1) - saaja 2) - saatja 3) - akt 4) - ankeet 5) - dokumendiplank 6) - viisa 7) asutuse sisene dokument 8) väljuv dokument 9) - töögraafik 10) kuupäev(päev, kuu, aasta) 11) - toimik 12) - volitused 13) - leping 14) - dokument 15) - dublikaat 16) - avaldus 17) - viit 18) väljaminev kiri 19) dokumendi säilitamine 20) - leping 21) - limiit 22) raamatupidamis dokument 23) isiklik toimik 24) asjaajamis kord 25) -seletuskiri 26) - 27) ligipääsu märge 28) - aruanne 29) - ametikiri 30) - kiri 31) - kutse 32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand 38) - protokoll 39) tunniplaan, päevaplaan 40) käsk, käskkiri 41) registreerimise tempel 42) dokumendi registreerimise number 43) - dokumendiregister 44) koosoleku otsus 45) dokumendi tähtaeg
seda tehes ja õppetukke tuubiti sisust aru saamata pähe. Koolireformidel olid ka väga halvad tagajärjed nt. kirjaoskuse taseme langus, venekeelt mitteoskavad õpetajad jäid töötuks, vallandati ärkamisaega pooldanud koolmeistrid. Venestamise käigus viidi läbi ka teisi reforme, nt. kohtusüsteemi ümberkorraldus ning selle muutmine venemaal olevaga sarnaseks, kohtupidamine viidi üle vene keelde, vene keel muutus asjaajamis keeleks kõikides valla- ja linnavalitsustes, valdade ühendamine ning tehti ka uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt valimisõiguslike kodanike hulka. Venestamise käigus kuulutati Tartu põliseks vene linnaks ning nimetati Jurjeviks, samuti nimetati ka ümber Tartu ülikool - Jurjevi ülikooliks, kus õppetegevus hakkas toimuma vene keeles. Venestamise käigus hakati soodustama ka õigeusu levikut mille tarvis ehitati Aleksander Nevski katedraal ning Kuremäe nunnaklooster.
+Tugev merevägi(GB, Prts), mobiliseeritute koguarv on suurem kui keskkriikidel. Rahvaarv on suurem -Venemaa on nõrkus, Asuvad kaugel üks- teisest, mobiliseeritute arv sõja alguses väike =Ei ole hästi valmis sõjaks v.a. Prts. Venemaa pole üldse valmis. Eesti iseseisvumine -Veebruari revolutsioon, 1917, tsaar loobustroonist, võim ajutisel valitsusel-Eestimaa kubermang komisaar Jaan Poska, 30.märts1917 autonoomiaseadus, Üks rahvus-Kubermang(liivimaa põhjaosa), Asjaajamis Keel eesti keel, rahvusväeosade loomine, Autonoomia e. omavalitsus. -Enamlik riigipööre Venenmaal, 1917, võim nõukogude valitsusel Eesotsas Lenin-Kubermangu komissaar Poska tagandamuine, Võim Eestimaa Nõukogude täitevkomiteel, Maapäev Kuulutab end kõrgeimaks võimuks,Enamlased saaadavad Maapäeva laiali, Maapäeva juhatus käis salaja koos Kommunislik diktatuur. -Sks vägede üldpealetung idarindel, 1918. veebruar, sissetung Eesti mandrile, Vene armee taganemine eestis-Maapäeva
* Rootsi ei ole enam suurriik. Peeter I * Ta oli tsaar. * Ta valitses Venemaad. *Võitis sõdasid. * Käskis meestel hebed maha ajada. Valitses 1682 1725 aastatel. Mis oli Balti erikond? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Balti Kubermang ja Venemaa Kubermang Balti kubermang Venemaa kubermang - 1) Mõisnikud #Balti sakslased #Venelased 2) Asjaajamis keel #Saksa keel #Vene keel 3) Religioon #Luterlus #Õigeusk 4) Kohtusüsteem #Rootsiaegne #Venemaa omane 5) Kohalik valitsemine #Rüütelkonnad #Tsaari alluvad
kursused mitmesuguste uute meetodite (arenduste) tutvustamiseks ja töös kasutamiseks. Füsioterapeudi põhiteadmiste hulka kuuluvad füsioteraapia valdkonna (erialane terminoloogia, massaaz, raviharjutused, füüsikaline ravi jne) ning inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine. Olulised on teadmised biomehhaanikast, sotsioloogiast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest ja patoloogiast. Kindlasti läheb tarvis ka klienditeenindus-, juhendamis-, keelte-, arvuti-, asjaajamis- ja dokumenditööoskusi. Füsioterapeudilt eeldatakse analüüsi- ja koostöövõimet, usaldusväärsust ja empaatiavõimet, väga head suhtlemisoskust, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist. Füsioterapeudid töötavad haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste taastusravi-, abivahendi- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad nad
suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks kujunes piimakarjakasvatus, põlluharimine intensiivistus. 8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9
kerkinud kollases ajakirjanduses vene häkkerid. Üheks meeldejäävamaks sündmuseks, mis oli nende poolt tekitatud, oli 500 000 dollari vargus Türgi pankadest. Nad kogusid sellise summa kokku 2 aasta jooksul ning kasutasid panga andmete saamiseks Trooja viirust, mis ongi enamlevinud viirus. Positiivseks peab kindlasti lugema kiiret infolevikut. See ongi arvatavasti tähtsaim asjaolu miks loodi e-teenused. Enam ei ole vajalik asju ajada paberi kujul ega ei pea ise kohal peal käima asjaajamis kohtades. Suurimateks üleriigilisteks teenusteks on kindlasti e-post, e-pank, e-kool. Enam ei pea kirju ootama mitu päeva ,et postiljon tooks selle koju kuskilt väga kaugelt sõbralt. E-post on täpselt sama põhimõttega aga kirjad saad kätte praktiliselt kohe, ükskõik millisest maailmanurgast eeldusega , et seal on internet. Selleks, et raha välja võtta pangast, ei pea minema koha peale. On leiutatud sellised asjad nagu krediitkaardid, millega saab pangaautomaadist raha välja
Füsioterapeudi põhiteadmiste hulka kuuluvad füsioteraapia valdkonna (erialasõnavara, kehalised harjutused , füüsikaline ravi, funktsionaalne treening, liikumise abivahendid jne) ning inimese anatoomia ja füsioloogia põhjalik tundmine. Vajalikud on ka teadmised biomehhaanikast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest, kliinilisest mõtlemisest, pedagoogikast jne.Kindlasti läheb tarvis klienditeenindus-, juhendamis-, keele-, arvuti-, asjaajamis- ja dokumenditöö oskust.Füsioterapeut on analüüsi-, empaatia-, otsustus-, kohanemis- ja koostöövõimeline, usaldusväärne, loominguline, heatahtlik, täpne ning hea ajakavandaja. Füsioterapeudi sissetuleku alammäär on kehtestatud ,,Tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepinguga". Konkreetne palk oleneb tööandjast. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus
Tulemused: Saavutati lõpuks rahvustunne, oma riik, rahva teadvuse tõus. 3. Venestamine Eestis 1882-1917 Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine (tsaari poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.) Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid. Muudatused: Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel Talurahvakohtud kaotati Õigeusu pealesurumine ning luterluse allasurumine Suleti liiga iseseisvad või rahvusliku suunaga väljaanded Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse lõpetamine Esimese üldlaulupeoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva. Eesti rahvusliku liikumise aktiivsus 19.saj oli kõige suurem Liivimaal. 1887
Asutuse nimi: SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI Asukoha aadress: Hariduse 13, 93812 Kuressaare Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.syg.edu.ee/uus/syg/ Asjaajamis korra eerkiri Kinnitatud 19. novembri 2012. a käskkirjaga nr 1-3/12 Käesoleva töö eesmärk on analüüsida Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskorda tuginedes asjaajamiskorra ühtsetele alustele. Asjaajamiskorra ühtsete aluste õigusaktis on kirjutatud, et asutuse juht tagab asjaajamiskorralduse ning kehtestab asjaajamiskorra. Analüüsitav Saaremaa Ühisgümnaasiumi asjaajamiskord on kinnitatud asutuse direktori poolt. Asjaajamist korraldab sekretär.
Vilms- asetäitja ja kohtuminister siis Tallinnas 11.11.1918 Poska- välisminister Ajutine Valitsus õhtul sakslased linnas, valitsus põranda alla, põranda alt välja saksa keel asjaajamis keeleks Rahvuslased võttavad asjaajamise üle, lõplikult 21.11 vastavalt Riias sõlmitud kokkuleppele. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima. Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu * Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ning Maanõukogu muutumine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.
Alamsaksa keelele kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel Administratsiooni keelena rootsi keel Ladina keele osatähtsus vähenes Linnad olid mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed Loodi eesti kirjakeel Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi kooseisu Saksa keel kõrvale tõusis vene keel Eesti keel oli alamklassi keel Kujunes välja eesti kirjakeel Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust Ärkamisaeg hõlmas 1860.- 1870. aastaid Saksa keel oli asjaajamis keel Eesti keel oli jätkuvalt alalmklassi keel Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond Paljud eestlased saksastusid Venestamisperiood algas 1880.aastatel ja kestis Eesti iseseisvumiseni Asjaajamine muudeti venekeelseks Kolmkeelsus Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega Eesti keel sai ainsaks ametlikuks keeleks Kasvas linnaelanike arv Arenes terminoloogia Nõukogude aeg Kestis 1994
eestlaskonnast kirjaoskajad. 4)Mõisaaeg(1700-1860)algas eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Mõisad ja pärisorjus. Rootsi keel taandus, saksa keele kõrvale tõusis vene keel.Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga. 5)Ärkamisaeg(1860-1880)asjaajamis- ja kultuurikeel- saksa keel, eesti keel endiselt alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, raamatukultuur arenes. Kasvas kakskeelsus. Haritud eestlased saksastusid. 6)Venestamisperiood(1880-1920)Asjaajamine, haridus, teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolmkeelsus(eesti, vene, saksa). Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
Päts) Millised huvid olid Saksamaal seoses Baltialadega ja miks? kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte. Keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur. Poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms). Majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv. Kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides. Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada .Kuidas suhtusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse Saksa sõjaväevõimud?Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine
8. Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama vana aadressi kasutamise? Asutuse ametliku elektronposti aadressi muutumisel tagab asutus vana aadressi kasutamise vähemalt 6 kuud pärast aadressi muutmist. 9. Mida peavad võimaldama dokumendihaldussüsteemid? (6 punkti) 1) dokumendi registreerimise, sõltumata dokumendi kandjast; 2) kehtestatud juurdepääsuõiguste kasutamise; 3) lihtsa ja kiire juurdepääsu dokumentidele; 4) asjaajamis- ja arhiveerimistoimingud nii üksikdokumendi kui ka dokumentide kogumitega; 5) dokumentide koostamise ja säilimise selliselt, et oleks tagatud dokumentide autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja kasutatavus nende eraldamiseni hävitamiseks või arhiivi üleandmiseks; 6) igal ajal kindlaks teha dokumendiga süsteemis tehtud toimingud, toimingute tegemise aja ja toiminguid teostanud isikud. 10. Kas ühes dokumendihaldussüsteemis võivad oma dokumentide
· Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 1918 ebaedu põhjused · Vabatahtlikke oli vähe · Varustus puudulik · Saksa väed lahkusid
Kindlasti ei tohiks olla hääl liiga vaikne. Näiteks, kui on vaja esineda publiku ees, kuid hääl on vaikne, ei kuule inimesed midagi. Lisaks jätab vaikne hääl ebakindla mulje. Teiselt poolt ei tohiks hääl olla liiga vali. Kõnetades teist inimest, võite vastaspoole ära ehmatada. Meeles peab pidama ka tempot, selget hääldust. Tähtis on hääletooni varieerida. Ühetooniline hääl väsitab kuulajat. Kliendiga tuleb rääkida temale arusaadavas keeles. Kindlasti ei tohiks kasutada asjaajamis keelt, mida räägid enda tööandja või kolleegidega. Sõnavara tuleb kohandada kõnetatava ehk kliendi järgi. Klienti tuleb alati tervitada esimesena. Firmajuhid motiveerivad teenindajaid ,,Tere!" ütlema, kuid eestlased on kinnised ning tihtipeale neile ei meeldi tervitada. Meid on kasvatatud võõraid mitte kõnetama ning olema kinnised oma olemuselt. Teine tõrge, mis tekib teretamisel, on seotud levinud viisakusreeglite konfliktiga (Miks klient...1998).
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks
läinud on kas on vastatud see on näha kõigile määrused neid jälgida ja neist kinni pidada ,saame seostada teiste dok idega,kiri käskkiri akt leping protokoll,erinevates kaustades aga neil on ühine seos,hävitamine,meelde tuletada tööülesandeid määrata meeldetuletuse ajad,tehtuid toiminguid kindlaks teha ,mida oleme reg nud kuhu oleme reg nud kellele oleme reg nud mis nr tega kes on lahendanud,saame ära määratleda asjaajamis korras-kes vastutab ,kuidas hävitame ,kuidas määrame dokumendi ringluse,juurdepääsu õigused ,säilitus tähtajad elektrooniline dokumendi haldus: ((dokumendi saamine-dokumendi registreerimine- liigitamine-säilitustähtaja määramine-säilitamine ja erladamine-dokumendi hävitamine amphora-võimaldab digitaalset dokumendi haldust ja asjaajamist.Amphora on juhtivaid digitaalse asjaajamise tarkvarasid Eestis.Tarkvara on loodud kasutajate vajadustest lähtuvalt
Lvoviga.Revolutsioon jõudis eestisse mõninggase hilinemisega.rahutused Tallinnas; Autonoomiataotlus; Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos ühelks administraatiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine; Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele nagu esserid ,vähemlased, ja nn. Radikaalsotsialistid. Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts.Maapäeva kokkuastumise ja maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. Enamlaste riigipööre; 1917 aasta oktoobris otsustasid vene enamlased Vladimir Uljanovi
· Liivimaa kubermang, Riia Kindral-kuberner. Saaremaa oli suhteliselt iseseisev, kuigi vormiliselt oli Liivi Kubermangu osa. Saaremaal oli oma asehaldur. See haldusjaotus kehtis Põhja sõjani. 1700-1721 - Põhja sõda. 1710 - Vene väed vallutasid kogu Eesti mandri osa. Lõplik alistumine toimus Tallinna ja Riia allaandmisega. 1721 - UUSIKAUPUNGI rahu - lõppes Põhja sõda. Kinnistus Baltieri kord. VENE AEG Baltieri Kord: · Maad jagati balti-sakslastele · asjaajamis keeleks jäi saksa keel · eesti jäi lutterlikuks riigiks 4 · jäid kehtima rootsi aegsed seadused · venemaaga püsis tolli piir. Eesitisse jäi endiselt kaks kubermangu: Eestimaa kubermang: keskus Tallinn, valitseja Kindral-kuberner. 4 maakonda: Harju, Lääne, Järva ja Viru. Liivimaa kubermang: keskus Riia, valitseja kindral-kuberner. 3 maakonda alguses: Saaremaa, Tartu, Pärnu.
kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 36. Mõisted e) antisemitism - juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).
IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik
võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendisüsteemi tegurid kasutajad, dokumendid, toimingud, keskkond. 13 Asjajamiskord , kehtestamine, asutuse siseandmete avalikustamine, kohustuslikud vastutusalad, AÜA kohustuslikud regulatsioonid* sisemine normdokument või dokumentide kogum, mis reglementeerib dokumenditöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi(praktilisust). Asjaajamis hea tava eeldab, et organistatsioonis on dokumendihaldus reglementeeritud ja reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest on määratletud vastutus. Juht kehtestab asjaajamiskorra, mis sõnastab dokumendihalduse eesmärgi ja ülesanded; määrab töötajate ülesanded ja vastutusalad dokumentide loomisel ja haldamise protsessides; sätestab õigusaktide nõuetele vastavad menetlusreeglid organisatsiooni tegevuste ja otsuste vastuvõtmise dokumenteerimiseks.
Kaitseliidu üldjuhtimine Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane. Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju. Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Sõjalise juhtimise, väljaõppe, lahinguvalmiduse ja muudes sõjalistes küsimustes on kõigil Kaitseliidu kollegiaalsetel organitel nõuandev sõnaõigus. 5 Kaitseliidu ülemad Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 4. aprill 1919) Eduard Alver (4
Registrikood 83920002 Telefon/fax 32 95431 lasteaed@täpi.ee E-post, kodulehekülg www.rakveretäpi.ee Nr 4967 HTM Koolitusluba Omandivorm munitsipaallasteaed Teeninduspiirkond Rakvere vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära
Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik
Kaitseliidu üldjuhtimine Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane. Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt. Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju. Kaitseliidu asjaajamis-, teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Kaitseliidu ülem Kaitseliidu tegevust juhib Kaitseliidu ülem, kes rahuajal allub vahetult kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale. Kaitseliidu ülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul Vabariigi President. Kaitseliidu ülema õigusakt on käskkiri. Kaitseväe juhatajal või kaitseväe
hävitamisakt 36.Kui on pitsat, siis pitsatijäljend pannakse allkirja viimastele tähtedele 37. Vormista ametliku kinnitamise märge (tõestusmärge, ametlikult on kinnitatud ärakirja)? 38. Arhivaal- dokument millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhiiv- ettevõtte tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide terviklik kogum, mille paberkandjal dokumente hoitakse selleks nõuetekohaselt kohaldatud hoidlas. Dokumendihaldus-asjaajamis käigus dokumentidega teostatavad üksikdokumendid, millega tagatakse nende autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus ja usaldusväärsus, mida kindlustavad organisatsioonilised ja infotehnoloogilised vahendid. Dokument- mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldased faktide või tegevuse tõendamiseks või reguleerimiseks.
baltisakslaste protesti tõttu suleb valitsus mõneks kuuks ajalehe. Tükkis tülli minema ka seniste mõttekaaslastega Lahkhelid Lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. Hurt lahkub 1880 Eestist Peterburi Jaani koguduse pastoriks. Pinged ka Jannseniga . Jakobson süüdistas teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Venestamise algus Algas Aleksander II võimuletulekuga. Hakati murendama Balti kubermangude eristaatust (eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine). Ametlikuks asjaajamis keeleks sai venekeel. Koolides hakati õpetama vene keeles. Peamiseks usuks sai Vene õigeusk. Uus rahvuslik tõus Karskusseltsid (19. Saj lõpul) tegevust suudeti rahvuslikult motiveerida. Moodustati mitmeid kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. 1888. aastal hakati Hurda üleskutsel koguma rahvaluulet. Villem Reiman Kirikuõpetaja, kes sai rahvusliku liikumise uue põlvkonna juhiks ning edendas
Kuna ehitise likvideerimise ja lammutamiseni vastutavad ehitusprojekti ja ehitusaegse dokumentatsiooni säilitamise eest kohalik omavalitsus ja ehitise omanik. Projekti säritab projekteerija oma arhiivis. Pärast ehitise likvideerimist annab kohalik omavalitsus ehitusprojekti alaliseks säilitamiseks avalikku arhiivi. Üleandmiseks peavad arhivaalid olema arhiivieeskirja nõuete kohaselt ette valmistatud ja kirjeldatud. Asjaajamis- ja arhiveerimistoimingud peavad olema järjepidevad. Asjaajamises tekkinud kord on aluseks edasisele korrastamisele. Dokumentide loeteluga loodud arhivaalide struktuur ja tähistus on tulevasele arhiivile põhialuseks säilikud nummerdatakse sarjapõhiselt. ARHIVAALIDE ÜLEAANDMISEKS ETTEVALMISTAMISE PROTSEDUUR 1.Organisatsioon pöördub Järelvalvet teostava avaliku arhiivi poole (telefonikõne, e-kiri, ametikiri), et täpsustada üleandmiskohustus ja tähtaeg 2
· Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused. · Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi (enamastiskandinaavlasi ja iirlasi-sotlasi). Kubermanguvalitsuse ametikohtadel olid kohalikud baltisakslased. · Kehtima jäi luteri usk. · Kohalikuks asjaajamis-, haridus- ja kohtukeeleks kinnitati saksa keel. · Balti kubermange eraldas ülejäänud Vene impeeriumist tollipiir (selle tõttu kuivas kokkutransiitkaubandus), mis jäi püsima peaaegu 18. sajandi lõpuni. · Kohaliku baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks hakati koostama aadlimatrikleid ehk rüütelkondade liikmete nimekirju. Uusi perekondi lisati sinna vaid teiste liikmete nõusolekul.Paljud siinse aadelkonna võimalused ei laienenud vene aadlikele.
1) Balti erikorra kehtestamise põhjused Peeter I soovis muuta Venemaad läänelikumaks ja tugevdada oma riiki. Selleks oli tal vaja saada kohaliku baltisaksa aadli toetust. Aadli lojaalussega sai ta vältida mässe, ning nii oli kergem Eestimaa oma valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana: ● asjaajamis keeleks jäi saksa keel ● säilitati luteri usk ● senine kohtusüsteem, seadused ● senine maksukorraldus, tollipiir ● restitutsioon- aadlile anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Kujunes välja baltisaksa aadli piiramatu võim(pos. tõkestab kohapealset venestamist, neg. talupoja positsioon halvenes)
saama Baltikumi, kui ei saanud midagi sest oli sõja tagajärjel muutunud liiga nõrgaks. Need muutused toimusidki seetõttu, et sõja käigus Venemaa tugevnes tema liitlased aga nõrgenesid. 6. november 2007. Veneaeg 1710 aasta kapitulatsioonidega omandasid balti-saksa aadel ja linnakodanikud rohkem õigusi,kui eales varem. Kehtima jäid senised seadused ja maksud.kehtima jäid lutheri usk,saksa keel kohaliku asjaajamis,haridus ja kohtukeelena. 18 saj.lõpuni isegi tolli piir balti kumbermangude ja ülejöönud venemaa impeeriumi vahel.eesti ja liivimaa kindralkubermangideks nimetati 18.saj.reeglina mitte venelasi vaid venemaa teenistuses olevaid välismaalasi. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad- aadrimatriklid,kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. aadli
Tekkivad postihoovid. Postijaamasid nimetatakse jam. Jaama tänav. Oli veel ka väiksemaid prikaase. Saadikute prikaas, mis tnp oleks välisministeerium. Vojevoodidele hakkavad lisaks sõjalisele võimule tulema tsiviilvõimu ülesanded. Vojevoodid määrati ametisse üheks aastaks, kuni ta pidi kohta vahetama. Aasta hakkas pikenema, on teada mõned, kes on päris pikalt olnud vojevoodid. Tartusse määratud vojevoodid on Bojaaride duuma liikmed. Nii uusaasta kui asjaajamis aasta algab 1.septembril, siis määrati ka uued ametnikud või pikendatakse. Vojevoodidel kohustus saata raporteid Moskvasse. Kohtupidamisülesanne, apelleerimisvõimalus vojevoodile. Usulised ülesanded, kuni Tartusse rajatakse ortodoksi piiskopkond. Diplomaatiline funktsioon, suhtlus Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel toimub läbi Liivimaa, esile kerkib Narva, sest Vene väliskaubandus liikus seda kaudu. Püütakse hoida häid suhteid venelaste ja välismaalaste vahel, kui
Lõpus on veneväe seisukoht, et kas võetakse vastu palved või lükatakse eemale. Esimene punkt oli kaitsta enda evangeeliumi usku Augsburgi usutunnistuse järgi. (Vene tsaari võim tahtis peale suruda õigeusu, millesse Euroopas suhtuti negatiivselt), pastori valimise võim kogudusel ja kihelkonnal (Tsaar kinnitas Luteri usu). Teine punkt, kõik privileegid, tiitlid, maad, annetused alles hoida (Tsaar nõustus, taastas õigused enne Rootsi poolt tehtud muudatusi). Asjaajamis keeleks jäi saksa keel. Ettepanek luua uus kohtu nimega tribunal, kus lahendatakse Balti asju kohapeal (Kõige kõrgeim kohus). Vene võim oli poolikult nõus, kuid tegelikult sellist kohaliku tribunaali ei loodud. Kaebati edasi Peterburgi, senatisse. Carl Schirren - 1869 kirjutas oma kuulsad sõnad Juri Samarinile, "Me ei ole kunagi vallutatud, me oleme lepinguliselt alistunud." Juri Samarin - Slaavi filosoof ja arhitekt.
See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel. 1884 - Otepää kirikus õnnistati Sini-Must-Valge lipp üliõpilas seltsi lippuna. 1888 "Paar palvi." 1891 "Eesti Postimehest" Eesti esimene eestikeelne päevaleht, mille toimetajaks oli Tõnisson. Enne seda ilmus "Postimees" Karl August Hermani käe all nädalalehena. Rahvuslikus liikumisest jäi kõrvale Petserimaa. Arengus jäita ka majanduslikult teistest maha. VENESTAMIS PERIOOD. Asjaajamis keeleks muudeti venekeel. Hakati levitama õigeusu kirikut (ehitati katedraal Toompeale ja klooster Kuressaarde). 24 Koolides hakati õpetama venekeelse. Seetõttu vallandati venekeelt mitte oaskavad õpetajad ja nende asemele võeti tööle venekeelt purssivad nekrutid. See põhjustas otseselt haridus taseme langust eesti talurahva seas 19. sajandi teisel poole. Kindral-kubernerideks said Zinovjev Eestimaal ja Sahhoskoi Liivimaal.
Nii nendib Ilona Martson veel aastal 2005: ,,Paraku on nii, et eesti lasteillustratsioon on jäänud lastekirjanduse kõrval inetu pardipoja rolli. Kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital toetab lastekirjanikku päris kenasti, siis illustraator võib kunsti sihtkapitali toetusest suu puhtaks pühkida. Tahtjaid on nii palju, et raamatukunstnik lihtsalt ei pääse löögile". (Martson 2005a: 16). Seega sõltub 21. sajandi alguseks raamatu ilmumine aina enam autori asjaajamis- ja rahaküsimise oskusest. Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu
kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse, Soomes lasti maha J.Vilms) Hukati üle 200 inimese. majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides Võimult kõrvaldatud Ajutine valitsus kutsus ülesse passiivset vastupanu ja põrandaalust omakaitse tegevust. Tihe välisdelekratsioonide töö mille abil tunnustasid EV iseseisvust Suurbritanna ja Prantsusmaa. De Facto tunnustamine. Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik . Eestis ja Lätis tomusid valmised Maanõukogusse, eestlasi ja lätlasi kokku 23 sakslasi 34.
muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis
muutuvad üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk,
üheks olulisemaks ressursiks, regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimalus nii nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks, inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes omab informatsiooni ja kes mitte, oht inimeste privaatsusele, regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel, ebaefektiivsete asjaajamis meetodite ,,betoneerimine" infotöötluse vahenditega, Infotehnoloogia areng on viinud maailma aga ka nn viienda generatsiooni sõdadeni. Nimetuse sõja kohta pakkus esimesena välja William S. Lind aastal 2004. Seda sõda hakatakse pidama eelkõige informatsiooni abil ja informatsiooni pärast, teisisõnu on see sõda suunatud vastase intellekti vastu. Kuna tänapäeval on põhiliseks info kandjaks arvutivõrk, Internet, siis suuremas osas toimub see
annaabi.ee 
