Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoor...
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-...
Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus · Suurimad linnad: · 1)Lissabon - 668 000 elanikku · 2)Porto - 311 000 elanikku · 3)Coimbra - 96 000 elanikku · Portugal impordib: Masinaid , Veondusseadmeid Põllusaadusi , Keemiatooteid , Tekstiilitooteid , Naftat. · Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, Kangast , Jalatseid, Nahka ja karusnahka, Autosid, Elektrikodumasinaid ...
ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 ...
ÜLDANDMED Portugali Vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92,090 km2 · Maa: 91,470 km2 · Vesi: 620 km2 Rahvaarv: 10,735,765 (Juuli 2010) Portugali lipp Riigikeel: portugali Rahaühik: euro (EUR) Naaberriik: Hispaania Ajavöönd: WET (maailmaaeg) Usk: Rooma katoliku 84,5%, teised kristlikud 2,2%, muud 0,3%, teadmata 9%, mitte midagi 3,9% Liiklus: parempoolne Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali vapp President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Telefonikood: 351 GEOGRAAFILINE ASEND ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Portugal Referaat Mari-Liis Eha G1KR Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldandmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 2. Asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 3. Saared . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. lk 3, 4 4. Pinnamood, loodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 4.1. Floora . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 4.2. Fauna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5...
EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4. Kuidas käis sealsete elanike guantside käsi seoses hispaanlaste tulekuga? Seoses Kanaaride avastamisega sai saartest olul...
PORTUGAL Referaat Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Asend..............................................................................................................................4 3. Saared..............................................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika........................................................................................
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
