Piir on meie peas -- ja võib-olla on ta alati olnudki vaid seal. See on nüüd vaid ilmsiks tulnud. Ma arvan, et romaanid ei pea mitte seletama ega kirjeldama maailma, vaid maailma looma. Et maailm on pärast ühe raamatu kirjutamist teistsugune, et teda on rohkem, ta on suurem. Ma ei ole kunagi tahtnud muud kui suuremat maailma, rohkem vabadust, piiride sulamist ühes suures maailmas, nii nagu maastiku piirjooned muutuvad pehmeks ja sulavad taevaga ühte suures kevadvalguses. Ma tahan kirjutada raamatuid, mis loovad juurde vabadust, raamatuid, mis ei defineeri meie identsusi, vaid avardavad neid lõpmatuseni." Ma nõustun autoriga ja arvan samuti, et piiririigiks ei saa nimetada ühtegi maad ega piiriks ühtegi tara või okastraati. Piiririik on meis endis, kuna me kõik oleme isiksused oma valikute ja võimalustega. See Õnnepalu teos on aidanud mul vaadata maailma veidi teise pilguga ja pannud mu mõistma, et tegelikult elame kõik ühes ja samas suures maailmas, kus meil kõigil
Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte.
ostmist. Seni on eestlastel veel õnneks läinud nimetatud raamatud ei ole pelgalt filmi ümberjutustused-tellimustööd, vaid kannavad iseseisvat kirjanduslikku väärtust. Nad on fantaasiaküllased helged kunstmuinasjutud, aga me ei tea, kas Kivirähk või Põldma oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks nende illustratsioonide eest maksnud, sest kirjastajad Eestis reeglina riske ei võta. Tsiteerides ajakirjanduses ilmunud arvustust, võib öelda, et mida rohkem sarnaneb tekst visuaalse meedia tekstidele, seda paremaks teose vastuvõtt kujuneb: ,,Need raamatud on tippklass tänu kunstnikutööle. Tekst on ainult pool osa, kui sedagi" (Martson 2003: 19). Paljud lapsed, kes veel ei oska lugeda, aga teavad filmi teksti peast, lehitsevad meelsasti raamatu lehekülgi ja loevad sobivat kohta filmitekstist peale. Selline raamat kuulub filmi järel turule paisatud kalendrite, voodipesu, sampooni jms toodete hulka
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11. klassides läbi viidud
harjumusi (nt Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma) ning teisigi isikupäraseid omadusi (nt. Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline). Kõik need kirjeldused loovad lugejale ettekujutatava pildi olustikust ja sündmuste käigust. 3. Vestman Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Vestmani kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). )
jättes kirja pannud. Autor ei tõtta naeru ise ära naerma ja hoidub lohisevast moraalist, millest klassikalinegi valm alati vaba ei ole. Jõgisalu suhtleb oma "Käopoja tänus" loodusega pisut riukalikult ja muigelsui. Tabavalt nähtud vahekordadele looduses oskab ta enamasti lisada nükke, mis ei patusta loodusloolise tõe vastu aga annab sellele värvingu, mida lugejal maksab inimvahekordade mõistmiseks endale kõrva taha kirjutada. (H. Väli 1975 ) *,,Sass ja Jass'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1968, toimetaja Helle Michelson. Nooremale koolieale, milles on lõbusaid lugusid ja juhtumisi kahest I klassi poisist Sassist ja Jassist. Raamatu lugudes pakub lisarõõmu autori tugev kodanikupositsioon, oskus väikesele lugejale näidata pisikese ning kodulähedase kaudu elu ja elamise laia tagamaad. "Kuresaapad", 13
Tunni faas Mida teen mina? Mida teevad õpilased Kasutatavad õppematerjalid I faas – Uurin tegevusprotsessi Õpilased otsivad õpetaja evokatsioon kohta. Millised olid välja oma koostatud tabel, takistused ja kuidas nägi kirjutusvahendi, pastakas/pliiats välja protsess. valmistuvad Panen üles projektori (kui reklaamiklippide ja vaja) ning sätin õpilaste treilerite abiga klassi õmber (kui vaatamiseks. keegi soovib oma tööd Kui midagi jäi
Kõik kommentaarid