Firenze katedraal Santa Maria Del Fiore Filippo Brunelleschi Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kup...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ MAITSEAINED KAISA KOTTER K-10B PÄRNU 2010 SISUKORD 1. KLASSIKALISED MAITSEAINED.................................................................... 3 2. ÜRDID.........................................................................................................4 3. MAITSEAINETESEGUD.................................................................................5 4. KAUPLUS....................................................................................................6 KLASSIKALISED MAITSEAINED INGVER : Kasutatakse küpsetisdes, eelroogades, magustoitudes, vahukoores, jäätises, puuviljades, külmades ja kuumades jookides. Santa Maria KANEEL : Kasutatakse küpsetisdes, magustoitudes, pudrudes, jäätises, kana- ja liha toitudes. Santa Maria KARDEMON : Kasutatakse küpsetisdes, jäätises, vahukoores, kuumades jookides, li...
KUNSTIAJALUGU Donato Bramante Kristin Vaher III DEK Donato Bramante Donato d'Angelo di Pascuccio 1444 11. märts 1514 Aastad Urbinos ja Milanos Urbino 1444-1474 Nooruses asus õppima maalikunsti Fra Cannavale käe all Tegutses Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel Milano 1474-1499 1476 võttis Hertsog Ludovico Sforza ta õukonnaarhitektiks 1482 1486 Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1492 1499 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1499 oli sunnitud Milanost lahkuma Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1482 1486 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1492 1499 Sant'Ambrogio klooster 14971498 Palazzo Caprini Aastad Roomas 1499 - 1514 Tutvus kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II 1500-1504 Santa Maria della Pace klooster 1504 Temp...
Donato Bramante (14441514) ·Donato d'Angelo di Pascuccio ·Itaalia arhitekt ja maalikunstnik, kõrgrenessansi suurmeister ·Sündis Monte Asdruvaldos Urbino lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace ...
ITAALIA MAALIKUNST 15. SAJANDIL Kunstiajalugu Merilin Miggur 11K MASACCIO (1401-1428) Masaccio. Kolmainsus. Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Masaccio. Paradiisist väljaajamine. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. Masaccio. Pearaha. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. FRA ANGELICO (u. 1388-1455) Fra Angelico. Noli me tangere (Ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Piero della Francesca. Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza. SANDRO BOTICELLI ...
Donato Bramante Elulugu Donato Bramante 1444-1514 oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik. Bramante arvatakse olevat sündinud Urbino lähedal Femingnanos, mis tollal kandis Monte Asdrualdo nime. Donato tegutses arvatavasti Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel. 1474. aasta paiku asus Bramante Milanosse. Hertsog Ludowico Sforza võttis ta 1476 õukonnaarhitektiks. Osales 1482–1486 töötas ta Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruumi ehitusel. Elulugu 1499 oli Bramante sunnitud Milanost lahkuma, sest Prantsusmaa sõjavägi ajas tema patrooni Sforza Milanost minema. Bramante kutsuti Rooma, kus teda juba varasemast tundis kunstide patroon kardinal Raffaelle Riario. Seal tutvus ta kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II. Tema kavandite järgi valmis 1504. aastal...
......................................................... .................................. ................... Moosi keetmine Referaat Juhendaja: ................................... .................... SISUKORD Üldiselt moosi keetmisest.....................................................................................................................3 Moosi keetmise ajaloost.......................................................................................................................3 Ettevalmistused moosi keetmiseks.......................................................................................................3 Purkide pesemine...........................................................................................................................3 Moosi keetmine...............
Cayenne'i pipar Cayenne'i piprana tuntakse mitmeaastase madala põõsa väikeseid teravaid vilju. Nagu paprika, hispaania pipar, tsilli jm. kuulub see Capsicum sugukonda, mis pärit Ameerika troopikavööndist. Aine, mis annab cayenne'ile terava tulise maitse, on kapsaitsiin. Maitse on väga tuline ja põletav, nii et maitsestada tuleb ettevaatlikult. Cayenne'i pipar on sobiv maitseaine koorikloomade, kastmete, hautiste, muna- ja kalatoitude juurde. Värv varieerub oranzist kuni tumepunaseni. Grillitud lihale ...
Retsptid Broilerisalat California Stiilis Koostisained 600 g Talleggi kanafileed 8 viilu röstsaia 2 spl võid Santa Maria küüslaugusoola Santa Maria jahvatatud paprikat 2 spl õli 1 pott salatit pool kurki Kaste: peotäis petersellilehti mõned basiilikuoksad Santa Maria küüslaugusoola 2 dl maitsestamata jogurtit 1 dl apelsinimahla Santa Maria purustatud musta pipart ½ tl Santa Maria kivisoola, veskis (Rock salt) Valmistamisjuhis Lõika kanafileed paari sentimeetri pikkusteks peenteks ribadeks ja raputa neile peale veidi jahvatatud paprikat, sega läbi ja jäta maitsestuma. Kastme jaoks haki ürdid võimalikult peeneks ja lisa muud ained. Lõika kurk kuubikuteks ja pane kastmesse maitsestuma. Seejärel lõika sai kuubikuteks ja raputa peale küüslaugusoola. Kalla saiakogusest pool pannile, sega kiirelt 1 spl sulatatud võiga läbi ja prae segades ühtlaselt krõbedaks ja kuldpruuniks. Prae samal viisil teine port...
Ken Rüütel 8b Tallinna Inglise Kolledz Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3 Ameerika avastamine.................................................................... 4 Kokkuvõte..................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..............................................
Таллиннское училице обслуживания Приправы и пряности Реферат Преподаватель: Сиири Луук Учитель: Светлана Калю Таллинн 2014 1 SISUKORD 1.Добавки (Toidulisandid).............................................................4 2.Перцы (Piprad)........................................................................... 5 4.Смеси приправ (Maitseainesegud)...........................................13 4.14 Приправа к мясу «пряная зелень и чеснок» (Lihamaitseaine, ürdi-küüslaugu) -............................................18 4.15 Приправа к салату (Salatimaitseaine) -...........................18 5.Чистые специи (Puhtad maitseained)......................................22 5.4 Молотая корица (Jahvatatud kaneel) -..............................23 6.Список литературы..........................................................
Pildileht Itaalia arhitektuur, skulptuur ja maalikunst 15-16.sajandil ning manerism Pildilehe koostas: Juhendaja: Tallinn 2009 1. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Filippo Brunelleschi (1377-1446). Cupola of Florence Cathedral 1420-1434. Great Dome 1420-1461 Leon Battista Alberti (1404-1472). Santa Maria Novella, Florence 1456- 1470 Church of San Francesco, Rimini 1450 2. Itaalia skulptuur 15. sajandil Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Madonna lapsega Saint Matthew 1419-1421 Donatello (1386-1466) Taavet, pronksist Mary Magdalene 1455 Andrea del Verrocchio (1435-1488) Taavet, pronksist Putto Poised on a Globe 1480 Luca della Robbia (u. 1400-1482) Madonna col Bambino Keraamiline lagi, Portugal...
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14....
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ KAUBANDUSES MÜÜDAVAD MAITSEAINED JA NENDE KASUTAMINE TOIDUVALMISES Janika Lensment KK-12 Juhendaja: Heli Kruusamägi PÄRNU 2012 SISUKORD: Sissejuhatus Oma iseseisva töö tegin Ülejõe Selveris leiduvatest maitseainetest ja ise internetis juurde otsides. Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. . Maitseained jagatakse nelja rühma...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis:...
Õunakoogid (jm magustoidud) Mõnus kreemine õunakook Vaja läheb: PÕHI 3dl jahu 3spl suhkrut 0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur. Lisa veidi kaneeli ja konjak. Laota õunad pannile ja küpseta poolpehmeks. Valmista keedukreem. Selleks pane üle poole piimast madalal kuumusel soojenema, aga päris keema ära lase. Teises kausis, kus on ülejäänud piim, klopi lahti munad ja lisa suhkur ning vanillisuhkur. Viimasena sõelu juu...
Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene idaaliks mitmekülgselt arenenud võimetega inimene Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid mai...
VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius ...
Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinn...
VARAKRISTLIK KUNST Sisukord Ajalugu Ajastu eluolu Arhitektuur Katakombid Basiilika Maalikunst Lõppsõna Kasutatud materjal Ajalugu Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas EesAasias uus usund ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Lagedes ja seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Ro...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Rahvuslikud supid Koostaja: Juhendaja: Uuemõisa 2008 Hapukapsasupp ubadega (Eesti) Valmistusained 2,5 l Vett 500g Hapukapsast 100 g Põldube 500 g Sealiha 1 Sibul Soola valmistusviis Pese kuivatatud oad ja leota külmas vees 7-9 tundi, seejärel pane koos leotusveega keema. Lisa puhastatud liha ja lase keema. Korja ära vaht. Lisa hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel. Supiliha juurde serveeri porgandi-toorsalat. Kört (Eesti) Valmistusained 2,5 l Piima 100 g Odrajahu 1 spl Võid Soola (suhkurt) valmistusviis Keevasse piima vala sõelutud odrajahu peene joana, sega. Maitsesta või ja soola või suhkruga. Serveeri õhtu-ja hommikusöögiks. Seljanka(Venemaa) Valmistusained 2 tk Suuremat sibulat 2 sl Õli 200 g Looma-või sealiha 150 g Suitsuvorst 100 g Kanaliha 1 l Vesi 2 tk Lihapuljongikuubik 1 purk Purustatud to...
Milano Milano on linn Itaalias Lombardia maakonnas. Milano on Itaalia rikkaim linn ja on ka tähtis liiksõlm. Milanos on tuntud kui kuulus moe pealinn. Sealt on tuule tiibadesse saanud Dolce & Gabbana, Giorgio Armani, Prada, Versace ja paljud teised kuulsad moe loojad. Kuid seal on ka palju ilusaid ja vanaaegseid ehitisi. Milano toomkirik on suursuguseim gooti stiilis ehitis Euroopas. Viielööviline, 157m. pikk ja 92m. lai basiilika on üks maailma suurimaid gooti katedraale maailmas. Sinna mahub umbes 40 000 inimest. Selle ehitamist alustati 14. sajandil ja lõpetati16. sajandi. Veel üks väga tuntud kirik on Santa Maria delle Grazie , kus asub Leonardo da Vinci kuulus maal ´´Püha õhtusöömaaeg´´. See kirik on ka ehitatud gooti stiilis. Ehitamist alustati 15.sajandil ja ka lõpetati samal sajandil. Galleria Vittorio Emanuel II on tohutu suur galerii. Luksuslike restoranidega, kohvikutega ja raamatudupoodidega ...
Hispaania, Barcelona Gerli Kask 10 ac Kuidas Võrust sinna saada? Kõigepealt tuleb sõita autoga Võrust Tallinnasse Tallinnast tuleb minna laevaga Soome Soomes tuleks jätta auto lennujaama parklasse Lennujaamas tuleb minna oma lennuki peale ja sealt reisida ümberistumisega Barcelonasse Lennu aeg oleneb lennufirmast ja ümberistumistest Sagrada Família kirik Suur katoliku kirik Barcelona üks suurimaid turistiatraktsioone Arhitektiks on Antoni Gaudi(1852-1926) Hakkas projektiga tegelema 1883. aastal Ehitus algas 1882 ja eeldatavasti valmib see aastal 2026 2010. aastal pühitseti kirik sisse paavst Benedictus XVI poolt Sagrada Família kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torre Agbar...
Elust Sündis 1451.a Genovas Pärit lihtsast perekonnast Isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa Kolm venda Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo Läks 1476 läks Lissaboni ja 1478 abiellus Kaks poega Diego ja Fernando Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi ...
Itaalia ja Vatikan Vaatamisväärsused Colosseum · Rooma amfiteater Colosseum · Konstruktsioon Ovaalne 188 korda 156 m 48 m kõrge Colosseum · Ehitusmaterjal betoon tellis lubjakivi marmor Pisa torn · La Torre di Pisa · Pisa linnas Pisa torn · Kellatorn · Pisa Katedraali väljakul Pisa torn · Ehitus 9. august 1173 1178 vajus viltu 1272 jätkati töid 1284 seiskusid tööd 1319 valmis viimane korrus 1372 valmis torn täielikult Pisa torn · Kellad 7 nimelist kella Iga heliredeli noodi jaoks üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik · Märkimisväärne 16 kabelit Matusemonumendid · Kuulsat...
Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud ini...
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil...
Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza del Campidoglio, Palazzo Farnese, San Giovanni dei Fiorentini, Sforza kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Dona...
Valisin Rooma kompositsiooniks Colosseumi, Pantheoni, Santa Maria in Aracoeli kirku, Trevi purskkaevu, Ruut-Colosseumi ja Tituse võidukaare. Valides objekte kompositsiooniks lähtusin eelkõige Rooma kuulsamatest vaatamisväärtustest, nagu näiteks Colosseum ja Pantheon. Olin otsustanud, et panen töösse põhiliselt ehitised, niisiis hakkasingi otsima teisi Rooma arhitektuuriimesid. Uurides Roomat tutvustavat raamatut leidsin sealt Santa Maria in Aracoeli kiriku, mis nägi minu arvates väga huvitav välja. Mulle väga meeldis kiriku katus, mis oli väga huvitav oma eripäraste nurkadega ning ka üldiselt oli kirik teistest tösse lisatud objektidest väga erinev. Kirik oli ehitatud punastest tellistest, kandiline ja veidi massiivne ning võrreldes Pantheoni ja Colosseumiga oli kirik lihtne ning justkui rohkem lihtinimestele. Samuti oli kiriku ees pikk trepp, millega on tegelikult seotud hulga legende ning uskumusi. Niisiis lisasingi kiriku oma kompos...
Galápagose saared Koostas: Carmen Maaring Ecuador · Ecuadorile kuuluvad ka Galápagose saared Vaikses ookeanis, umbes 965 kilomeetrit mandrist lääne poole. · Ecuador asub ekvaatoril ja selle järgi on ta ka oma nime saanud. · Tema alla kuulub 256 370 ruutkilomeetrit. Equadori pealinn on Quito ning suurim linn on Guayaquil. Riigi keskosa (Sierra) läbivad Andid. · Idaosas asub Amazonase vihmamets. · Rahvaarv(2003) 13 710 234. Ecuadori lipp ja vapp Üldine · Galápagose saared on saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestiku pindala on 7994 km² · Saarestikku kuulub 13 suuremat saart, lisaks 6 väiksemat. · Saared on mägised ja vulkaanilised (kõrgeim tipp 1707meetri kõrgune Wolfi vulkaan Isabela saarel). Nimest · Saared on endeemsete hiidkilpkonnade (elevandikilpkonnade) elukoht, saare nimi on tulnud nende kilpkonnade hispaaniakeelsest nimest (hispaania ...
10 Itaalia vaatamisväärsust 1. Colosseum See on suurim amfiteater Roomas, mis mahutab 50 000 pealtvaatajat ning antiikajal oli see suuruselt kolmas staadium. Colosseum sai oma nime Nero colossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused ning hiljem olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mille kõrguseks oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist trellised ning nüüdisajal on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega. Colosseum on neljakorruseline, mille kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, millesigas on 80 kaart. Ülemine korus on sammaskäiguga, kus olid ka päikesepurjed. 2. Santa Maria delle Gracia kirik See on kirik Milanos, mis on tuntud kui Leonardo da Vinci seinamaali "Püha õhtusöömaaeg" asupaik. Kirik e...
Leonardo da Vinci Oliver Lillestik Üldist Leonardo di ser Piero da Vinci oli Itaalia palju- õppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardo sündis 15. aprill 1452 Itaalias ja suri Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaal, Clouxis. Ebaseaduslik päritolu kahjustas teda suuremas eas. Oli vasakukäeline ja võimeline maalima mõlema käega. Elulugu Esimesed viis aastat kasvas Leonardo kas ema või isapoolste vanavanemate hoole all. Edaspidi elas Firenzes isa juures, oma ema vastu pidas vimma. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama ning geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aas...
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmist...
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
Domenico Veneziano. (ca 1410-1461) Eneli Niinepuu Kunsti- ja arhitektuuriteoste lugemine TTÜ STI -2007- Domenico Veneziano. Täispika nimega Domenico di Bartolomeo da Venezia, oli Itaalia vararenessansi kunstnik, üks 15 sajandi Firenze koolkonna rajajaid. Oma esmase kunstihariduse Veneetsias, kus ta arvatavasti nägi ka Põhja-Euroopa kunstnike töid. Ta asus elama Firenzesse umbes 1439. aastal, ning elas seal praktiliselt kogu oma elu. Temalt on säilinud vaid kas allkirjastatud tööd. Esimene neist: “Neitsi lapsega troonil” ja kaks kahjustatud pühakute pead (asuvad praegu Londoni rahvuslikus galeriis) on osa maalist “Cabernecchi Tabernacle”, mis võis olla tema esimeseks Firenzes esitletud tööks. Kunstniku selgepiiriline perspektiiv ja figuuride skulpturaalne kvaliteet vihjavad sellele, et ta oli mõjutatud Masacciost Ta töötas Perugias Baglioni perekonna õukonnakunstnikuna. 1439. saa...
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erooti...
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..............................................................................
Lollo rosso Päritolu Lollo rosso on vahemere päritolu Tõelised selle kultuuri kummardajad on hollandlased ja prantslased kellede toiduratsioonis on ta esikohal. Käesoleval ajal on ta laialt levinud köögiviljakultuur eri maades, kus on pehme jahe ja niiske kliima. Vitamiinide sisaldus Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini Ta sisaldab karotiini, vitamiine B1,B2,B6,C,PP,P,E,K, Retseptid Fetasalat 200 g Grüne Fee Lollo Rosso salatit 1 karp kirsstomateid või 4 väiksemat tomatit 0,5 tk Grüne Fee kurki 1 dl musti kivideta oliive 1 purk õlis säilitatud fetajuustu 1 pisike sibul KASTE: 1 sl õunaäädikat või 1,5 sl sidrunimahla näputäis purustatud musta pipart 3 sl fetajuustu säilitusõli 1 noaga peenestatud küüslauguküüs Rebi kätega salat tükkideks ja puista vaagnale. Lõika kurk juustuhöövliga õhukesteks laastudeks ja keera need rullideks. Lõika kirsstomatid pooleks, suuremad tomatid sektoriteks. Nõruta juus...
Renessanss arhitektuuris Perioodid • 13. ja 14. sajand eelrenessanss • 15. sajand varanerenessanss • 16. sajand kõrgrenssanss Kuulsamad ehitised • Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore • Giotto kampaniil • Firenze baptisteerium • Palazzo Vecchio • Ponte Vechhio Näited Eestist • Purtse vasallilinnus • Mustpeade maja • Pärnu-Jaagupi kirik • Kiltsi mõis
Renessanss sai alguse Itaalias ning on periood 14.-17. sajandil väldanud kultuuriloos. Ajastut saab iseloomustada eemaldumisega religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal tegi läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutati inimese, looduse ja esemete tõepärane kujutamine. Vararenessansi maalikunsti esimene väljapaistev esindaja oli Masaccio, kelle uuendused Masaccio, sünninimega Tommaso Cassai, mõnel pool märgitud ka Tommaso di Ser Giovanni di Mone, sündis 21. detsembril 1401. aastal. Masaccio oli esimene suursugune maalija vararenessansi ajastul. Tema freskod on kõige varasemased näited humanismist ning need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas....
Referaat Helen Pages ''Kolumbuse laevapoiss'' 8 klass Sisukord: · Sissejuhatus o autorist o tõlkijast o raamatu trükist · Sisukokkuvõte · oluliste tegelaste iseloomustus · kokkuvõte SISSEJUHATUS Autorist Helene PAGÉS (1863-1944) oli saksa kirjanik, kes pärines. prantsuse emigrantide perest. Ta töötas õpetajana katoliku koolis Saksa väikelinnas Boppardis olles samal ajal ka kirjanduse koguja ja kirjanik. Oma elu hilisemal perioodil elas ta Münsteris. Helene Pagés' tähtsamad teosed on Deutsche Hausfrau, (1915) Soldaten Christi auf dem Schlachtfeld und in der Heimat (1917) Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus, (1926) Das Geheimnis um Monika (1940) Kleine Buben und der große Krieg (1937) Die Fahrt nach Amerika (1937) Tõlkijast Raamatu "Kolumbuse laevapoiss" on tõlkinud Rudolf Rahaleid, kodaniku nimega Rudolf Heinrich.Laanes (Lilienbach)...
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külg...
VARAKRISTLIK KUNST Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival mate...
Raffael Mari-Ann Veermäe Andrea Ant 11.Klass Abja Gümnaasium 13.02.2018 Raffael (1483-1520) · Raffaeli päris nimi oli Raffaello Santi. · Ta sündis 6.aprillil 1483 aastal Urbinos. · Suri 6.aprillil 1520 aastal Roomas. · Ta suri 37 aastasena. · Raffael oli Itaalia kõrgrenessansi maalikundsnik ja arhitekt. · Tema loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. · Raffael oli teine kuulsus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Raffaeli elu · Raffael on kuulus oma madonnamaalide poolest. · 1508. a. kutsuti Raffael paavst Julius II kutsel Rooma ja ta kaunistas freskodega (seinamaaliliik ja tehnika) Vatikani palee nelja ruumi. · Raffael sai oma esimese õpetuse isa juures. · 1514 kihlus Raffael Maria Bibbienaga. · Raffael ei abiellunud kunagi. Maria Bibbiena Raffaeli matused · Raffaeli matus olid väga suurejooneline ja matustel osalesid suured rahvamassid. · Maeti marmorist sarkofaagis millele oli peale ...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
Renessanss Sünnimaa Itaalia (15-16. saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...
E-Ained toiduainetes Martin Kristal T11HT Valla Võileivavorst E422 Glütserool Hommikuhelbed, maiustused ja jäätis. Suurel hulgal võivad tekitada peavalu, iiveldust. E450 Difosfaadid. Piimapulber, jahud, liha, sulatatud juustud Kõrvalmõjud pole teada E452 Polüfosfaadid Piimapulbrid, jahud, liha, sulatatud juustud. Kõrvalmõjud pole teada E621 Naatriumvesinikglutamaat Lihatoidud, valmistoidud, lihaleeme- puljongikuubikud, salatikastmed, kuivkastmed, maitsesegud. Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes keelatud. Ei tohi anda alla...
Leonardo da Vinci Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2015 Leonardo da Vinci Leonardo di ser Piero da Vinci 15. aprill 1452 Anchiano, Itaalia 2.mai 1519 (67- aastaselt) Cloux, Prantsusmaa Renessansiajastu geenius Püha õhtusöömaaeg Üks kuulsamaid Leonardo da Vinci maale Valmis aastatel 1495-1498 Maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kirku söögisaali seinale Korduvalt restaureeritud, säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed orginaalvärvi laigukesed Tänan kuulamast!
RONDELLUS Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. ·MARIA STAAK (laul) ·ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) ·MUUSIKUD Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikan...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoor...
annaabi.ee 
