4.Ja kui raha on vähe, siis ostad odavama toote. 3.Kuidas kujuneb turuhind? Turuhind on nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind. Turuhind kujuneb vastavalt sellele, kui palju inimesed mingit kindlat toodet nõuavad.. 4.Kuidas mõjutab nõudlus hindade suurust? 1. Kui soovime osta jäätist, siis avaldame ka hinna, kui palju soovime selle ostuks kulutada. 2. Kui varem oli mingi toode odavam, siis hetkel on see kallim. 3. Kui asenduskaupu on rohkem, siis on nõudlus ka tavaliselt elastsem. 5.Selgita, kuidas on võimlaik nõudluse vähendamiseks kasutada asenduskaupu. Näiteks palavuse jahutamiseks võiks ju jäätise asemel ka klaasi külma vett juua. Magusaisu leevendamiseks hoopis koogi asemel jogurt jne. 6.Millised tingimused võivad mõjutada kahanevat piirkasulikkust? 1.Miks on vaja hindu langetada, sest siis ostaksid ja tarbiksid tarbijad rohkem. 2
hindadega. Kolm tegurit selgitavad, miks inimesed nii käituvad: ostujõud, vähenev isiklik väärtus ja asenduskaubad. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus Vähenev isiklik väärtus - näiteks kui autokütus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Asenduskaupade olemasolu - paljudel toodetel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. Näiteks, kui coca cola hind tõuseb, asendatakse see teise karastusjoogiga. Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Test Mis on asenduskaubad: 1. Laud ja tool 2. Jäätis ja külm vesi 3. Auto ja ratas Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus · NÕUDLUSELASTSUS näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. Näitab tundlikkust hinnamuutuse suhtes. · Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu = hind x müüdud kogus.
Nõudluselastsus Nõudluselastsust näitab , kui palju hinna muutus mõjutab nõutava kauba koguse muutust. Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga: Kogutulu - hind X müüdud kogus Hinnatõus Kogutulu suureneb jäik nõudlus Kogutulu väheneb elastne nõudlus Hinnalangus Kogutulu suureneb elastne nõudlus kogutulu väheneb jäik nõudlus Elastne Jäik Palju asenduskaupu Vähe asenduskaupu Kallis (nõuab suurt osa eelarvest) Kaup on odav Aega ostu planeerimiseks on piisavalt Peab kohe ostma Kaup või teenus Kumma nõudlus on Põhjus elastsem 6 pudelit coca colat v 10käiguline jalgratas Võib planeerida, kallis 10käigulinejalgratas Kooli tsärk või kooli Kooli tsärk Odav, asenduskaupu almanahh pole
Kulutused- C Piirtoodang- Mpk (kapitali piirtoodang)/Mpl (tööjõu piirtoodang) MRTS=MPk/Mpl MRTS-Marginal rate on technical substitution Keskmine toodang- AP=q/tegur, mille alusel tahetakse teada, kui palju kasu saab ühest ühikust sissepandust kulust (q-kogutoodang) MC=MR- Mistahes olukorras optimaalne tootmise maht määratakse reegel Turuteooria Instituitsioon, mis viib kokku kindlal ajal kindlal viisil tootja ja tarbija Monopol- 1 pakkuja, ei tohi olla eksporti/importi/asenduskaupu ei tohi olla Oligopol- palju väikseid ostjaid, mõned tugevad pakkujad Walrasi tasakaal - 1 tasakaalus olev turg hakkab ka tasakaalustama teisi turge kuni lõpuks on kõik turud tasakaalus Tasakaal on optimumi jaoks tarvilik, aga mitte piisav
üldse hakata särke ja pluuse tootma ning müüma. Väga oluline on kauba pakkujale see, et milline on toote omahind ning millise müügihinna saab ta müüjana sellele tootele panna. Selleks, et teenida kasumit peab olema müügihind omahinnast kõrgem. Kui ostjal ja müüjal on majanduslik vabadus muutub võimalikuks turutasakaalu kujunemine. Samuti peavad tootjad ning müüjad arvestama turunõudlusega. Tarbijal on võimalus valida oma sissetuleku järgi, kas tal on tarvis osta asenduskaupu või on ta võimeline endale lubama täiendkaupu. Turg on tihedalt seotud ka riigikodanike sissetulekuga, ostujõuline nõudlus mõjutab turgu oluliselt, kuna kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Riigi majandus määrab ka sealse kaubanduse, demokraatlikes riikides on majanduse suund liberaalne ehk riigi majanduses valitseb liberalism. Liberalism tähendab, et rahval on õigus otsustada majanduses ning seda kaitseb riik.
Hinnamõju näitab kuidas kauba hinna muutus muudab tarbija kulutamisharjumusi. Kui hinna tõustes võib tarbija asendada soovitud kauba asenduskaubaga, siis nõudluse tõusu puhul on tarbija tihti sunnitud maksma sama kauba eest kõrgendatud hinda. Nõudluse muutus mõjutab enam kaupu millel on madal asenduskoefitsent (monopoolseid artikleid) 4.Mille poolest on oluline asenduskaupade leidmine? Too näide. Näiteks, kui mõni toode muutub tarbija jaoks liiga kalliks siis soovitakse asenduskaupu. Näiteks, kui tekib magusaisu ja mingi kook, näiteks kohupiimakook on liiga kallis, siis võib seda magusaisu leevendada jogurtiga. 5.Kuidas on omavahel seotud elastsus ja eelarve? Mida rohkem inimesed kulutavad oma eelarvest tootele, seda elastsem kaldub selle nõudlus olema. 6.Kuidas on seotud siduskaubad ja nõudlus? Näiteks, kui autode hinnad tõusevad ja inimesed ei suuda neid palju osta, kahaneb ka siduskaupade müügimaht (bensiinile, autorehvidele jne)
- SISSETULEK VÄHENEB, sest mitte esmatrbekaubast on lihtsam loobuda ja ostjate arv väheneb NÕUDLUS Kogutulu = hind * müüdud kogus Peale hinnatõusu: Kogutulu väheneb elastne nõudlus Kogutulu kasvab jäik nõudlus Peale hinnalangust: Kogutulu väheneb jäik nõudlus Kogutulu kasvab elastne nõudlus Mõnede kaupade ja teenuste NÕUDLUS nõudlus on jäik seetõttu, et: Nad on hädavajalikud Raske leida asenduskaupu Suhteliselt odavad Ostmist on raske edasi lükata (kütus) Nõudluse muutused Nõudlus võib kasvada või NÕUDLUS kahaneda olenemata hinnast: Asenduskaubad rahuldavad sarnaseid vajadusi. Ühe kauba hind muutub, teise kauba nõudlus muutub (ühe kauba erinevad artiklid) Täiendkaubad ühte tarbitakse koos teisega
· N: kui autokütus on väga kallis, msiis tehakse ainunlt hädapärased sõidud, kui kütus on odav siis tehakse lõbusõite · Kahanev piirkasulikkus . kogus, kuhu jõudes iga järgnev tarbitud ühik pakub vähem rahulolu, kui pakkus eelmine · Kasutatrakse hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks. · Asenduskaubad Kaubad, millega saab teist kaupa asendada. Paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. N: Coca-Cola hind tõuseb, asendatakse see nteks Pepsiga. Turunõudlus kõigi individuaalsete nõudluste summa antud turul ajahetkel. Nõudluseelastlus näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. · Nõudluseelastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu=hind x müüdud kogus · Hinnatõus: -Kogutulu suureneb jäik nõudlus -Kogutulu väheneb elastne nõudlus · Hinnalangus
Nõudluse hinnaelastsus (näide) Nõudluse hinnaelastsus − Mis juhtub kogutuluga, kui tõsta hinda 1% võrra? ◦ Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid − Praegu: hind 100 €/tonn, müük 1 000 tonni, seega kogutulu on 100 000 €. − Asenduskaupade rohkus − Arvutuste kohaselt on nõudluse hinnaelastsus |ε|=2 • Mida rohkem on asenduskaupu, seda suurem on ε. − Hinnamuutusega kohanemise aeg • Mida pikem on kohanemisperiood, seda suurem on ε, sest seda suuremad on võimalused − Järeldus: asendada kallim hüvis odavamaga.
Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus
Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk . Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0
Oligopson üks väheseid ostjaid turul. Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute müüjate turule tulemist. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Ükski ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopson on turul ainuostja Sisenemise barjäärid on kas juriidilised või loomulikud takistused, mis kaitsevad ettevõtet. Juriidilised takistused on näiteks litsenst ehk luba tegutseda ja patent ehk ainuõigus leiutise kasutamiseks. Loomulikud takistused võivad tulevneda ümbruskonna iseärasusest. Näiteks
P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ; Aristoteles - ei tunnistanud Platoni ideaalriiki, tema ideaaliks oli naturaalmajandusele lähedane majandussüsteem 12. Mis on olemuselt monopol? - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid (*oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel) 13. Mis juhtub Kartelli situatsioonis? - Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Äge konkurents kahandab kasumit harus. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 14
tarbija kahjuks hinda tõsta. Oligopolismi puhul on tarbijal valik väiksem, mis lihtsustab otsustusvõimetute inimeste elu. 8. Riided a) Tegu on monopolistliku konkurentsiga, kuna lihtne on turule siseneda, pakkujaid on palju, tooted on erinevad. Täielikku konkurentsi ei teki, sest tooted ei ole identsed. Monopoli ei teki, sest ühel tootjal ei saa tekkida nii suurt eelist teiste tootjate ees, asenduskaupu on liiga palju. Oligopoli ei teki, sest turule sisenemine on rõivastetööstuses suhteliselt lihtsam kui oligopoli puhul. b) Kui täielikus konkurentsis ühel ettevõttel kehvasti läheb ja nullkasumit saab, ei muutu sellest tarbijate heaolu, kuna turul on identse toote pakkujaid palju. Kui aga monopolistliku konkurentsi puhul üks ettevõte nullkasumit teenib, võivad kindlat eristatud kaupa eelistavad tarbijad oma eelistusest ilma jääda ja nende rahulolu väheneb.
loobub osa ettevõttetest tootmisest. Teine iseloomulik joon on, et hind on nii madal kui võimalik, kuna hinna tõus ja suur kasum meelitab uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib osasid ettevõtteid lahkuma. Täieliku turu olemusele on kõige lähedasem rahvusvaheline valuutaturg. Seal on osalejate arv ja kauplemise maht väga suur ja kaup on samuti ühetaoline. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja ja teenus või ressurss, millele ei ole asenduskaupu ning turule sisenemiseks on barjäärid. Sisenemise barjäärid on juriidilised või lihtsalt takistused, mis kaitsevad ettevõtjat uute konkurentide eest. Juriidiliseks piiranguks võib olla valitsuse antud litsents. Lisaks sellele on oluline juriidiline piirang ka patent, mis on üks leiutise kaitsmise vormidest. Selle omanikul on ainuõigus patenteeritud leiutise kasutamiseks, mis annab talle monopoolse staatuse.
ohtusid. Viidake planeeritud turukasvule 3-5 aasta lõikes. Graafik. Turu suurus Eestis, EUR 2014 2015 2016 2017* 2018* 2019* Allikas: ; (* - prognoos) Graafik. Tootmisharu positsioon Tarnijad Ettevõte Klient ii. Konkurentsianalüüs Kaardistage ettevõtte kõik konkurendid, nende tugevused ja nõrkused, turuosa jaotuse ja muud olulised trendid. Kirjeldage olemasolevaid asenduskaupu/asendusteenuseid ja nende tähtsust. Andke hinnang ohupotentsiaalidele ja uute konkurentide tulekule (sisenemisbarjäärid). Tabel. Ettevõtte konkurentide analüüs Konkurent Kirjeldus iii. Kliendianalüüs Kirjeldage toote või teenuse sihtgruppi, sihtgrupi suurust ja asukohta. Samuti tooge välja, kas ettevõttel on ärikliendid, erakliendid või mõlemad. Millised on peamised kriteeriumid, mida kliendid tootest või teenusest ootavad
Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes Elastsust mõjutavad tegurid Asenduskauba arv ja lähedus Kauba kasutusvõimaluste arv Kulutused kaubale Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q = p p Sõltumata hinnast joon iga päev 5 tassi kohvi mitte-elastne Rongipileti hinna langemine suurendab reisijate arvu ent see ei kata tulemi
Tasakaalukogus- niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Hinnaelastus- E= -Q/Q : P/P elastne kui suurem 1 , mitteelastne kui väiksem, ühikuelastne = 1 Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem: - Mida rohkem on asenduskaupu - Mida vähem tähtis on hüvis - Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg - Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest
Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed. Turu puudujäägi korral ületab nõutav kogus pakutava koguse. Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga. Kui hind tõuseb, kasvab ka pakutav kogus, sest pakkujad suudavad kõrgema hinna korral kaupa rohkem pakkuda. Samal ajal väheneb ka nõutav kogus, sest tarbijad hakkavad otsima asenduskaupu. Puudujääk hakkab vähenema kuni jõuab tasakaalpunkti. Turu ülejäägi korral ületab pakutav koguse nõutava koguse. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist. Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab tasakaalupunkti.
kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. Oligopool turgu iseloomustab väike arv vastastikkuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele.Kontroll hinna üle on arvesatatav (auto,õlu). Monopol turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, eksisteerivad turule sisenemise barjäärid, üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teiselt või kui puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel (telefon,gaas,vesi).
Hinnamõju Ostujõid Nõudlus, mis on rahaga tagatud Väheneb isiklik väärtus- kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Kahanev piirkasulikkus- - kahanev kogus, kus iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkus eelmine. Asenduskaubad- Kaubad, millega saab teist kaupa asendada Turunõudlus Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Hinna elastsus Hind on elastne, kui mõnel tootel on palju asenduskaupu, toode on kallis, nõuab suurt osa eelarvest ja samas ka aega planeerimiseks ja ostu reguleerimiseks on piisavalt. Jäik hind vms vähe asenduskaupu, toode on odav, nõuab väikest osa eelarvest, peab kohe ostma, pead väljamineku kindlasti ja kohe tegema. Kaup või teenus, kumma nõudlus on elastsem ja põhjus 1)6 pudelit coca-colat või kümnekäiguline jalgratas, jalgratas on elastne, sest on kallis ja värki 2)Kooli T-särk või kooli almanahh, t-särk, sest
( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. ) Vähenev isiklik väärtus (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahuldust, kui pakkus eelmine. Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. Turunõudlus individuaalsete nõudluste summa antud turul, kindlal ajahetkel. Nõudluselastsus näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. · Nõudluselastsuse mõõtmine tulutestiga Kogutulu = hind * müüdud kogus Hinnatõus : Kogutulu suureneb jäik nõudlus Kogutulu väheneb elastne nõudlus Hinnalangus : Kogutulu suureneb elastne nõudlus Kogutulu väheneb jäik nõudlus
madal, millest tulenevalt hinna tõus ning suure kasumi teenimise võimalus meelitab uusi pakkujaid turule tulemiseks ning kahjumite tekkimine olemasolevatele pakkujatele tähendab see paratamatult turult lahkumist. Täielik konkurents on laialt levinud põllumajanduses kui ka kalanduses. 3.2. Monopol Monopol on turuvorm, kus tegutseb üks müüja, teenuse osutaja või ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ning täiendavalt on turule sisenemine takistatud. Ettevõte ei allu turuhinnale ning määrab selle ise. [2] Turule sisenemine võib olla takistatud järgnevate põhjuste tõttu: litsentsi või patendi reguleerimise kaudu või muud mitte juriidilised piirangud, näiteks tooraine olemasolu. 5 Täieliku konkurentsiga võrreldes on siiski monopol ühiskonna kui terviku eesmärke arvestades
taset, et siis pärast turuosa suurendamist asuda tarbijatele hinna tõstmise kaudu oma tingimusi peale suruma. Monopoli korral on samuti tegu mittetäieliku konkurentsiga turgudega. Monopol, kus hüvist pakub vaid üks tootja, on tõenäoliselt kõige tarbijavaenulikum turuvorm, sest see võib viia tarbija ülejäägi (hinnavaru) vähenemiseni ja selle omandamiseni monopolisti poolt. Monopoliga on tegu, kui hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Siis on tarbija sunnitud tarbima just selle ettevõtte toodangut. Monopolist saab turule tuua just sellise koguse (või määrata sellise hinna), mis maksimeeriks tema kasumi. Sageli peetakse monopoli ühiskonnale kahjulikuks. Kui tootmistehnoloogia mastaabiefekt on positiivne, siis tavaliselt koondub hüvise tootmine ühte ettevõttesse. Selles tootmisharus tekib loomulik monopol. Ressursside kasutamine on siis
tootemark kaubamärk, millele (nt reklaami abil) on tekitatud lisaväärtusi (n maine) ning seega on välja kujundatud tarbija teadvuses eksisteeriv margitootega seotud hoiakute kompleks margitruudus eksisteerib, kui tarbijad on absoluutselt lojaalsed antud margile TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu ja ei aktsepteeri mingeid asenduskaupu margieelistus tähendab, et sihttarbijad valivad tavaliselt teiste seast ühe konkreetse margi margi tundmine tähendab, et tarbijad mäletavad antud marginime margi mittetundmisega tegemist siis, kui tarbijad ei mäleta antud marginime margi tagasilükkamise korral tarbijad tunnevad konkreetset margitoodet, kuid keelduvad seda ostmast
lojaalsuse murdmiseks tuleb kulutada palju raha ja aega turundusele. 3. Asenduskaubad · Asenduskaubad seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piiri. · Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid. · Mida väiksemad on ümberlülituskulud klientidele, seda tugevam on konkurentsijõud. 4. Tarnijate mõjukus · Tarnitavatel toodetel ei ole sobivaid asenduskaupu ja toode ise on tähtis. · Ettevõtted ei ole tarnijatele olulised kliendid, mistõttu on ei olda huvitatud alandada hindu või parandada kvaliteeti. · Tarnijate tooted on nii unikaalsed, et haruettevõttel on kulukas tarnijat vahetada. 5. Ostjate mõjukus · Tarniv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe (suurostjate jõupositsioon) · Ostjate ostud moodustavad tarnijate tegevusharust enamiku (jõupositsioon)
Ülesanne 8 Hind 8 10 12 14 16 Kogus 40 32 24 16 8 E = -Q/Q : P/P . Nõutava koguse suhteline muutus/ hinna suhteline muutus Nõudluse hinnaelastsus kui hind muutub vahemikus 14 kuni 16. E= 5 Kuna E >1 , on tegemist elastse nõudlusega. Üldiselt tähendab see seda, et hinna kallinedes tarbijal läheb kallima hinnaga kohanemiseks rohkem aega, ta ostab pigem asenduskaupu vms e nõudlus väheneb. Ülesanne 9 Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Ühe osa ülikoolis käimisega seotud alternatiivkulust moodustab sissetulek mida oleks võimalik saada selle asemel et käia loengutes." Õige. Loengutes käimiseks kulutame aega. See aeg aga oleks võinud kuluda tööl käimiseks , millega oleksime teeninud raha. Me tegime aga oma valiku ning valisime õppimise sissetuleku asemel. Sissetulek on õppimise alternatiivkulu.
3) oligopol - turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet oligopson- turg, kus on vähe suuri ostjaid kartell- moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades- kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli 4) monopol - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid monopson - ainuostja turul ettevõtteid üks puuduvad lähedased asenduskaubad sisenemistakistused on suured täielik kontroll hinna üle mastaabi säästuefekt - esineb juhul, kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad loomulik monopol - ettevõte, mille monopoolse seisundi peamiseks põhjuseks on
Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Hinnatõusuga sissetuleku ostujõudmuutub. Millisel määral sissetulekuefekt ilmneb, sõltub suurestihüvise tähtsusest tarbijale. Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad. Kui sealiha hind tõuseb, linnuliha oma aga mitte, siis tekib loomulikult stiimul tuua senisest sagedamini lõunalaual just viimast. Koostegevusteooria: Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast!
● Huvigrupid - rühmitused, kes tunnevad konkurentsi vältides tootmisalane vahetult või kaudselt huvi ettevõtte kokkulepe sõlmida. tegevuse vastu ja võivad seda ● Monopol - turuvorm, kus on üks müüja, märkimisväärselt mõjutada. Ühiskonna teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi kõige laialdasemaid kihte hõlmav asenduskaupu ning eksisteerivad turule mikrokeskkonna element sisenemise barjäärid. Tähistab samas ka ● Mikrokeskkond - jõud, mis mõjutavad turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad otseselt organisatsiooni toimingute konkurendid edukust: ettevõte, tema tarnijad, ● Täielik konkurents - turuvorm, kus turg vahendajad, tarbijad, konkurendid ja on killustunud paljude väikeste ettevõtete
1. Ettevõtted maksimeerivad lühiajalist kasumit vastavalt piirtulu ja piirkulu võrdsusele 2. Majanduslik kasum on null, sest selleks hetkeks turule sisenemine ja seal t väljumine lakkab 3. Pikaajaline keskmine kulu on minimaalne ja ühelgi ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist laiendada. MONOPOL Monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid Ükski ettevõtte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise Ettevõtte turujõu hindamine Üheks võimaluseks on vaadata, kuidas on jagunenud tööstusharus suuruse järg Monopoli jõud ei sõltu siiski mitte ainult ettevõtte turuosast, vaid ka muudest teguritest Hinna diskrimineerimine Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda
Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha! Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne) Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega. Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll! Hinnaelastsuse liigid:
kõik on hinnavõtjad; monopolistlik konkurents on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, kuid mingil määral eristatud toodet. Oligopol ja monopol: oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel; tähistab samas ka suurt turujõudu omavat ettevõtet; monopol turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid. Oligopson: üks väheseid ostjaid turul Monopson: ainuostja turul Kartelli kokkulepped: grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,. kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli Hinnavõitja: on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda
· 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud.
töötajad. Töötajatelt ootame teadmisi (vähemalt keskkooliharidus), sõbralikkust, aktiivsust ja meeldivat koostöötahet. Meie ettevõttes on professionaalsed juhid, seega suudame me olla tööleasujale ootustele vastav tööandja. Tööjõu värbamisel arvestame me piirkonna erisustega, mis tähendab et klienditeenindajad peavad oskama vähemalt üht võõrkeelt (vene keelt või inglise keelt). Usume oma toodetesse ja müüme seda julgelt. Turul ei esine asenduskaupu, mida majanduskeskkonna muutuste tulemusel võivad kliendid pigem eelistada. Asenduskaupade tulek turul on muidugi võimalik, kuid siinkohal usume me endi lojaalsetele klientidele, kes teavad, mis nende jaoks parim. Ka asenduskaupade hind ei oleks meie teenuse kõrvalt oluliselt konkureeriv. Turustamine Tarbija huvi ekspressteenuste vastu aina suureneb, aga kohalike teenuste valik turul on nullilähedane
2) majanduslik kasum on null, sest selleks hetkeks turule sisenemine ja sealt lahkumine lakkab 3) pikaajaline keskmine kulu on minimaalne ja ühelgi ettevõttel ei ole võimalik oma tootmist laiendada. TURUVORMID- MITTETÄIELIK KONKURENTS (KONKURENTS: MONOPOL: Kuidas ettevõtted konkureerivad turul; turustrukruuti mõju hindadele ja pakkumisele) Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu - Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid - Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopoli nõudlus ja piirtulu Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine Ettevõtte turujõu hindamine Hinna diskrimineerimine - Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda - Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest
PIKK PERIOOD on ajavahemik, mille jooksul saabmuuta kõiki ressursse. 14. Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist? · TÄIELIK KONKURENTS on palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kauppa. On palju ostjaid. Puuduvad turule sisenemise barjäärid. Harus olemasolevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle. On täielik info hindade kohta. · MONOPOL üks müüa, teenus või resurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid (litsensid, patendid). Loomulik monopol kujuneb turul, kus ilma kahjumit saamata suudab toota vaid üks ettevõte. Tegevuse alustamine nendes harudes nõuab väga suuri alginvesteeringuid. · MONOPOLISTLIK KONKURENTS monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet, mis
f) stabiilne turg: kui nõudlus või kulud kõiguvad, on kokku leppida raskem; g) valitsus ei takista ühinemist. Probleemid: a) kartelli moodustamise probleem b) kartelli poliitika formuleerimise probleem; c) harusse sisenemise probleem – kõrge hind ja kasum meelitab uusi sisenejaid, barjääre pole; d) kiusatus petta. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Monopson – on turul ainuostja. Monopoolse turu tunnused: 1. Turul (majandusharus) on üks ettevõte; 2. Kapitali sissepääs harusse on takistatud; 3. Tootel puuudvad lähedased asenduskaubad; 4. Kontroll hinna üle (tootmismahu kontrolli kaudu) on täielik. Hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba
Äriidee hindamiseks kasutatakse sageli kontrollküsimusi, mis on koondatud hinnangulehele. Info saamiseks võib paluda abi äriinfokeskustelt, konsultatsioonifirmadelt, pankadelt. Hea allikas on Statistikaamet. Paljud andmed on kättesaadavad internetis ja ajalehtedes- ajakirjades. Veenduge, et tegemist oleks tõsiselt võetava allikaga. Hinnanguleht “Äriidee turukõlblikkus“: 1.Asenduskaupade ja tegevuste olemasolu – mida vähem on asenduskaupu ja alternatiivseid tegevusi, seda parem. 2.Nõudluse muutus tulevikus – kas nõudlus taoliste toodete järele on eelkõige kasvav, kahanev või jääb samaks. Nõudluse kasv meelitab turule ka konkurente. 3.Nõudluse kasvu rahuldamiseks vajalikud ressursid – kas teil on piisavalt tööjõudu, toorainet, töövahendeid, rahalisi vahendeid. 4.Klientide arv ja paiknemine – mida suurem on loodetavate klientide arv ja mida suuremas piirkonnas saab toodet müüa, seda parem. 5
tasuvust otsuste langetamise hõlbustamiseks alternatiivsete strateegiate olemasolu korral Pareto, Wilfredo Itaalia majandusteadlane ja sotsioloog (1848-1923), 20/ 80 printsiibi autor PEST(G) analüüs- ettevõtte toimimiskeskkonna (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, globaalne) analüüs Porteri viie jõu analüüs M. Porteri konkurentsijõudude analüüsi mudel, mis käsitleb: ettevõtte konkureerimist mõjutavaid tegureid, sisenemisbarjääre, asenduskaupu, tarnijate mõjukust ja ostjate mõjukust. positivistlik analüüs 1. Majandusanalüüs, mis käsitleb majandust nii, nagu see on, ei püstita küsimust, missugune see paeks olema ega hinda heaks või halvaks. 2. Üksikute majandusinstitutsioonide toimimise analüüs, mille järeldusi ja prognoose on võimalik kontrollida vaatluse teel (positiive analysis) projekti tasuvusanalüüs- projekti tasuvust saab määrata klassikalise
· ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. XòYXX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XXYYXYXYYXX XXYYXY YXYXXX YYYY · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY
Äriidee turukõlblikkuse hindamine hinnangulehtede abil. Äriidee hindamiseks kasutatakse sageli kontrollküsimusi, mis on koondatud hinnangulehele. Info saamiseks võib paluda abi äriinfokeskustelt, konsultatsioonifirmadelt, pankadelt. Hea allikas on Statistikaamet. Paljud andmed on kättesaadavad internetis ja ajalehtedes- ajakirjades. Veenduge, et tegemist oleks tõsiselt võetava allikaga. Hinnanguleht "Äriidee turukõlblikkus": 1.Asenduskaupade ja tegevuste olemasolu mida vähem on asenduskaupu ja alternatiivseid tegevusi, seda parem. 2.Nõudluse muutus tulevikus kas nõudlus taoliste toodete järele on eelkõige kasvav, kahanev või jääb samaks. Nõudluse kasv meelitab turule ka konkurente. 3.Nõudluse kasvu rahuldamiseks vajalikud ressursid kas teil on piisavalt tööjõudu, toorainet, töövahendeid, rahalisi vahendeid. 4.Klientide arv ja paiknemine mida suurem on loodetavate klientide arv ja mida suuremas piirkonnas saab toodet müüa, seda parem. 5
majapidamistele lõpptarbimiseks; tootmiskaubad on tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. 3. Ostuharjumuse alusel klassifitseeritakse tarbekaubad: esmatarbekaubad ostetakse sageli, valikkaupade ostmise eel võrdlevad tarbijad tavaliselt pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti mitmetes poodides (kodumasinad, mööbel, riided, autod). Erikaubad on need, mille tarbijad on antud tootele väga lojaalsed, ei tunnusta asenduskaupu. Võõrkaubad on kaubad mille järele nõudlus puudub. Esmatarbekaubad jagatakse: regulaarkaubad, impulskaubad, hädaabikaubad. Toote väljatöötamist võib jagada järgmisteks etappideks:a) idee otsing b) ideede valik c) kontseptsiooni kujundamine ja katsetamine d) tasuvusanalüüs e) toote kujundamine f) turu proovimine g) turul juurutamine 10. Pakendi ülesanded Toote jaoks võib pakend olla: ebaoluline või oluline. Pakendid jagatakse: primaarne pakend,
Kui aga moodustab sissetulekust väikse osa siis aga reageeritakse vähem tundlikult. 2. Asenduskaupade olemasolu-Kui on asenduskaupasid siis reageeritakse tundlikult. 3. Hädavajalik või luksusese- luksuskaupade osas reageeritakse tundlikumalt 4. Ajaperioodi pikkus Nt:p1=100 P2=150 Esimesel päeval peale muutust ostetakse vähem, kuu möödudes ostetakse veel vähem. Leitakse asenduskaupu. Pakkumise hinnaelastsus- põhimõtteliselt on samasugune lähenemine, aga aluseks on pakkuja Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid 1. Ajaperiood reageerimiseks- kohanemiseks vajaminev 2. Toote keerukus- kui on keeruline tehnoloogia, siis elastsus on väiksem 3. Kulustruktuur 4. Kas erasektor või avalik sektor- erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt 5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad
kulutuste suurenemise a) Õige b) Vale 3. Nõudluse hinnaelastsus leitakse koguse muudu ja hinna muudu suhtena a) Õige b) Vale 4. Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks, siis hinna tõstmine suurendab ettevõtte tulemit. a) Õige b) Vale 5. Mitteelastse nõudluse korral hinna tõustes ettevõtte tulem suureneb. a) Õige b) Vale 6. Enamasti, mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu, seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. a) Õige b) Vale 7. Nõudluse hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad eri suundades, on nõudluse hinnaelastsuse väärtus negatiivne. a) Õige b) Vale 8. Elastse nõudluse korral on koguse suhteline muutus suurem kui hinna suhteline muutus. a) Õige b) Vale 9
Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid. Mida madalam on asenduskaupade hind, seda parem peab olema nende kvaliteet ja muud omadused. Mida väiksemad on ümberlülituskulud, seda tugevam on konkurentsijõud. 4. Tarnijate mõjukus Tarnitavatel toodetel ei ole sobivaid asenduskaupu ja toode ise on tähtis. Ettevõtted ei ole tarnijatele olulised kliendid, mistõttu on vähenenud valmidus alandada hindu või parandada kvaliteeti. Tarnijate tooted on nii unikaalsed, et haruettevõttel on kulukas tarnijat vahetada. Haruettevõttel puudub võimalus osta mõni tarnija, et tagada endale vajalikud tarned iseseisvalt; Tarnijatel on võimalik edasimüüjaid üles ostes siseneda turule.
Kui võrdne, siis ühikuelastne Elastsuskoefitsent muutub nõudluskõvera igas punktis Kogutulu (TR) on rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem, mida rohkem on asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvistele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastavalt sissetuleku muutumisele. Hüvise nõutava koguse suhteline muutus / sissetuleku suhteline muutus Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. o Kui <1 siis pakkumine on mitteelastne
Tasakaaluhind ja -kogus on Vastus 2 vastavalt 1 ja 200 Ülejääk 160 ühikut tekib siis, kui Vastus 3 hind on 1,60 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida r lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, se lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlu Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui
suurem Miinimumhind – seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga hüvist müüa ei tohi. Miinimumhind toob enamasti kaasa turu ülejäägi, seega pakutav kogus on nõutavast suurem. Elastsuskoefitsient – mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust Elastsuskoefitsient = nõudluse suhteline muutus / vastava teguri suhteline muutus Nõudluse elastsuse mõjurid – nõudlus on elastsem: mida rohkem on hüvisel asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1 Ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on sama suur, kuihinna suhteline muutus.
Joonis 12 Inferioorse kauba X sissetuleku-tarbimise kõver. - Teatud I tasemest alates tarbija tunnetab, et X on väheväärtuslik (Qx võib olla ka null). - Kui I1 - I2 , kogus kasvab Qx1 - Qx2 - Kui I2 - I3 , kogus väheneb Qx2 - Qx3 - Kui I3 - I4 , kogus väheneb veel - Kõver on tagasipöörduv, I kasvab, aga Qx väheneb. Joonis 12. Inferioorse kauba sissetuleku-tarbimise kõver Joonis 13 · Kaubal X ei ole lähedasi asenduskaupu. Erineva sissetulekutaseme korral ostetakse kindel kogus ( Qx* ) kaupa X (näiteks sool, mingi ravim). · Sissetuleku-tarbimise kõver on vertikaalne sirge. Joonis 14 Engeli kõver Näitab sissetuleku muutuste mõju mingi kauba X tarbimisele. Kajastab kauba X koguseid, mida tarbija ostab teatud ajaperioodi jooksul erinevate sissetulekutasemete korral ( näitab optimaalseid nõutavaid koguseid sõltuvalt sissetulekust). Joonis 14
annaabi.ee 
