnaelanike arv kasvas veelgi pärast teist  maailmasõda . 20. sajandi keskpaigaks ületasid esimesed linnad maailmas kümne miljoni elaniku piiri. Neid
linnu hakati nimetama megalopolisteks. Mõisted - ● Linnastud ehk  aglomeratsioon  ehk konurbatsioon on rühm lähestikku asuvaid  asulaid, peamiselt linnu, mida  seovad   tihedad   majandussuhted  ning
elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. ● Eeslinnastumise all mõistetakse protsessi, kus  rahvastik  ning majandustegevus  kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või
eeslinnadesse. ●  Megalopolis  on suurlinnast ja selle ümbrusse koondunud väiksematest linnadest tihedalt kokku kasvanud kogum, millel maailmamajanduses on
olulise tähtsusega ülikeskuse roll. LINNADE  SISESTRUKTUUR  NING SELLE MUUTUMINE ● Linnade sisestruktuur muutub ajas. Kiired muutused linna struktuuris toimuvad peamiselt siis, kui uued valitsejad on teist usku kui nende eelkäijad . ● Linnaehituses on ajaloo jooksul olnud suuri muutusi, kuid samas on ka elemente, mis on säilinud aastatuhandeid. Näiteks linnaruumi tänavavõrk ja väljakud püsivad aja jooksul
suhteliselt stabiilsena, v.a siis, kui sõda, loodusõnnetus või suur tulekahju mõne linna
rusuhunnikuks muudavad. ● Aastatuhandeid vajasid linnad keskust, kus inimesed saaksid avalikult kohtuda , suhelda ja kaubelda . Antiikaja linna südameks oli rahvakoosoleku- ja turuplats ( foorum ). Samuti
oli neis linnades vähemalt üks tempel. LINNASTUMISEGA  KAASNEVAD PROBLEEMID ● Linnasumises saab eristada majanduslike , ökoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme.
● Aastakümneid tagasi andis tööstuse  koondumine  suurlinnadesse majandusliku eelise - kuid tänapäeval tekitab see probleeme : * transpordi ummikud
*  veevarustuse  raskusi , * keskkonnasaastet jmt.
● Linnade sotsiaalseid probleeme lahates tuleb arvestada, et vähem arenenud riikides kasvavad linnad vaeste maaelanike arvelt - neil puuduvad vahendid esmavajalike
taristu  rajamiseks või liitumiseks. ● Sõltumata riigi arengutasemest on kõigi suurlinnade probleem teede  ülekoormus ning elamispinna nappus. ● Linnastumine on võimas ökoloogiline tegur, mis võib muuta kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti,  pinnamoodi , taimestikku ja loomastikku. Linnadesse  koonduvad  paljud
keskkonda  saastavad  tegevused, mille mõju ületab sageli linna piirid. Mõisted - ●  Slumm  on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. *NB ! Sageli paiknevad  slummid  voona ümber linna ja elutingimused võivad
seal olla isegi kehvemad kui inimese eelmises kodukohas. immigrantide
elurajoone on tekkinud ka majanduslikult kõrgelt arenenud riikide
äärelinnades. Slummides elab  väikesel  pinnal koos suur hulk inimesi.
Äsja maalt linna tulnud tööta ja rahata inimesed asuvad elama slummidesse.
Slummides puudub puhas ja piisavas koguses  joogivesi  , piisav
kanalisatsioon  , piisav  elamispind  jne. LINNAKESKKONNA  PLANEERIMINE ● Linnaplaneerimise  isaks loetakse Hippodamost Mileetosest (Vana-Kreeka linnVäike - Aasia  läänerannikul), kes tegeles antiikaja linnade sisestruktuuri
korrastamisega 5. sajandil eKr. ● Kuni keskaja lõpuni arenesid linnad valdavalt stiihiliselt.  Erandeid  võib leida peaaegu tühjale kohale rajatud linnade hulgast. ● Ka tänapäeval kasvavad paljud vähem arenenud riikide linnad planeerimata, mille tagajärjeks on slummistumine, liiklusummikud ja teised negatiivsed nähtused. ● Enam arenenud riikides reguleeritakse seadustega linnakeskkonna ruumilist planeerimist, sh ehitustegevust ja  järelevalve   planeeringute  üle ning ka avalikkuse
kaasamist otsuste tegemisse. Üldplaneering Detailplaneering Koostatakse kogu linna kohta Koostatakse linna väiksema koha kohta Kujundatakse linnaruumilise arengu
põhimõtted. Planeeritav  maa-ala jagatakse
kruntideks . Määratakse teede , tänavate ,
lennujaama  , sadama jne..   asetus . Seatakse   keskkonnatingimused
detailplaneeringu  läbiviimiseks.