Kuidas teha kontserdi/muusikaetenduse arvustust (0)

Sarnased õppematerjalid

1

pdf

Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni

Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes

Kirjandus

3

docx

Lavastuse arvustus ehk retsensioon

a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) näiteks millises zanris teos esitati ja millisest ajastust; b) lühike sisu kokkuvõte ­ kõige rohkem 4­5 lauset! NB! Helilooja elulugu pole vaja kirjutada! Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 2/3. KÕIK ARVAMUSED PEAVAD OLEMA PÕHJENDATUD! 5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö: a) kuidas on lavastaja teose sisu edasi andnud, kas lavastajatöö oli huvitav; b) millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks.  6. Teose ettekande analüüs: a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine; c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles;

Muusika

6

rtf

Rehepapp

mittekasutoovates (materiaalsuse poolest) olukordades. Kuigi tegevus toimub ammuses minevikus, kajastuvad ooperis tänapeävased mured, ootused, soovid - inimesed jäävad ikka inimesteks. Tervet tegevust läbib teoses kajastuv huumor ja ühiskonnakriitika. 5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö: kuidas on lavastaja/koreograaf teose sisu edasi andnud, kas lavastaja/koreograafitöö oli huvitav; millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. Kuigi teose sisu oli natuke muudetud ning kõne ja tegevus leebemalt edasi antud, siis toese enda mõtet - näidata inimeste igapäevaelu (labast, ülepaisutatud) draamat, siiski ära ei kaotatud. See, et lava kujundati võimalikult maagiliselt ning näitlejad riietati lohakalt, räpakalt, mõisaaegselt, talupoeglikult, oli ka hea, sest just nii oli ka teoses.

Teater

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)