Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon "For Music" (0)

3 KEHV
Punktid
Paldiski Ühisgümnaasium
For Music
Retsensioon
Kadi- Kristel Muru
10.klass
2014
19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert „For Music“. Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg , Kadri Voorand ja Rasmus Puur .
Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega „7 laulu Neitsi Maarjale“. Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu „Ainus, mis alati käes“ ja „Sule silmad...“, mis on pärit tsüklist „Kolm laulu Doris Kareva sõnadele“. Värskust ja energiat tõid kontserdisse Kadri Voorandi kaks uhiuut lugu pealkirjadega „Su pilk mind puudutab“ ja „Kuristikel tantsides“. Lisaks esitati lugusid , mis on ETV Tütarlastekoori repertuaaris olnud aastaid ja on toonud neile palju kuulsust , näiteks „ Sampo tagumine “, „Peace Upon You, Jerusalem“ ja „For Music“.
Pärt Uusberg on noor eesti helilooja ja koorijuht, kes on sündinud 16. detsembril 1986 Raplas. Ta on lõpetanud G. Otsa nimelise muusikakooli koorijuhtimise eriala ning omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal. Hetkel jätkab Uusberg õpinguid magistriastmes Toivo Tulevi ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2008. aastal pani ta oma sõpradest kokku kammerkoori Head Ööd, Vend, mis suudab helilooja teoseid esitada tema enda mõttemaailmale kõige sarnasemalt.
Pärt Uusberg on üks mu lemmikheliloojaid, sest tema teosed on ilusad, lihtsad ja rahustavad. Kuigi laulud tunduvad lihtsad, on nende laulmiseks siiski vaja väga võimekat koori, sest tihtipeale on lood suure ulatusega. Lisaks meeldib heliloojale väga sekundeid kasutada, mille tõttu on keeruline hääli balanssi saada. Ka kontserdil esitlusele tulnud tsükkel nõudis samadel põhjustel võimekat koori ning minu arvates sai ETV tütarlastekoor sellega väga hästi hakkama. Tsüklist meeldis mulle kõige rohkem teose esimene lugu „Ave Maria“, mis paelus oma lihtsuse ja neutraalsusega. Eelviimases loosAlma redemptoris mater “ laulis soolot sopran Lili Kirikal, kelle tämber ja fraseering olid nagu selle laulu jaoks loodud- särav, kuid samas lihtne.
Rasmus Puur on tuntud kui orkestrijuht - helilooja, kes sündis 23. märtsil 1991 Tallinnas. Ta on noorteorkestri Reaalmažoor looja ja dirigent. Hetkel õpib ta Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist. Kuna varasemalt on ta põhiliselt tegelenud orkestritega ja olen kuulnud ka paari tema ansamblilugu, siis neidudekoorile kirjutamine oli tema jaoks uus kogemus. Kontserdil esitlusele tulnud tema lood kõlasid lihtsatena ja meenutasid veidi Pärt Uusbergi varasemat kooriloomingut. Kuid kui süvenenumalt kuulata, tundusid lood tehniliselt vägagi keerulised ning lauljad kasutasid kohati isegi heliharki järgneva noodi kätte saamiseks. Esitusele tuli vaid kaks lugu, millest oli kahju, sest oleks tahtnud saada paremat ülevaadet tema helikeelest.
Kadri Voorand on noor Eesti dzässilaulja ja helilooja, kes pälvis 2008. aastal auhinna “Noor Jazzitalent 2008”. Isikupärane improviseerimine ja helilooming on talle toonud auhindu nii Eestis kui võõrsil. Klaveriõpingutega alustas Kadri Voorand juba üsna varakult ning samal ajal mängis ta veel folkviiulit ja laulis oma ema juhendatud rahvamuusikaansamblis. Dzässlaulu asus ta õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning hetkel jätkab õpingud Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Kadri Voorand on minu arvates äärmiselt huvitav inimene ja see peegeldub ka tema loomingus, mis on mitmekülgne, ootamatu ja põnev. Tema sära ja energiat tunneb juba kaugelt ja tal on anne seda edasi anda. Väga huvitav oli kuulata selliseid lugusid kooriseades ning veidi meenutasid need Estonian Voices´i palu. Väga tore oli vaadata, kuidas Kadri Voorand dirigeeris, sest see meenutas pigem tantsimist ja lihtsalt muusika nautimist ning andis kontserdile kohe mõnusa ja energilise tunde juurde. Oli näha ka, et koor nautis temaga koos esinemist ja ta lugude ettekandmist.
Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend viis 15-25 -aastast tütarlast, kellest enamikul on muusikaline haridus ja varasem koorilaulukogemus. Koori repertuaar on lai: nii vaimulik kui ka ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja džässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid . Koori juures meeldis mulle kõla, intonatsioon ja emotsioon , mis moodustasid terviku. Nende hittlugu „Sampo tagumine“ on liikumisega. Seda on alati huvitav vaadata ja kohe on näha, et ka lauljad naudivad seda. Muidugi ei saa olla esinemine perfektne ja alati saab midagi veel paremini, kuid mina jäin nende esinemisega väga rahule. Ainuke asi, mille kallal võib norida, on mõned mustad noodid.
Kontsert üldiselt oli minu arvates suurepärane, kuna kui on koos nii palju andekaid heliloojaid, dirigente ja lauljaid, siis ongi raske halba kontserti anda. Kava oli niivõrd mitmekülgne ja huvitav, et seda kuulates ei hakanud kordagi igav. Ma loodan, et mul avaneb veel võimalus kuulata mõnda sama põnevat kontserti.
Retsensioon-For Music #1 Retsensioon-For Music #2 Retsensioon-For Music #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadikristel Õppematerjali autor
Üks kontserdi arvustus. Saab natuke aimu, kuidas peab ühte arvustust tegema.

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun