Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ka halbu omadusi Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk?
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus.
E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu vastava seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Järjest enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. E-teenustel võib olla nii häid kui ka halbu omadusi. Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk?
Kõige suuremaks negatiivsuseks e-riigi teenuste kasutamise juures võib pidada selle usaldatavust. Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja teadmatust, võidakse inimese isiklikku infot kuritahtlikult kasutada. Uuringud näitavad, et kuigi Eestis on loodud kümneid ja kümneid e-teenuseid, ei tea ega kasuta neid enamik inimesi. Õigemini kasutatakse väga harva. Samuti ei ole ohutu interneti keskonnas olla kuna kusagil maailmas on alati olemas mõni professionaalne häkker, kes võib ükskõik millisesse lehekülge sisse murda ning seal paraja segaduse korraldada. Neid sissemurdmisis nimetatakse küberrünnakuteks. Eriti esile on kerkinud kollases ajakirjanduses vene häkkerid. Üheks meeldejäävamaks sündmuseks, mis oli nende poolt tekitatud, oli 500 000 dollari vargus Türgi pankadest. Nad kogusid sellise summa kokku 2 aasta jooksul ning kasutasid panga andmete saamiseks Trooja viirust, mis ongi enamlevinud viirus .
Positiivseks peab kindlasti lugema kiiret infolevikut. See ongi arvatavasti tähtsaim asjaolu miks loodi e-teenused. Enam ei ole vajalik asju ajada paberi kujul ega ei pea ise kohal peal käima asjaajamis kohtades. Suurimateks üleriigilisteks teenusteks on kindlasti e-post, e- pank , e-kool. Enam ei pea kirju ootama mitu päeva ,et postiljon tooks selle koju kuskilt väga kaugelt sõbralt. E-post on täpselt sama põhimõttega aga kirjad saad kätte praktiliselt kohe, ükskõik millisest maailmanurgast eeldusega , et seal on internet . Selleks, et raha välja võtta pangast , ei pea minema koha peale. On leiutatud sellised asjad nagu krediitkaardid, millega saab pangaautomaadist raha välja võtta või saab ka kohe elektrooniliselt maksta ilma sularaha vahenduseta. Kindlasti on neid teenuseid veel paljugi, kuid kõige enam kasutavad inimesed avalike e-teenustena maksude deklareerimist. Nende teenustega püütakse inimeste elu mugavamaks teha, näiteks politseil on võimalik oma andmebaase kasutada, et järgi kontrollida kahtlusaluse isiku minevikku ning sellepõhjal otsustavad, kuidas tegutseda. Parimaks asjaks millega oma isikut kindlaks teha on ID-kaart. Sellega on võimalik kõike oma isiklikes kohtades käia, makse maksta, valimas käia, kirju lugeda, ja seda kõike kodust lahkumata.
Inimene püüdleb terve oma elu mugavuste poole luues sellega järjest enam uusi kergemaid võimalusi tänapäevases ühiskonnas hakkama saada kuid koos sellega ta loob võimalusi kuritegelikele inimestele järjest enam võimalusi mingil moel halba teha. Mina arvan, et e-teenused on ühed vaieldamatult parimad ning positiivsemad viimase aja leiutisi. Tänu neile me võime sisustada oma aega millelegi muule, kui sellele, et peame oma elu raiskama asjade aeglasele liikumisele. Neid ohtusid mis võivad isiklikuks minna, peab oskama vältida, mida ka kogenum arvuti kasutaja oskab teha.
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 225 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor shibby Õppematerjali autor
Arutlus Eesti e-ühiskonna tugevustest ja nõrkustest

Sarnased õppematerjalid

Eesti e-riigi nõrkused ja tugevused
1
doc

Eesti e-riigi nõrkused ja tugevused

Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Üha enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. Kuid millised on e-riigi tugevused ja nõrkused? Üheks tugevuseks on kindlasti tema mugavus. Tänu e-riigi olemaasulule saab interneti kaudu osa võtta näiteks valimistest. Enam ei pea seisma pikkades järjekordades ja ootama, seda saab teha mugavalt läbi interneti. Õpilaste jaoks on e-riigi üheks plussiks kindlasti e- kool. See annab nii õpilastele endile kui ka lapsevanematele hea ülevaate näiteks hinneteseisust, puudumisest ja kodustest töödest. E-riigi tugevusteks on kindlasti veel ka e-pank ja e-post. Tänu e-panga olemasolule

Ühiskond
Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

Interneti kaudu teiste inimestega suhtlemine. Kommunikatsioon muutus mugavaks ning sidet sai pidada ka pikkade vahemaade taga elavate sõprade, tuttavate, aga ka täiesti võõraste inimestega. Positiivsete aspektide kõrvale tekkisid samas aga negatiivsed pooled. Mis on virtuaalse suhtlemise juures positiivne, mis negatiivne ja kas kuidagi saab probleeme ka ennetada? Virtuaalse suhtluse iseloomulikud jooned on alles noored. Esimene Eesti jututuba loodi 1994. aastal. Vähem kui 15 aastat oleme kasutanud alternatiivkanalit ­ Internetti ­ igapäevasuhtlusel. Selle aja jooksul oleme avastanud paljud tegurid, mis teevad meie elu mugavaks ning soosivad virtuaalset suhtlust. Üks kõige positiivsem külg on mugavus ja võimalused, mida Internet meile annab. Virtuaalselt inimestega kontakteerumine on lihtne ning takistuseks ei ole vahemaa, asukoht ega kellaaeg. Internetis suhtlemine võib kaasa

Ainetöö
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows 95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilisem töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga. Windows võeti kasutusel 1985. aastal. Peamised lisavõimalused võrreldes MS-DOS-iga: · 32-bitistel programmidel lubab kasutada failinimesid kuni 250 sümbolit. Nimed võivad sisaldada suur- ja väiketähti, mille vahel tehakse vahet, tühikuid, eesti eritähti ja kirjavahemärke · uute Plug and Play (ühenda ja mängi) seadmete tugi, st nende automaatne paigaldamine (installeerimine) ja konfigureerimine · uuendatud kasutajaliides, mis teeb ligipääsu paljudele arvuti ressurssidele palju kergemaks Start-nupu kaudu · ühe hiireklõpsuga käivitatavad toimingud (keskmine nupp või rullik asendab topeltklõpsu, parempoolne avab hüpikmenüüd) · täiustatud failihaldur Windows Explorer

Infotehnoloogia
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

Sissejuhatus Käesoleva loengukonspekti koostamisel on kasutatud veebisaitides www.arvutiweb.ee, www.howstuffworks.com avaldatud materjale, samuti kirjandust autoritelt T. Tilk, T. Martens, A. Mägi, J. Pihlau jt., ajakirjas Arvutimaailm avaldatud artikleid, EMA õppejõu M.Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone

Arvutid
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

.......................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid..................................................................................................

Infoteadus
ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE
50
odt

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

Euroopa riikide konstitutsioonides. Eestis tagab isiku õiguse privaatsusele PS § 26, mille kohaselt: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning püüdnud määratleda eraelu piire. 25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute

Andmekaitse




Kommentaarid (6)

ainoprits profiilipilt
Aino Prits: Hea, kõike kokkuvõttev materjal.
15:52 03-02-2011
lenard112 profiilipilt
Lennu .: lühike, ning veidi aegunud
15:59 03-12-2011
emmy profiilipilt
emmy: lühike, aga asjalik
15:02 03-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun