. . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . , . maatriksprinter (Dot matrix printer) , . , . , , . . . 9 24 . 24 , , , 3524 . laserprinter (Laser Printer) , . . , , / . , , , . , . . , . , . . jugaprinter (Inkjet Printer) , . , 100 . . . . , , . . 98% . , . - . , , , . - . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK
Pcb plaadi valmistamine Vaja läheb: 1. Ajakirja libe paber 2. Laser printer (soovitavalt Samsungi ML seeria, Inkjet ei sobi) 3. Triikraud (küsi emalt) 4. Vaseplaat 5. Raudkloriid 6. Nõudepesukäsn 7. Atsetoon (küünelakieemaldaja) 8. Plastikuga kaetud juhe (vaskjuhe) Samuti läheb veel vaja: paberinuga, teip, liivapaber, köögisalvrätikuid, puuvill, vajadusel asetäitja ja rauasaagi. Kuidas see töötab Laserprinter kasutab printimiseks toonerit, mille tahm pärast jääb hästi pidama vasest plaadile
- ei sobi kokku tava elektroonikaga - ei kannata õhu niiskust ja hapnikku + painduvad paberi paksused ahelad sest nad valmistatakse kilele mitte klaasile + väike voolu tarve Odav OLED-e on võimalik printida ükskõik millisele sobivale substraadile kasutades inkjet printerit (hetkel on see siiski kallis ja keeruline, aga tulevikus võib olla odavam ku LCD) Veel on OLED tehnoloogia plussid laiem vaatamisnurk, parem heledus, energiasäästlikum ning regeerimisaeg umbes 10 korda kiirem kui LCD-l. Peamine miinus on sinised OLED-id, mis põhjustavad erinevaid probleeme alustades elueast lõpetades nende efektiivsusega. Kui sellele leitaks lahendus, võib OLED tehnoloogial olla suur tulevik.
Brosüüride või esitluste printimisel on soovitatav kasutada spetsiaalselt selle jaoks toodetud paberit. 4. Vältida tuleks õhukest, libeda pinnaga, kergestiveniva paberi kasutamist. Vältida tuleks ka paberit millel on tugev tekstuur või sellist paberit, millele tint külge ei jää. Nt: HP EI SOOVITA PRINTIMISEL KASUTADA JÄRGMISI PABEREID: * Väljalõigete või perforatsiooniga paber (välja arvatud spetsiaalselt HP inkjet seadmetega kasutamiseks loodud paberid) *Tugevalt tekstureeritud kandjad, nagu näiteks linane riie (printimine võin olla ebaühtlane ja tint võib nendel paberitel värvigratsiooni põhjustada) *Eriti tasased, läikivad või kattega paberid, mis pole loodud spetsiaalselt teie HP All-In-One'i jaoks (need võivad HP All-In-One'i ummistada või tinti mitte vastu võtta) *Mitmeosalised, näiteks kahe- ja kolmekordsed vormid (need võivad kortsuda või kinni
tõttu, vastupidi PMOLED kuvaritele, kus piisab lihtsast kontrollerist. Orgaaniliste kihtide alusele kandmise tüübid: vaakuum-termi-aurustamine (VTE) - esimene ja väga kallis variant, kuna valmistamisel kasutatakse vaakuumsadestamismeetodit. orgaanilise auru faasi sadestamine (OVPD) - inertgaasi keskkonnas väikese rõhu all olevas kambris kantakse õhuke orgaanilise materjali kiht täpselt jahutatud alale. jugaprinteriga printimine (Inkjet Printing) - esimene samm polümeerkuvarite arendamisel oli tehtud, kui õnnestus sünteesida eripolümer-polüfenüülvinilen. Seda tüüpi kuvarid on võimalik saada polümeermaterjalide kandmisel baasile spetsiaalse jugaprinteriga. OLED kuvarite skeemid: Värviliste polümeeremitteritega skeem - kõige lihtsam ja levinum on tavaline kolmevärviline variant. Kolm orgaanilist materjali kiirgavad baasvärvide valgust - R, G, B
, , . Printerid Printer . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . , . maatriksprinter (Dot matrix printer) , . , . , , . . . 9 24 . 24 , , , 3524 . laserprinter (Laser Printer) , . . , , / . , , , . , . . , . , . . jugaprinter (Inkjet Printer) , . , 100 . . . . , , . . 98% . , . - . , , , . - . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , .
nõudmisel. Kuid tekkis terve rida probleeme, mis olid seotud ebaühtlase kvaliteediga ja avade (düüside) mustumisega. Alles 1979 aastal firma Canon lõi meetodi mille juures tilk suruti välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk).Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus. Samal ajal firma Hewlett - Packard töötas välja sarnase tehnoloogia, mida nimetati soojuslikuks jugatrükiks (thermal inkjet). Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval. Tehnoloogia Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Pideva joaga trükisüsteemid
LaserWrite-i poolt. Kõige uuem printimistehnoloogia on 3D printimine, mille juured on aastas 2010. Sai võimalikuks füüsiliste objektide printimine, mis oli sama lihtne, nagu printerite puhul tekstidokumendi paberile saamine. Erinevad printerid: • Tindiprinter:(1951) kasutatakse tinti, mida pritsitakse paberile (Või muule printimispinnale). Tänapäeval on kasutusel kaks erinevat tehnoloogiat. Nendeks on CIJ ja DOD. ◦ CIJ (Continious Inkjet) – Antud printerite puhul kasutatakse kõrgsurvelist pumpa, mis suunab tindi läbi tindipritsi keha ja sealt selle läbi mikroskoopilise otsiku paberile. Kehas tehakse pidevast tindivoost väiksed piisakesed, mida mõjutatakse elektrostaatilise välja abil, et saata nad kas paberile või tagasi ringlusesse. Plussiks on suur kiirus nii printimisel kui ka tindipiisakeste liikumises ( Kuni 50m/s). See tähendab, et tindiprits
nõudmisel. Kuid tekkis terve rida probleeme, mis olid seotud ebaühtlase kvaliteediga ja avade mustumisega. Alles 1979 aastal firma Canon lõi meetodi mille juures tilk suruti välja kasutades kuumutamist. Seda meetodit hakkas firma nimetama Bubble jet (mullide trükk). Sellise trükipea ehitus on imelihtne. Samuti saavutati värvitilga asendi väga suur täpsus. Samal ajal firma Hewlett - Packard töötas välja sarnase tehnoloogia, mida nimetati soojuslikuks jugatrükiks (thermal inkjet). Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval. Värv Jugatrüki värvidele esitatakse väga täpsed ja keerulised nõuded. Seni pole suudetud luua värve, mis vastaks kõigile neile nõuetele. Sellisteks põhinõueteks on:
on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus. Epsoni tehnoloogia eeliseks peetakse igasuguste satelliitpritsmete puudumist ja seega vähemalt teoreetiliselt kõrgemat prindikvaliteeti. Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindituubi).
piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus. Epsoni tehnoloogia eeliseks peetakse igasuguste satelliitpritsmete puudumist ja seega vähemalt teoreetiliselt kõrgemat prindikvaliteeti. Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindituubi). Tindiotsikud on
Xerox 1964 VTech VT20-2481 2.4GHz Two-Line Phone System w/Answering Machine 282 DXL™ Angle-View Binders with Locking Rings, Black Advantus Push Pins, Aluminum Head Quartet Alpha® White Chalk, 12/Pack Accessory4 O'Sullivan 2-Shelf Heavy-Duty Bookcases 80 Minute CD-R Spindle, 100/Pack - Staples Bevis 36 x 72 Conference Tables BPI Conference Tables Avery 501 Avery Hi-Liter Pen Style Six-Color Fluorescent Set Harmony HEPA Quiet Air Purifiers 5190 Hewlett-Packard cp1700 [D, PS] Series Color Inkjet Printers Hot File® 7-Pocket, Floor Stand Xerox 190 Xerox 1950 iDENi80s Eldon® Expressions™ Wood Desk Accessories, Oak Panasonic KP-350BK Electric Pencil Sharpener with Auto Stop Hanging Personal Folder File Staples Bulk Pack Metal Binder Clips 636 R380 Belkin 6 Outlet Metallic Surge Strip Lifetime Advantage™ Folding Chairs, 4/Carton Decoflex Hanging Personal Folder File, Blue Global Leather & Oak Executive Chair, Burgundy Holmes HEPA Air Purifier G.E
Lasti välja veel ka MS-DOS 2.11 ja MS-DOS 2.25, mis sisaldas kaug-ida sümboleid. November USA DNS-i (domeeninimede süsteem) tutvustati Internetile, mis koosnes 1000 võõrustajast. 1984 Aeg Koht Sündmus ? USA Hewlett-Packard lasi välja koheselt populaarse LaserJet printeri. Hewlett-Packar oli ka inkjet-i tehnoloogia tee rajaja. ? USA Motorola lasi välja 68020 protsessori. Jaanuar USA Lasti välja Apple Macintosh, mis põhines Motorola 68000 protsessori 8MHz-l versioonil, mis võimaldas töötada RAM-iga 16MB, kuigi Apple originaalis saavutas, vaid 0.7MIPS-i ja jõudis 12KB RAM-ini. Sel oli monokroomkuvar ja oli esimene hiirega juhitav arvuti GUI-ga (graafiline kasutajaliides).
...................................................................62 Printer (Printer)..........................................................................................................................62 maatriksprinter (Dot matrix printer)..................................................................................... 62 laserprinter (Laser Printer).....................................................................................................63 jugaprinter (Inkjet Printer).....................................................................................................64 värviprinterid......................................................................................................................... 64 Plotter.........................................................................................................................................64 Skanner..................................................................................
.............................................. 61 Printer Printer .............................................................................................................................. 61 o maatriksprinter (Dot matrix printer) ....................................................................................... 61 o laserprinter (Laser Printer) ...................................................................................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) ...................................................................................................... 63 o värviprinterid ........................................................................................................................... 63 Plotter .......................................................................................................................................... 63 Skanner ..............................................................
Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
Nüüd pöörleb trummel edasi ja läheneb toonrile (3). Need kohad mis on rohkem laetud tõmbavad rohkem toonerit külge ja need mis said rohkem valgust ja on vähem laetud vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peggeldusele aga pronteris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. jugaprinter (Inkjet Printer) tindiprits-printer. Idee meenutab natuke maatriks printerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
millest prinditakse, vabaneb mne sekundiga. WIN-printerite kogu juhtimine toimub WPS-aknas, põhimõtteliselt printer mingeid nuppe-klahve ja inikaatoreid ei vaja. Kahesuunaline rööpliides võimaldab arvutisse saata igasuguseid andmeid tema oleku kohta. printeri ülimalt lihtsustatud elektroonikalülitus lubab tunduvalt vähendada vajalikku võimsustarvet, lihtsustada toiteplokki, kaotada isegi jahutusventilaatori, mis tunduvalt alandab printeri mürataset. o jugaprinter (Inkjet Printer) Viimaste aastate üheks kõige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat värvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks. Prindipea koosneb
(tindiga immutatud kangas). Erinevus on selles kuidasja millega teostatakse löök. maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. löögita printerid jugaprinter (Inkjet Printer) tindipritsprinter. Idee meenutab natuke maariksprinerit ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust:
annaabi.ee 
