Asustus (0)

Asustus



Asustus HELERI KUDRIN ASUSTUSE ARENG JA ASULATE PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID ● Vastavalt elanike tegevusaladele ja eluviisile liigitatakse asulad kõige üldisemalt maa-asulateks ja linnadeks. ● Eestis nimetatakse maa-asulaid küladeks. Linnalised asulad on alev ja linn ning 1996. aastast ka alevik. ● Selleks , et asulast kujuneks välja linn on vaja järgmist - paljude inimeste koondumist väiksele territooriumile, mis omakorda nõuab head transpordi korraldust , piisavat
varustust toiduainete  ja veega ning ehitusmaterjalide olemasolu. ● Kaupmehed ja käsitöölised asusid elama kaubateede äärde.
● Asula arengu tagamiseks oli vaja ka autonoomiat ehk õigust teha ise majanduslikke, poliitilisi ja juhtimisotsuseid. MÕISTED - ● Linnaõigus, mis võeti kasutusele 10. sajandil Saksamaal. Läänemere piirkonnas sai tuntuks Lübecki õigus, millega esimesena Eesti linnadest liitus 1248. aastal Tallinn ● Just linnaõigus eristas linna maa-asulatest kuni tööstusühiskonnani ja kohati kauemgi. ● Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linna tekkeks on vajalikud  - Looduslikud tegurid Majanduslikud tegurid Linnad tekkisid suurte jõgede äärde,
kus sai põlde niisutada. Põllumajandus , pärast ka
maavaradega kaevandamine Reljeef ja kliimavöötmed Kaubandus Sisealadel jõgede ja järvede olemasolu. Kaubateede olemasolu LINNAD JA MAA-ASULAD ENAM JA VÄHEM ARENENUD MAADES. Linnastumise põhjused - Enamarenenud riigid Vähemarenenud riigid Paremad võimalused töökoha
leidmiseks Maa piirkondade ülerahvastatus - pole
piisavalt põllumaad kõigi jaoks Paremad elutingimused


LINNASTUMISE KULG MAAILMAS Linnastumise etapid : ● etapp 1 -  Kiire linnastumine Euroopas ning Põhja-Ameerikas . Külad kasvasid linnadeks ja linnu ehitati varem asustamata kohtadele. Hakkasid kujunema esimesed
linnastud.
19.sajandi lõpuks elas maakera linnades 220 miljonit inimest ● etapp 2 -  Maailmade linnavõrk oli enam-vähem väljakujunenud ning linnasi tekkis juurde vähem. Olemas olevad linnad kasvasid kiiresti maalt ümberasujate kui ka
linnarahvastiku suure iibe tõttu.  1950.aastal elas linnades 746 miljonit inimest.
sõiduautode arvu kasvades ja ühistranspordi arenedes kiirenes eeslinnastumine. ● etapp 3 - Linnaelanike arv kasvas veelgi pärast teist maailmasõda. 20. sajandi keskpaigaks ületasid esimesed linnad maailmas kümne miljoni elaniku piiri. Neid
linnu hakati nimetama megalopolisteks. Mõisted - ● Linnastud ehk aglomeratsioon ehk konurbatsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning
elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. ● Eeslinnastumise all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või
eeslinnadesse. ● Megalopolis on suurlinnast ja selle ümbrusse koondunud väiksematest linnadest tihedalt kokku kasvanud kogum, millel maailmamajanduses on
olulise tähtsusega ülikeskuse roll. LINNADE SISESTRUKTUUR NING SELLE MUUTUMINE ● Linnade sisestruktuur muutub ajas. Kiired muutused linna struktuuris toimuvad peamiselt siis, kui uued valitsejad on teist usku kui nende eelkäijad. ● Linnaehituses on ajaloo jooksul olnud suuri muutusi, kuid samas on ka elemente, mis on säilinud aastatuhandeid. Näiteks linnaruumi tänavavõrk ja väljakud püsivad aja jooksul
suhteliselt stabiilsena, v.a siis, kui sõda, loodusõnnetus või suur tulekahju mõne linna
rusuhunnikuks muudavad. ● Aastatuhandeid vajasid linnad keskust, kus inimesed saaksid avalikult kohtuda, suhelda ja kaubelda. Antiikaja linna südameks oli rahvakoosoleku- ja turuplats (foorum). Samuti
oli neis linnades vähemalt üks tempel. LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ● Linnasumises saab eristada majanduslike , ökoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme.
● Aastakümneid tagasi andis tööstuse koondumine suurlinnadesse majandusliku eelise - kuid tänapäeval tekitab see probleeme : * transpordi ummikud
* veevarustuse raskusi , * keskkonnasaastet jmt.


● Linnade sotsiaalseid probleeme lahates tuleb arvestada, et vähem arenenud riikides kasvavad linnad vaeste maaelanike arvelt - neil puuduvad vahendid esmavajalike
taristu rajamiseks või liitumiseks. ● Sõltumata riigi arengutasemest on kõigi suurlinnade probleem teede ülekoormus ning elamispinna nappus. ● Linnastumine on võimas ökoloogiline tegur, mis võib muuta kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, taimestikku ja loomastikku. Linnadesse koonduvad paljud
keskkonda saastavad tegevused, mille mõju ületab sageli linna piirid. Mõisted - ● Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. *NB ! Sageli paiknevad slummid voona ümber linna ja elutingimused võivad
seal olla isegi kehvemad kui inimese eelmises kodukohas. immigrantide
elurajoone on tekkinud ka majanduslikult kõrgelt arenenud riikide
äärelinnades. Slummides elab väikesel pinnal koos suur hulk inimesi.
Äsja maalt linna tulnud tööta ja rahata inimesed asuvad elama slummidesse.
Slummides puudub puhas ja piisavas koguses joogivesi , piisav
kanalisatsioon , piisav elamispind jne. LINNAKESKKONNA PLANEERIMINE ● Linnaplaneerimise isaks loetakse Hippodamost Mileetosest (Vana-Kreeka linn Väike-Aasia läänerannikul), kes tegeles antiikaja linnade sisestruktuuri
korrastamisega 5. sajandil eKr. ● Kuni keskaja lõpuni arenesid linnad valdavalt stiihiliselt. Erandeid võib leida peaaegu tühjale kohale rajatud linnade hulgast. ● Ka tänapäeval kasvavad paljud vähem arenenud riikide linnad planeerimata, mille tagajärjeks on slummistumine, liiklusummikud ja teised negatiivsed nähtused. ● Enam arenenud riikides reguleeritakse seadustega linnakeskkonna ruumilist planeerimist, sh ehitustegevust ja järelevalve planeeringute üle ning ka avalikkuse
kaasamist otsuste tegemisse. Üldplaneering Detailplaneering Koostatakse kogu linna kohta Koostatakse linna väiksema koha kohta Kujundatakse linnaruumilise arengu
põhimõtted. Planeeritav maa-ala jagatakse
kruntideks. Määratakse teede , tänavate ,
lennujaama , sadama jne..  asetus. Seatakse keskkonnatingimused
detailplaneeringu läbiviimiseks.