12 aastat orjana filmi arvustus "12 aastat orjana" räägib vabast mustanahalisest mehest nimega Solomon Northup. Ta on haritud, andekas ja ettevõtlik perekonnainimene New Yorgi põhjapoolsest osast. Juhuslik kohtumine kahe mehega, kellele pakub huvi mehe suurepärane oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Seal veedab mees enda isiklikus põrgus 12 pikka ja rasket aastat. Teose lavastaja Steve McQueen ja stsenarist John Ridley toovad ekraanile järjekordse väga vähe räägitud loo USA ühest kõige piinlikumast ajaloolisest perioodist. Tegemist on kindlasti vägagi tõetruu orjanduse kujutamisega, mis mitte mingil juhul ei vabanda enda julmust, vaid ütleb otse ja ilustamata, et täpselt nii hull see asi tollel ajal oligi. Film ise on visuaalselt väga geniaalne ja lihtne vaadata. Eriti head meeleolu tekitas enne filmi alustamist lühike katkend märtsis esilinastuvast filmist, mis on pühendatud Märtsiküü...
kus on mõnuga kõik vindid üle keeratud ja kus sõidetakse nõmeda originaalmaterjali najal värdjaliku ja nutika huumoriga, purjed pingul, iroonia briis tõhusaid koomuskilaineid vahule peksmas siis tutkit. Mitte halligi. Midagi nii halba ei tihanud tõesti loota. Võeh! Selle tunni on mulle mu kordumatust elust võlgu nii Taska, Kruuda, Vihmar kui ka päeva lõpuks tööandja. Tööandja võlgneb tegelikult mulle lisaks palgale kaks liitrit piima, sest seda arvustust, kommentaari, kirjatükki, kuidas iganes seda ka nimetada, kirjutades pean ma ju selle tunni saasta veel kord silmade eest läbi laskma. Samas jälle tegelikult on see kõik täiesti suva. Kui Oliveril on masin, mis viiesajaseid rulli keerab ja mutiauku topib, nii kolmteist tükki sekundis, siis on see tema asi. Ja korvpalli vaatan ma Kalev Spordist suurima mõnuga, muud sporti kah.
Kuidas kirjutada arvustust? Selline hea mõte, et teeks omale raamatublogi, on mul juba varem kusagil peas arenenud, aga nüüd äkki lajatas kõvasti. No et ikka rohkem asendustegevusi oleks tegeliku elu elamise asemel. Juba mitmendat aastat panen märkmikusse kirja, mis raamatuid olen lugenud ja millal. Sealt hea vaadata, mitu raamatut ma keskmiselt aastas läbi loen. Trend on tõusvas suunas... Peale mõne raamatu lugemist tekib hirmus tahtmine emotsioone kellegagi jagada ja üleüldse võiks ka oma hinnagu, emotsioonid vm lühidalt kirja panna, mitte ainult pealkirja ja autori. See aga ei osutunudki nii lihtsaks, kui oleks võinud arvata. Ma ei tea, mida ma siin täpselt kirjutan. Ilmselt mitte raamatuarvustusi. Lugemispäevikut. Aga mis see lugemispäevik tegelikult on? Uurin asja ja õpin targematelt. Lugemispäevik 1. Raamatu pealkiri, autor. 2. Miks valisid just selle raamatu? 3. Millest see raam...
ANNA KARENINA FILMIARVUSTUS Vaatasin filmi ’’Anna Karenina’’, mis on tehtud Lev Tolstoi romaani ainetel. Tegevus toimub 19.sajandi teisel poolel Venemaal. Teose keskmes on Anna Karenina, kes on abielus targa ja eduka Aleksei Alexandrovitš Kareniniga. Tal tekib armusuhe teise mehega ning see keerab ta elu pea peale. Filmist kuulsin esmakordselt enne vaatama asumist, kuid raamatust olin juba varem kuulnud. Sisust ei teadnud ma midagi ning ei osanud mitte midagi sellest filmist arvata. Filimis teevad kaasa kuulsad näitlejad nagu Matthew Macfadye, Kelly Macdonald, Keira Knightley, Jude Law jpt. Režissööriks on andekas Joe Wright. See on linateos, mis on visuaalselt võimas ja mille sisu on visuaalse poolega võrdväärne. Sisu on tõesti huvitav, kordades intrigeerivam ja kaasahaaravam kui ma algul arvasin. Filmi suurimateks plussideks on kindlasti see kuidas seda lahti mängitakse ning huvitavad karakterid. Keira Knightley ei ole ...
Pilet või kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, koori, dirigendi, ka lavastaja ja kunstniku(te)) nimed. · · Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks solistide lühike elulugu koori vm ajalugu, varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta).
Paldiski Ühisgümnaasium For Music Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu...
Kuidas kirjutada raamatu arvustust: 1. Raamatu pealkiri, autor. 2. Miks valisid just selle raamatu? 3. Millest see raamat rgib (sisu)? 4. Milline mulje ji raamatu algusest? Kas see kutsus lugema? 5. Kuidas sujus raamatu lugemine? 6. Kirjelda raamatu peategelast. Kas peategelase kitumine on usutav? 7. Kuidas raamat lppes? 8. Milline on raamatu snakasutus? 9. Mis sulle kige rohkem meeldis? 10. Mida uut said raamatu kohta teada? 11. Kas soovitad seda raamatut teistelegi? Kellele? Miks? 12. Kas loetud raamat oli romaan vi jutustus? Mille phjal seda jreldad?
"About a boy" Review This film is about a saying: "No man is an island," but the main character Will seems to think otherwise because he is always alone and he enjoys it. Eventually he meets some new people and realizes that he was wrong and that it is better to be honest and surrounded by good people. No-one should be alone in life and fortunately Will no longer has to be. I liked the film because it was gripping and moving. It made me feel like the characters. It was also funny and a bit sad. I think the funniest part was when the old lady that was invited to spend Christmas with everyone else misunderstood almost everything that was said. It was a really sweet and innocent mistake. I think this film has a brilliant soundtrack that fits with the scenes perfectly and brings out the emotions of the moment. The acting was great as well and in my opinion the actors ...
Teatrilavastuse arvustus Anita Vreimann Aysel Metsik 11.ms Arvustus Arvustus on ajakirjanduszanr, mis tutvustab mingit teost või sündmust, analüüsib seda ja annab põhjendatud hinnangu. Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid. Ole informatiivne ja kasulik- ole konkreetne ja arvustatava asja suhtes asjakohane, kirjelda seda, mida ka teised võiksid tõenäoliselt kogeda. Kirjelda, mis meeldis või ei meeldinud. Ole aus- Inimesed loevad arvustusi, et saada teada tõeliste inimeste tõelistest kogemustest, seega ole autentne. Kirjelda arvustustes vaid iseenda vahetut kogemust vastava asja suhtes. Proovi oma kogemust võimalikult täpselt kirjeldada, hõlmates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ole austav- Isegi kui oled vihane, proovi anda asjalik tagasiside. Ettevõtte omanikud saavad kasutada t...
ajavahemikul 2010-2015 ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Kaks artiklit leidsin. Üks räägib kvaliteedijuhtimisest kui protsessist ja teine kutsub üles praktikuid üliõpetama. Kasutasin ISE haridus teemabaasi. Autor: Mart Raudsaar Sõna: kõrgharidus Pealkiri/Väljaanne: Postimees Ilmumisaasta: 2010-2015 Artikli tüüp: artikkel Vali teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Kolm arvustust puudutavad Mati Undi lavastust. Kasutasin ISE kunst, muusika, teater, film teemabaasi. Märksõna/personaalia: Mati Unt Sõna: Vaimude tund Artikli tüüp: arvustus Väljaande tüüp: ajakiri Vali teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film 3. Kas „Maalehes“ on ilmunud artikleid infarktist
banaan mida hakati noa ja kahvliga sööma. Huvitav oli see kuidas oli kogu etendus luuletustest kokkupandud. Mõningad luuletused olid ka tänapäevasemad ja neid oli hea kuulata. See pill millega muusikat mängiti oli ka väga eksootiline, nägi välja nagu kitarr aga tegi igasuguseid helisid trummidest viiuli ja klaverini välja. Minujaoks ei olnud seal mitte midagi igavat kuna sellist etendust nägin ma esimest korda ja see tundus väga huvitav ja kaasahaarav. Jälgisin seda põnevusega. Arvustust võiksin alustada lausega ,, Maailmas on määratult palju jalgu ja vapustavalt vähe päid " või siis ,, Vesi ei saa poolikult voolata" alustamiseks sobiks ka ,, Mis kuulub kõigile, ei kuulu kellelegi ". Kaspar Veske 11 B
teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: "E n a m k u l t u u r i!" See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. "Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"" Eesmärgid ja seisnevus Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri, kus ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. Enesetäiendamiseks loeti maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetus käsitlevaid teoseid. Laialt levinud euroopluse ideed hõlmasid uusromantismist lähtuvaid ühiskondlikke ja esteetilisi taotlusi. Üritati tähtsustada ja seostada Eestit ja Euroopat, sotsialismi ja individualismi, eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget
Ryoji Ikeda. supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon
Kirjanduse ja kirjandusteaduse juurde jõudis ta tänu filosoofiale, kus ta võttis kirjanduse kõrvalerialaks ja hakkas käima kirjandusteaduse loengutel. Hiljem alustas ta magistriõpet eesti kirjanduse erialal. Pärast sai ta tööd kirjandusteadlase ja kriitikuna. Talle endale on lugemine ja uurimine põnev ning teeb rõõmu. Oma tööd Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna väga ei erista, vähemalt mitte teadlikult. Talle on öeldud, et ta võiks oma asju kirjutada nii nagu mõnda arvustust, sest need on tunduvalt huvitavamad. Kriitikuna on Rossi tööprotsess lihtne. Alustuseks peab ta lugema raamatu lihtsalt läbi kui tavaline inimene. See on temale kerge tegevus. Tuleb luua omale raamatust esmamulje. Pärast tuleb teha palju tööd, et see analüütilisemale kujule viia. Tuleb välja mõelda miks see esmamulje tekkis, kas põhjus oli rohkem raamatus või lugejas. Johanna Ross suudab leida peaaegu igas raamatus mingi lähenemisnurga, kust saab arvustuse välja väänata.
Eufemistlik-mahendav, pehmendav, kaude v paremaks ütlev Filigraanne-peenelt töödeldud Filantroop-inimesearmastus, heategevus. Folkloor-rahvaluule Formalistlik-vormist lähtuv koolkond Grammofon-plaadimängija Homogeenne-ühtlik, ühtlane, samasugune. Hüpotees-teaduslik oletus. Integratsioon-lõiming, lõimimine; lõimumine Impulsiivne-esimese ärrituse, impulsi mõjul toimiv v toimuv Isogloss-keelenähtuse levikuala piirjoon Kanoniseerima-ainuõigeks v väljaspool arvustust seisvaks tunnistama; relig pühaks v pühakuks kuulutama. Konsensus-üksmeel, ühismeel Kompetentne-asjatundlik, pädev; võimkondlik. Kompileerima-kompilatsiooni tegema Kommerss-üliõpilaskorporatsiooni pidu Kommünikee-ühisavaldus, ametlik teadaanne Kompetentsus-asjatundlikkus, pädevus Konjutuurtus- Korruptsioon-altkäemaksu võtmine Koteerima-maj noteerima; ülek hindama Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur
bla.maaz häbi(asi), teotus, naeruvääristus filig.raanne filigraani meenutav, peenelt töödeldud pom.poosne toretsev, liiga suurejooneline. kumulatsi.oon kuhjumine; kuhjamine ko.teerima noteerima; hindama. homo.geenne ühtlik, ühtlane, samasugune. Vastand heterogeenne a.fekt tundepurse, tormiline tundepuhang. afe.rist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister degene.ran't mandunu dras'tiline tugevasti mõjuv, rabav. kanoni.seerima ainuõigeks v väljaspool arvustust seisvaks tunnistama; pühaks v pühakuks kuulutama desar.meerima relvastust ja relvajõude vähendama; relvitustama. a.fiss müürileht, kuulutus, plakat. integratsi.oon lõiming, lõimimine; lõimumine aten.taat tapmiskatse v tapmine (poliitilistel motiividel). ba.naalne labane, maotu, äraleierdatud, lame dotatsi.oon pealemakse, riigi toetus ettevõttele v asutusele gene.reerima tekitama, esile kutsuma dupli.kaat dokumendi teine eksemplar bra.vuurne hoogne, uljas, hooplev deka
kordne nägemine panna sind aina rohkem uusi ideid välja mõtlema ja uusi vaatenurki leida. Arvasin alguses, et see kunstiteos näitab ära huumoriga, et mida korraldas Ameerika president. Pildil olev tekst tähendab eesti keeles `'sõda on terror''. Ja nii see tõesti ongi. Pole ju mõtet alustada sõda terrori vastu, millest tekib selline situatsioon, kus pada sõimab katelt See teos on minu arvates narratiivne, kuna kui ma seda teost nägin ja isegi seda arvustust kirjutasin, siis jooksis mul koguaeg mõttest läbi ikka sõda ja sellega seotud tagajärjed ja kõik muu sellega kaasnev. Selles teoses on killuke iga sõjas oleva inimese lugu. Kui jutt läheb sõjaks, siis see ei käi ainult paari inimese kohta, see käib miljonite kannatanude kohta. Üks mees otsustab sõja kuulutada ja kannatavad selle läbi ju paljud. Sellepärast arvangi, et sellel teosel on kõigi lugu rääkida.
Väike-Maarja Gümnaasium Kristel Kriisa ,,Piinatud Hinged" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kuna eesti keele tunni tarvis oli vaja lugeda üks noorsooromaan, siis olin raamatu valimisel raskustes, kuna ise eestlastest kirjanikke palju ei tea. Otsustasin nõu küsida sõbrannalt, kes juhtus lugema Kristel Kriisa raamatut ,,Piinatud Hinged". Kuna ta seda väga kiitis, siis otsustasin samuti raamatukogust selle teose haarata. Väga kõrgeid ootusi mul küll polnud, kuna pole lugeja tüüpi inimene, kuid siiski jäin raamatuvalikuga rahule. Kristel Kriisa Kristel Kriisa pärineb Raplamaalt Varbola külast, ning kooliteed alustas ta Varbola Lasteaed-Algkoolis. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning asus õppima Tallinna Ülikoolis, mille ta lõpetas 2006. aastal. Pärast ülikooli sai temast inglise keele õpetaja ning 2011. aastal sai t...
käskudest, hüüatustest ja küsimustest, õpetustest ja hoiatustest. Alliksaare luules on oluline loodus, autor kasutab erinevaid suhtumisi, enesemääramine voolavas ajas, teadmine, et eilne „ kustub piinava aeglusega“ soetab autori värssidesse tihedasti ajakriitilist elementi, milles ta oma vahenditega kaitseb muutuva elu eesõigusi. Harva arendab kirjanik luuletust tervikuna ajakriitiliselt, sagedamini eelistas ta oma hinnanguid, arusaamasid, arvustust ja hukkamõistu. 3. 1. „Aeg“ – (T) teemaks on aeg mille tähtsust väljendatakse elu tähtsusega, et inimesed ei taju aja väärtust ja mis kord on alanud, sel lõppu pole. (S) sõnumiks on, et tuleb nautida hetke ja võtta sellest kõike mida võtta annab. 2. „Autoportree“ – (T) Luuletus räägib autori suhtumisest ellu ja luuletus peegeldab autori sisemaailma. Luuletuses on kasutatud elemente ajaloost. Luuletus on romantiline ning elujaatav. (S)
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliiti...
kasvõi Brandon Bays'i ,,Rännak", kus on võimalik lugeda autori imelisest paranemisest viimases staadiumis olevast vähist. Ka Neale Donald Walschi ,,Mida Jumal tahab" ei jäta ka kõige veendunumat ateisti ning usklikku ükskõikseks. Sarnast põnevate raamatute nimistut võikski jätkata lõpmatuseni, kuid kõige põnevamad on igale lugejale siiski need ,,maailmad", mida tema endale loob mingit konkreetset teost lugedes. Võib küll kuulata mõnd nõuannet või lugeda väga huvipakkuvat arvustust, mis lausa kutsub mingit raamatut lugema, ent avastamisrõõm ja nauding jääb alati lugejale, lugeda ning kogeda kirjaniku loodud maailma, millestki põnevast.
20.01.2017 Anna-Maria Tomsen 10kl. Arvustus (filmi kohta). ,,Ristimine peateega" "Raha eest ei saa osta õnne ( )" see on õigile väga tuntuv vanasõna. Aga paljud inimesed unustavad sellest. Näidega võib võtta filmi ,,Ristimine peateega", millest ma kirjutan arvustust. Filmis kõik on sassis nagu lõngakera. Kui vaadata seda võib märgata ka see, et see film nagu paljud teised filmid on tehtud elust ja kõikest mis võib toimuda. Paljudel inimestel toimub elus väga palju huvitavat asju...Keegi näeb neid, aga keegi mitte. Kuidas raha võib muuta inimest? Vaatame seda peategelaste peal. Raha muudab inimest. Nii oli ka peategelastega. Noorel paaril olid head suhted oma vahel, nad tahaksid abielluda... Aga nagu me
ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 5 artiklit. Artiklid räägivad kõrgkoolis õppimisest ja haridusreformist. Kasutan „Liitotsingut“. Autor: „Mart Laidmets“. Märksõna/personaalia: „Kõrgharidus“. Pealkiri / väljaanne: „Postimees“. Väljaande tüüp: „Ajaleht“. Artikli tüüp: „Artikkel“. Kasutatud teemabaas: „Andmebaas ise“. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 2 artiklit. Näide! Autor: Valgemäe, Mardi Pealkiri: Eesti barokk? Väljaanne: Vikerkaar (2002)ak. 16, nr. 11/12, nov. /dets., lk. 174-176 Kasutan „Liitotsingut“. Sõna: „Mati Unt“ and „Vaimude tund“. Väljaande tüübiks märgin „Ajakirjad“ ja Artikli tüübiks „Arvustus“. 3
,,Nahka kriipivad nädalad" on küll mõtlemapanev, kuid ajaviiteks loetav raamat. Teda polnud väga keeruline lugeda ning midagi ei jäänud arusaamatuks. Ma oleksin oodanud midagi enamat, kuid midagi viga ka polnud. Kindlasti ehmatas mind lõpplahendus või õigemine lahenduse puudumine. Töö koostamine pani mind kindlasti raamatu peale rohkem mõtlema ning juurdlema sealsete probleemide üle. Teos ei jätnud mu hinge mingit sügavat jälge, kuid kui palutakse tulevikus selle raamatu kohta arvustust, siis kasutan pigem positiivseid sõnu. Ajakirjandusest ma teosele arvustust ei leidnud. 8
Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940 ,,Noor-Eesti" on kirjandus-ja kultuurielule suurt mõju avaldanud. Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatundlikust kirjanduskriitikast
jagama paljude ebamääraste kriteeriumide abil, mistõttu kardavad haridustemplid, et riik saab nende üle liiga suure võimu 4. Kõrgharidusreform saab hoo sisse / Mart Laidmets Postimees (2011) 12. juuli, lk. 15 Ülevaade uuest kõrgharidusreformist, uuendustest Eesti kõrgkoolide rahastamisskeemis (a:(mart laidmets) and d:(kõrgharidus)) and t:(Postimees); teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: kaks 1. Valgemäe, Mardi, 1935- Eesti barokk? / Mardi Valgemäe Vikerkaar (2002) ak. 16, nr. 11/12, nov./dets., lk. 174-176 2. Mati Undi teater revisited / Luule Epner Teater. Muusika. Kino, ISSN 0207-6535. (2009) nr. 1, lk. 15-31 : ill. Teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film; variant 1-d:(vaimude tund); variant
Ajatu mälu puudumine ,,Loomingulisus on mälu puudumise tagajärg. See on lihtne: kui sa tead, kui sa mäletad, kuidas midagi teha, puudub igasugune vajadus midagi uut välja mõelda. Siis sa lihtsalt teed. Sageli hästi. (...) Mälu puudumine on eeldus, et asjad toimiksid." Lugesin Kaur Kenderi raamatu ,,Yuppiejumal" läbi üsna pikka aega tagasi. Nüüd, enne arvustust kirjutama hakates mõtlesin, et sirvin veel korra raamatu pealiskaudselt läbi. Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli allajoonitud mõte, mida on tsiteeritud ka eespool. See lõik oli küllaltki raamatu lõpus. Kas ma hakkasingi seda valetpidi meelde tuletama? Kas nimelt? Igaljuhul nii see läks. Olen tegelikult rahul, et see nii juhtus, kuna lugedes seda lõiku sain aru, et mul ei ole vaja sajaprotsendilist detailset infot, et midagi arvustada
Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:134642 Artikkel räägib: õpetajaharidus, mõisted, haridusajalugu, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Eesti. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust "Vaimude tund" ja mis on ilmunud ajakirjades ajavahemikul 2000-2010, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin 2 tükki, kasutasin teemabaasi: kunst, teater, muusika, film. Valisin liitotsing -> Personaalia ,,Mati Unt" ja Personaalia ,, Vaimude tund". Väljaande tüüp ,,Ajakiri" , Artikli tüüp ,,Arvustus", Ilmumisaasta 2000-2010. 3. Kas ,,Targu Talitas" on ilmunud artikleid infarktist? Kui jah, millal ja mis pealkirja all?
millede põhjal otsustada teoste väärtuse või kaalu üle. Et see tõesti nõnda on, näitab seegi asjaolu, et Euroopas on arvustus üldiselt muutunud ainult reklaamivahendiks. Meie ei taha seda olukorda veel õieti maksvaks tunnistada ja süüdistame teineteist reklaamarvustustes. Me ei ole veel õiged eurooplased. Aga me püüame selleks saada kõigest hingest, mis on üpris loogiline, arvestades eelöeldut. Ei saa olla vähegi erapooletut arvustust, kui pole mingit ühist arusaamist arvustuse ülesandeist või teoste väärtustest. Pealegi, kui teadusel lõid kõikuma absoluutsed alused, siis hakati toonitama tema kasulikkust. Loomulik, et kunsti ja kirjandusega peab sündima seesama, kui ka nemad, kaota vad oma absoluutsed tunnused või mõõdud: ka neilt peab hakkama nõudma praktilist kasu, mille võib elu konjunktuuri vahelduvuse tõttu kas või igapäev uuesti ja muudetult kindlaks määrata.
Valmis toote analüüs: Küpsised ei tulnud välja nad olid väikse ja ei tõusnud üles, panin liiga vähe kihistusmargariini. Tekkinud vead ja nende põhjused: · Mis valmistas probleeme? Ei lugenud retsepti ja tulid koledad välja. Valesti vormisin ka. Olid erineva suurusega · Mille võrra sain targemaks? Enam ei unusta ära et küpsistesse peab panema kõik kihistusmargariin, ja kui ei ole kindel kuidas teha loen retsepti lõppuni. Paremini teha arvustust. Minul olid mitte ruudud aga mõned ristkülikud. Harjusai Tooraine koguse arvestus: 20tk Tooraine Taigen Vormimine Nisujahu 550 0,72 Presspärm 0,02 Suhkur 0,08 Margariin 0,070 Muna 1tk Sool 0,01 Vesi 0,3 Suhkur 0,04 või 0,07 Kaneel 0,012
võidukäigu periood. Võib rääkida teatud tasakaalust, kuid see oli väga pingelises võitluses saavutatud ning alatasa paigalt nihkuda ähvardav tasakaal. Kolmekümnendail, eriti vaikiva oleku tingimustes muutus teater rohkem naerutajaks. Osaliselt oli ta selleks sunnitud, sest alternatiiv olnuks veel nõmedam -- Vabadussõda kajastavad naiivsed sangarilood. Eerik Laidsaar tabab ajastu ohumärki üsna hästi, kirjutades (Teater 89/1935): ...kõik muu on allpool igasugust arvustust, mille hulgas ei moodusta mingit erandit ka need naiivsed koolilugemiku- faabulaga lavatükid, milliseid viimasel ajal nii agarasti on küpsetama hakatud ja mis on paksult-paksult üle valatud patriotismi-soustiga, et asja teha suupärasemaks. Et kui ei ole vormi ja sisu, siis olgu vähemasti isamaalist vaimu! 1940-ndad olid samuti väga komöödiasõbralikud. Vaimselt kurnatud rahvas vajas süngetel aegadel meelelahutust nagu
Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid muutusi kultuuri ja kirjanduselus. Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J.
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwa...
· ,,kriitilise hindamise" välja viite väärtuse ja olulisuse kriitilised seisukohad · ,,põhitsitaatide" välja valitud lühikesed tsitaadid, mis kirjeldavad olulisi argumente · ,,muu meedia" välja . Viidetele täpne viitamine on oluline uurimisoskus. See kindlustab, et viited on leitavad ning et ka uurimus on omistatud õigele autorile / loojale. (lk 42-47) 2.4 Kontekstuaalse arvustuse ettevõtmine: maa-ala kaardistamine Kontekstuaalset arvustust võid kasutada: · oma professionaalse teadlikkuse demonstreerimiseks · oma uurimuse väärtuslikkuse teatud töökontekstis demonstreerimiseks · finantseerimisressursside jaoks avalduse esitamiseks · oma kindla praktika asukoha määramiseks ja seostamiseks · uue uurimisprojekti väljatöötamiseks. Kontekstuaalse arvustuse sisu peaks hõlmama: · iga põhiviite selget ja lühikest eesmärki kirjeldavat kokkuvõtet
Massiline austus Rammsteinile algas ka Eestis. Peale singlite "Links 2 3 4" ja "Ich will" väljumist läks grupp euroopa tuurile, mille raames külastas ka Baltimaid, samuti Tallinnat. Peale kontserti grupp tunnistas, et on üllatunud sellisest väga mõnusast vastuvõtust austajate poolt ning nimetas Tallinna kontserdi üheks parimaks nende tuuril. Samuti esines Rammstein MTV auhindade jagamisel Saksamaal. Grupi populaarsus kasvas järsult peale Mutteri sõnade arvustust ja video ilmumist sellele laulule. Paljud inimesed, kellele ennem Rammstein ei meeldinud, hakkasid nüüd Rammsteini austama. Peale imepärast edu hakkas nende aeg samuti lõppema ning mitmed austajad ootasid juba uut albumit. Kuid Oktoobris 2002 lasi Rammstein välja viimase singli albumilt "Mutter", mis nimetati "Feuer Frei"ks. See Laul ilmus ka filmis xXx (Triple X) ja filmi soundtrackil. Rammstein hakkas kirjutama materjali uueks albumiks. 2003. aasta lõpus ilmus DVD
Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemasolevast teemast Oma leidudest – võib leida vastuse küsimustele, mida sa ei küsinud Millist tüüpi küsimusi ja vastuseid võib välja tuua? Kirjeldavad (descriptive) Selgitavad (explanatory) Hindav (evaluative) Esmane/teisene (primary/secondary)– mõned küsimused võivad olla uurimuse seisukohast tähtsamad kui teised
aastal välja anda ka oma esimese luuleraamatu "Neemed vihmade lahte". Raamat on leidlikult üles ehitatud üksikluuletusi ei ole tekstiosas lahutatud pealkirjadega nõnda võib raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks. Hugo omapärane väljenduslaad tekitas ilmumisajal teatud nõutust ning ka erutust kriitikute seas, kellelt teos pigem teravat arvustust pälvis. Masing küll jätkas kirjutamist, kuid 1930ndatel aastatel temalt rohkem luuletusi ei ilmunud. Alates 1960ndatest aastatest avaldati Stockholmis, Torontos ning lõpuks ka Eestis mitu Masingu luulekogu. Seega jäi Masingu loomingu tegelik avastamine sõjajärgsesse aega ning suurelt osalt mõjutas 1960. aastatel luule arengut ja inspireeris ka luuletajaid. Tartu Ülikooli aegadesse mahtus Hugo Albert Masingu intrigeeriv eesnimevahetus
Laps kiindub taas emasse; need, kes jõudsid juba lasteaiaga harjuda, hakkavad ühtäkki ema taga nutma ega taha teda oma vaateväljast ära lasta. Esimese eluaasta lõpul ja teise algul on lapse arengus hoogne toimingute harjutamise aeg. Laps õpib kõndima ning oma motoorikat valitsema. Selles eas vajab ta lakkamatult imetlemist, ta peab saama tunda, et ta on maailma kõige osavam, armsam ja parem laps. Ta peab saama võimalikult palju kordaminekuelamusi ja võimalikult vähe arvustust. Selle alusel kujuneb tema eneseväärikus ja võime endast lugu pidada, hoolimata oma vigadest. Eraldumisjärgus on laps võimeline lühikest aega oma ema ette kujutama ja aru saama, et kuigi ema ei ole näha, pole ta kusagile kadunud. See annab lapsele turvatunde. Siiski peab ta aeg-ajalt saama ema olemasoleku kohta kinnitust, ta peab ema nägema, olema veidi aega ta lähedal, ning on siis taas valmis minema oma uurimisretkele. Laps jõuab omaette oleku tunnetamiseni samm-sammult.
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
../ teele ära wõitmata takistusi ette? Ja kas meil tänaseks on midagi põhimõtteliselt muutunud? Mõistele emantsipeerunud on küll kaugelt rohkem kui wähim tähendus tekkinud, kuid milline see õigupoolest täpselt on? Eriti kui isegi XXI sajandil kohtab ka haritud kirjasõnas kultuurilehe Sirp veergudel ! jätkuvalt n-ö meessovinistlikke mõtteavaldusi pea täiesti Suburgi osutatud kujul!? Aarne Ruben jätkab Suburgi Kogutud kirjatööde ilmumise puhul oma tabamata ime'likku arvustust: Lugesin Lilli Suburgi raamatut ja prantsuse moeajakirja Elle viimast numbrit vaheldumisi. / Viimases oli tusnud ideaaliks street chic, kes samuti kib tihti roosas, aga hoopis miniseelikus (eriti Berliinis). / Nnda see siis on, et seelikud ja soengud on linud saja aastaga lhemaks, aga naised loevad ldiselt ikka heal meelel oma sookaaslastest, kellel on aateid meeste mberkasvatamiseks. / Seda mrkame Liinaski, et naine ei ole kttesaadav (talle ainulaadsele)
17. mai 1986 ilmusid esimesed teadaolevad valikult trükitud punkluuletused ajalehes ,,Noorte hääl". Kaks Merca ja neli Trubetsky luuletust. (Blacplait & Bloomfield 2009:151) Väga põhjalikku ja arukat tööd või raamatut Eesti pungi ajaloo kohta pole senimaani kirjutatud, kuid siiski üritab seda teha minu töö peamine allikas, Tõnu Trubetsky raamat, milles Ta on küll autorina välja toonud ühe oma pseudonüümi Tony Blackplait. Selle raamatu kohta on kirjutatud mitu arvustust, ning siinkohal olen välja toonud kaks neist. Tallinnas ringi käinud ja pungi ajaloo jutte, artikleid ja muud kogunud kaust jõudis lõpp- punktina Tõnu Trubetsky kätte, millest too kirjutas ( või Mart Niineste arust pigem mäkerdas) kokku raamatu. Artiklite kronoloogiline järjestus, vahepeal mõni fakt Sex Pistolsist ning autori isiklikud Vennaskonna mälestused on kõik, mida Trubetsky suutis välja võluda. See
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
Uuritakse tegelikult käitumise produkti tulemuslikust- puhtalt huvitab käitumise akt, mitte tunded. Hirm on õpitav. B. F. Skinner(1904-1990) Ta pakkus välja sotsiaalse õppimise teooria. Uskus, et käitumine on mõjutatud eelkõige väliste teguritega. Oluline on, milline on käitumise tagajärg (kas kinnitus või karistus). Operantne käitumine on see, et käitumist mõjutab tagajärg. Rääkis sellest, et on olemas skeemid kuidas anda kinnitust ja arvustust. Ajavahe arvustus- antakse iga kindla fikseeritud ajaintervalli tagant. Nt magamaminemisel kiitus (muinasjuttude lugemine..), jõulud, kooli lõpus vahvad üritused, palk... Suhte arvustus- iga mingisuguse konkreetse tegevusega või seosega seotud sarvustus. Nt Thorndike leidis, et rotte on võimalik panna käituma nii, et nad saavad aru mitu korda nad peavad klahvi vajutama, et saada maiustada (nt 192 korda).
uued kannatused". Ariadne kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes andis Ateena prints Theseusele lõngakera, mille abil prints leidis pärast koletis Minotauruse tapmist labürindist tee välja. armastusromaan romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Ma armastasin sakslast". Vt ka romaan. arvustaja vt retsensent. arvustus retsensioon, üks ajakirjanduse põhizanr. Arvustust iseloomustab kriitiline laad, selles käsitletakse uusi raamatuid, teatrietendusi, filme, kunstinäitusi, kontserte vms. Ajalehearvustuse ülesanne on teose analüüsi kõrval ka teost tutvustada (kirjeldada) ja reklaamida, esitada see uudisena. Ajalehe- ja erialase ajakirja arvustused erinevad süvenemisastme ja ulatuse poolest. Arvustused põhinevad tavaliselt tervikteose vaatlusel või süvenetakse üksikprobleemidesse, -nähtustesse: teose zanrisse, ainestikku,
ostmist. Seni on eestlastel veel õnneks läinud nimetatud raamatud ei ole pelgalt filmi ümberjutustused-tellimustööd, vaid kannavad iseseisvat kirjanduslikku väärtust. Nad on fantaasiaküllased helged kunstmuinasjutud, aga me ei tea, kas Kivirähk või Põldma oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks nende illustratsioonide eest maksnud, sest kirjastajad Eestis reeglina riske ei võta. Tsiteerides ajakirjanduses ilmunud arvustust, võib öelda, et mida rohkem sarnaneb tekst visuaalse meedia tekstidele, seda paremaks teose vastuvõtt kujuneb: ,,Need raamatud on tippklass tänu kunstnikutööle. Tekst on ainult pool osa, kui sedagi" (Martson 2003: 19). Paljud lapsed, kes veel ei oska lugeda, aga teavad filmi teksti peast, lehitsevad meelsasti raamatu lehekülgi ja loevad sobivat kohta filmitekstist peale. Selline raamat kuulub filmi järel turule paisatud kalendrite, voodipesu, sampooni jms toodete hulka
Koostas eesti kirjanduse bibliograafia. Avaldas eesti ilmaliku luule antoloogia. Püüdis arendada rahva haridust, avada rahvakooli (kuid edutult). Avaldas koolikirjandust. Püstitas eesti k arenguplaani: kõik rahvaga kokkupuutujad peavad eesti k oskama. Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama. Keelelised harrastused: uurimissõidud, kirjavahetus Masinguga, tõlkis Cicerot. Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+ saksakeelse kriitilise arvustust, 2 eestikeelset. Väärtuslikem on Masingu analüüs tolleaegse kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W. Masing on küll eestlane, ent saksastunud perest. Pastor Lüganusel, Viru-Nigulas, Äksis. Täiendas hoolega oma eesti k oskust. Teoloogilis-ratsionalistlik mõtteviis, mõistis pietismi hukka. Toetas sisukama kirjavara soetamist. Koolikirjandus! Tõi kasutusele õ-tähe, laen- ja uudissõnu. Rahvakeelelähedus
vastuvõtt oli üsna erinev: noorsugu toetas, vabameelsed kriitikud nägid nende loomingus ainult riivatusi) ning nende peamine eesmärk kirjandustegevuse elavdamine oli kandnud vilja. Nii likvideeritigi S ametlikult 1920.a. jaanuaris. NoorEesti: 19012 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki "Kirjanduse Sõprade" kolm albumit "Kiired", mille eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. 1902 tegutses Tartus ring "Eesti Külvaja", mille asemele tekkis järgneval aastal "Eesti Ühisus". Selles ringis kavandati "Kiirte" neljandat albumit, millele pandi nimeks "NoorEesti" ja mis ilmus aastal 1905. Sellele järgnesid ka teine (1907), kolmas (1909), neljas (1912) ja ka viies (1915) album. Nendes oli tõlkematerjali, illustratsioone, teoseid jne. Samuti toimetas Suits ajakirja "Noor Eesti", mida anti välja 6 numbrit
Hovi seda Tallinna kohta on teinud), kust saaks usaldusväärseid andmeid selle valdkonna kohta. Seetõttu puudub ka võimalus määrata täpsemalt džässi osakaalu sealses muusikaelus, samuti džässbändide osa kohalike restoranide ja kohvikute orkestrite üldarvus (mida me samuti ei tea). Tartu džässielu kohta võib ajakirjandusest leida vaid üksikuid teateid, põhiliselt lakoonilisi kontsertide reklaamtekste, kuid seni olemasolevail andmeil mitte ainsatki arvustust või põhjalikumat eeltutvustust. Seega pole võimalik öelda, millal džässmuusika Tartusse jõudis või milline orkester seda esimesena mängida üritas. Tõenäoliselt esimene raadios mänginud Tartu levimuusikaorkester oli Jaak Allmere 95 andmeil lühikest aega eksisteerinud Merry Boys, mille koosseis on teada osaliselt: viiul, 2 saksofoni ja trompet. Ülekanne toimu- nud otse Tartu raadio stuudiost Raadi mõisa lähistel 1930. aasta paiku (Ojakäär 2003: 150).
oma poliitikud ja keigarid, oma armee ja lõpuks oma maailm!" Lisame ainult, et see polnud autori fantaasia vili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 34. ÜLEVAADE ,,NOOR-EESTI" TEGEVUSEST KIRJANDUSE, KUNSTI JA KEELE VALLAS Noor-Eesti: 1901-2 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki "Kirjanduse Sõprade" kolm albumit "Kiired", mille eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. 1902 tegutses Tartus ring "Eesti Külvaja", mille asemele tekkis järgneval aastal "Eesti Ühisus". Selles ringis kavandati "Kiirte" neljandat albumit, millele pandi nimeks "Noor-Eesti" ja mis ilmus aastal 1905. Sellele järgnesid ka teine (1907), kolmas (1909), neljas (1912) ja ka viies (1915) album. Nendes oli tõlkematerjali, illustratsioone, teoseid jne. Samuti toimetas Suits ajakirja "Noor-Eesti", mida anti välja 6 numbrit. Hiljem ak ajakiri "Vaba Sõna"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
