Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõ...
_C__8. H. Paindliku ajaga töögraafik. Kollektiivläbirääkimised _F__ 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. _G__10. Turuvälised jõud J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga määramisel või edutamisel Valikvastused: Märgi sobiva vastuse täht joonele. _d__ 1. Kes järgmistest ei kuulu tõenäoliselt ametlikult tööjõu arvestusse? a. Programmeerija. b. Õpetaja. c. Töötu tisler. d. Pensionile jäänud treial. _b__ 2. Tulevikus arvestavad firmad töötajate palkamisel ilmselt rohkem nende a. sugu. b. haridust. c. rahvust. d. välimust. _a__ 3. Mis mõjutab kõige otsesemalt kõrgeimat palka, mida töölised saavad autoteeninduses teenida? a. Nõudmine autoteeninduse järele ja töötaja tootlikkus. b. Ametiühingute palganõudmised. c. Riigi minimaalpalga seadused. d. Autode hinnad. _c__ 4
• töötaja allkiri isikukaitsevahendi vastuvõtmise kohta; • isikukaitsevahendi kasutamise tähtaeg. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendite väljastamisel suure pakendina (nt 50 tolmumaskist koosnev pakk) on aktsepteeritav isikukaitsevahendite arvestuses üksnes esmase tolmumaski väljastamise fikseerimine. Iga järgneva tolmumaski väljavõtmist suuremast pakist eraldi fikseerida ei ole vaja. Näiteks märgitakse arvestusse, et lihvimistsehhi väljastati 23. aprillil 2015 üks pakk (20 tk) tolmumaske. Pildid Pildid Kasutatud allikad http://www.ohutus.ee/index.php?id=10658 https://www.riigiteataja.ee/akt/33837 http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/tookeskkonna_korraldus/isikukaitsevahendi d/isikukaitsevahendite-kasutamise-kord http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/tookeskkonna_korraldus/isikukaitsevahendid/ isikukaitsevahendite-liigitus
E 8. Kollektiiv- H. Paindliku ajaga töögraafik. läbirääkimised F 9. Ametiühing I. Seadused, millega reguleeritakse töösuhteid. J. Ühe rühma eelistamine teisele töölevõtul, palga G 10. Turuvälised jõud määramisel või edutamisel. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. D 1. Kes järgmistest ei kuulu tõenäoliselt ametlikult tööjõu arvestusse? A. Programmeerija. B. Õpetaja. C. Töötu tisler. D. Pensionile jäänud treial. B 2. Tööalaseks diskrimineerimiseks ei peeta seda, kui ühte inimest eelistatakse tööle palkamisel teisele, lähtudes tema A. soost; B. haridusest; C. rahvusest; D. välimusest. 0
1. aasta 2 100 2,5 200 2. aasta 2,5 200 3 250 SKP1nominaalne,=2*100+2,5*200 = 700 SKP2nominaalne, = 1,2*200+3*250 = 1250 SKP2reaalne 2*200+2,5*250 = 1025 SKP deflaator. (1250/1025)*100=121,9 inflatsioon ~ 22% 6. Tabelis on toodud suhkru müügihinnad ja vaheprodukti väärtused tootmise erinevatel etappidel. Täitke lüngad tabelis. Leidke igal etapil lisandunud uus väärtus ning SKP arvestusse minev summa. Andke iga tasandi lisandväärtusele majanduslik tõlgendus. Tootmisetapp Müügihind Vaheprodukt Lisandunud väärtus Suhkrufarm 20 0 20 Rafineerimine 50 20 30 Pakkimine 80 50 30 Jaemüük 90 80 10
a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c. Kulum d. Fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamisekd e. Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a. Väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga b. Riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele c. Tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse d. Kõik punktides a, b, c loetletu e. Kõik toodud vastused on valed 11. Rahvatulu – see on: a. C+T+G-siirdemaksud+kaudsed maksud b. Investeeringud miinus sööstud c. Kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. Isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele e. Renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid 12
6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga (kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi Töö valmimiskoht ja aasta Tiitellehe iga element paigutatakse eraldi reale, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida algab suure tähega, ükski rida ei lõpe punktiga. Poolitused on tiitellehel lubamatud. Töö autori ja juhendaja eesnimed kirjutatakse välja perekonnanime ees.
riikidest saadud esmased tootmisteguritulud miinus teistele riikidele makstud esmased tootmisteguritulud. Esmasteks tootmistegurite omanike netotuludeks (netosissetulekuteks) on · palk koos sotsiaalkindlustusmaksudega, · tootmise ja impordi maksude ja subsiidiumite vahe, · omanditulud. RKP ja SKP eripärad: jooksvad turuhinnadvõivad olla kõrgemad või madalamad hüviste tegelikust hinnast (ja omahinnast) RKP-s ja SKP-s arvestatakse ainult lõpptooteid ja teenuseid; koguprodukti arvestusse ei kuulu tootmisprotsessis kasutatavate vahetoodete väärtus. RKP ja SKP mõõdavad ainult seaduslikke turutehinguid RKP ja SKP arvestus ei käsitle turuvälist mitterahalist majandust; koguprodukti näitaja on voomuutuja (flow variable), mis määratakse mõõtühikutes teatud ajaperioodi (aasta, kvartal) kohta; varumuutuja e momentsuurus (stock variable) on selline, mida saab mõõta teatud ajahetke seisuga eristada tuleb nominaalset ehk ,,jooksev- e praegu kehtivates
Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! – 1) Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeerimiskulutused (I) – ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) – avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; aga ka kulutused maanteede, politsei,hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest).
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa-rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II August. Sõda lõppes jälle ebaõnnestumisega, olulise tulemuseta. Kristlased said õiguse kolme aasta väletel Jeruusalemma külastada. IV Ristisõda 1202-1204a. Selle käigus 1204a. Ristisõdijad rüüstasid põhjalikult Konstaninoopoli. Loodi Ladina keisririik, mis eksisteeris kuni 1261a. Laste ristisõda ei lähe ametlikult arvestusse. Nad tahtsid ületada Vahemere jala, kuidagi said üle Vahemere, aga ei läinud hästi ja enamus lapsi müüdi orjusesse. V Ristisõda 1217-1221a. Ellukutsuja oli paavst Honorius III ja eesmärk oli vallutada Damietta(Egiptus, Niiluse jõe suudmes) ja vahetada see välja Jeruusalemma vastu. Damietta küll vallutati ajutiselt, aga siis piirati ümber ja lahti lasti sellest. Tulemuseks jälle 0 VI Ristisõda 1228-1229a.- Friedrich II, kes pretendeeris tänu abielule Jeruusalemma kuninga
sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks Investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Reaalinvesteering investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne
Reisijad 16000 Autod 6000 Pindade rent 300 Dotatsioon 1666,66 Kokku: 23966,66 KASUM 905,94 12 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et see reis ei ole väga tasuv. Praegusesse arvestusse ei ole sisse arvestatud ka laeva prahtimise või järelmaksuga tekkivaid kulusid. On eeldatud, et laev on firma oma. Laeva hooaeg on ainult 6 kuud. Ülejäänud pool aastat laeva kai ääres seismine on ainult kahjum. Kindlasti saaks teha vahepeal eri reise näiteks Visbysse ning võibolla ka kuskile mujalegi, mis aitaks tõsta kasumit. Laevaks on valitud ka reaalne olemasolev laev. Reaalselt võiks liini jaoks ehitada vastava laeva, mis arvutuste järgi võiks olla väiksem ning ökonoomsem.
arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga ( Jooksva kuu ostukorvi hind jagatakse baaskuu ostukorvi hinnaga ja saadud tulem korrutatakse sajaga). Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga
10% tulumaksu. · Kui osakute omandamisest on möödunud vähem kui 5 aastat, siis võetakse vabatahtlikust pensionifondist 21% tulumaksu. · Sõlmides vabatahtlikku pensionifondi kogutud raha eesti elukindlustusseltsiga eluaegse regulaarselt makstava pensionilepingu, on väljamaksed tulumaksuvabad. Täiendava kogumispensioni puhul kehtib põhimõte, et paigutades kalendriaasta jooksul 15% oma brutosissetulekust pensioni kogumisse (arvestusse ei lähe näiteks kindlustuskaitseks makstud summad ning muud teenustasud), maksab riik sulle sellelt summalt tulumaksu tagasi. 2011. aastal on tulumaksu määr 21%. Alates 1. jaanuarist 2012 jääb praegu kehtiv 15% piirmäära säte kehtima, kuid sissemaksete suurusele, mida saab maksustavast tulust maha arvata, kehtestatakse ülempiir. See 5 on kuni 6000 eurot
Tarbimisfunktsioon – näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel – lisaks jooksvale IKT’le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadak- se pikema perioodi jooksul kas TARBITAKSE …. TULU …. või SÄÄSTETAKSE (kulutatakse) INVESTEERING Rikkuse akumulatsioon ehk juurdekasv käib säästu arvel Säästmine – tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste
Muutumatu suurusega töötasu vs puhkusetasu. Need töötajad, kes on saanud puhkusele eelnenud kuue kuu jooksul igakuiselt kindlat muutumatu suurusega kuutasu, saavad seda ka puhkusetasu arvestamisel -- teisisõnu säilitatakse töötajale kuupalk ja keskmist töötasu ei arvestata. Sama kehtib ka siis, kui töötaja on kuue kuu jooksul saanud lisaks muutumatu suurusega kuutasule ka näiteks haigushüvitist. Haigushüvitis ja puhkusetasu ei ole töö eest makstavad tasud ja neid keskmise tasu arvestusse ei kaasata. Kas ja millal tekib vajadus keskmise töötasu ümberarvestamiseks? See küsimus tõusetub siis, kui näiteks pärast puhkust makstakse töötajale täiendavat tulemustasu varasema perioodi töötulemuste eest (tavaliselt aasta lõpus või aastatulemuste selgumisel arvutatud aastapreemia või boonus). Praktikas hoidusid tööandjad tülikast ümberarvutamise kohustusest sel teel, et nimetasid aastaboonused ümber ühekordseks lisatasuks.
· Nimetus, pealkiri dokumendi alguses olevad sõnad, mis seda dokumenti identifitseerivad ja üldjuhul teistest eristavad. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet · Aastakomplekt perioodilise väljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu · Laudimeeter (lm) UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. · 1 lm = 1 m pikk x 26 cm sügav x 37 cm kõrge x 35 kdt raamatuid/14 kdt ajakirju mahutavus. Arvestusse lähevad ka laenus olevad raamatud. Esitatakse täisarvuni ümardatult. Kogu juurdekasv · kogu juurdekasv mingi ajavahemiku (kuu, kvartali, aasta vm) jooksul raamatukogusse juurdehangitud ja kustutatud teavikute arvuline vahe raamatukogu tuumik · kogu tuum (raamatukogu tuumik; nuculus of stock, kernel of stock) raamatukogu profiilile ja ülesannetele vastav teavikute miinimum Kui miskit on puudu..
sellest firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest.Tema ettevõte on näide frantsiisi kohta. 57)Junior Achievementi Arengufond on näide mittetulunduseorganisatsiooni kohta. 58)Suures aktsiaseltsis on omandus ja juhtimine lahutatud. 59)Aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. 60)Kui sa ostad ettevõte aktsia,siis sa ei saa kaotada rohkem raha,kui aktsia ostmise peale kulutasid. 61)Tõenäoliselt ei kuulu ametlikult tööjõu arvestusse pensionile jäänud treial. 62)Tulevikus arvestavad firmad töötajate palkamisel ilmselt rohkem nende haridust. 63)Kõige otsesemalt mõjutab kõrgemait palka,mida töölised saavad autoteeninduses on nõudmine autoteeninduse järele ja töötaja tootlikkus. 64)Tööhõives toimuvad tendentsid näitavad teenindavate elukutsete arvu kasvu. 65)Turumajandusriikides on ni töötajad kui ka juhid vastu kõikide tootmisettevõtete riiklikule omandile.
Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1,
teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna: RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6.4 RKP arvestamine lähtudes kuludest RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. Investeerimiskulutused (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; kulutused maanteede, politsei, hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t
identifitseerivad ja üldjuhul teistest eristavad. Uue nimetusena arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet Aastakomplekt perioodilise väljaande aasta jooksul ilmunud üksiknumbrite kogu Laudimeeter (lm) UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. 1 lm = 1 m pikk x 26 cm sügav x 37 cm kõrge x 35 kdt raamatuid/14 kdt ajakirju mahutavus. Arvestusse lähevad ka laenus olevad raamatud. Esitatakse täisarvuni ümardatult. 18. Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes. o nimetus iga omaette tiitliga teavik ühes või mitmes köites. Raamatukogus juba enne olevate nimetuste lisaeksemplaride hankimist arvestatakse ainult eksemplaride, mitte nimetuste hulgas. Uue, parandatud ja täiendatud trüki eksemplarid arvestatakse uue nimetusena. Muutmata uustrükk ei ole uus nimetus.
mõnes sektoris, isegi kui samal ajal on majanduses tervikuna täistööhõive. Pealegi on mõned tööturul ebasoosingus olevad rühmitused (noored, kvalifitseerimata tööjõud) suurema osa aastast tööta, sest nad kas töötavad hooajatöödel või suudavad leida ainult ajutist tööd. 58. SKP deflaator SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 Erinevalt hinnaindeksist võrdleb SKP deflaator kõigi SKP arvestusse läinud hüviste hindu erinevatel aastatel. Leitud indeks, mida nimetatakse deflaatoriks, näitab mitu korda on jooksva aasta hinnatase kõrgem või madalam, võrreldes baasaastaga. SKP deflaatorit saab kasutada reaalse SKP leidmiseks, kui nominaalne SKP on teada. Reaalne SKP = Nominaalne SKP : SKP deflaator. 59. Struktuurne töötus Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud
–Kergekäeliselt maksude jagamine –Tootmiskulude kasv •Ressursside vähesus •Poliitilised põhjused o Deflatsioonehk keskmiste hindade langus mingi perioodi jooksul o SKT•Sisemajanduse koguprodukt kui ka sisemajanduse kodutoodang –toodang=produkt •See on indikaator, mis näitab mingil ajaperioodil ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Ehk näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud perioodil toodeti •Jutt käib vaid lõpp-produktist. See tähendab, et arvestusse võetakse vaid need tooted, mida ei kasutata mingi järgmise toote valmistamiseks. Enne lõpptarbijani jõudmist tehtud tehingud on vahetarbimised. •Mitmeid erinevaid indekseid, kuid olulisim on tarbijahinnaindeks ehk THI •THI näitab, kui palju on kasvanud tarbija “ostukorvi” maksumus perioodi jooksul –Ostukorv - eluaseme kulud, peamised toiduained, riietus, transport jne · Laenud (Slaidid „Laenud, inflatsioon ja pangakaardid“) •Lihtsustatult võttes on tegu tootega
Konkurent võib turult kokku osta teise konkurendi aktsiad, kui need on madalama nominaalhinnaga millega tekitab turuhuvi antud firma aktsiate vastu, millega kaasneb aktsia hinnatõus. Sobival hetkel realiseerib ta võimalikult suurel hulgal aktsiaid ning teenib seega konkurendi arvelt. Aktsia kurside muutuste hindamisel kasutatakse sageli indekseerimist, millega möödetakse aktsia hetkekursi muutust, mingi baasperioodiga võrreldes. Nt börsiindeks on 3,2 siis tähendab see seda, et arvestusse võetud aktsiate kurss on vaadeldaval ajaperioodil tõusnud 3,2 kordseks. Aktsiate splittimine- hind jääb samaks aga kogus suureneb. Aktsiakapitali koguväärtus ei muutu , muutub ainult nimiväärtus. Samuti võib olla splittimine kasulik järgnevatele aktsiaemissioonidele. Võimalik on ka aktsiakapitali vähendamine, selleks on kaks võimalust: Võib teha seda läbi osa aktsiate tühistamise, väheneb ka emiteeritud aktsiate arv ja väheneb kogu aktsiakapital
sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C. töötasu, intressitulu miinus isiku tulumaks D. kõik punktides loetletu E. kõik vastused valed ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7
ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna: RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6.4RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. 1) Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeeringud (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) kulud kaupade ja teenuste ostmiseks; maanteede, politsei, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest).
SKP Planeeritud SKP kulutused Joonis 5. SKP ja planeeritud kulutused Et kirjeldatud probleemi olemus veelgi selgem oleks, olgu siinkohal toodud järgmine näide hambaarsti praksise näitel. Nt kui hambaarsti praksise müügikäive on mingi perioodi jooksul 100 000 krooni, siis nii läheb see ka SKP arvestusse, kui tarbimiskulutused. Tulude voo alusel võib see sama 100 000 krooni jaguneda palkadeks (80 000 kr), amortisatsiooniks (10 000 kr) ning ka lisandväärtusena otseselt SKP arvesse mitte minev1 vahetoodete (materjalid jmt) ostuks (10 000 kr). Senimaani, kuni nõudlus hambaraviteenuse järele püsib konstantsena, võib kirjeldatud olukord samuti püsida muutumatuna, nagu ka SKP. Kui aga mingil perioodil osutub klientide
[4], ehkki tollane talude rajamise põhjend tundub kindlasti tõsiselt võetavam kui tänapäevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel. Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast ühtlaselt ja järjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi imestada, sest väga tugeva raie tõttu oli koos metsade pindalaga selleks ajaks vähenenud miinimumini ka nende kogutagavara. Joonisel 2 on näha keskmise hektaritagavara muutused riigi- ja erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta põllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse käsitluse järgi võib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda tähendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) üldtagavara suurenemist sajandi lõpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just nendele arvudele tuginevad praeguse metsakasutuse õigustajad.
SKP arvutamine, lähtudes kuludest SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide (majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori) poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused: SKP = C + I + G + NX. Väärtuselises väljenduses on kõige suurem SKP kuluartikkel tarbimiskulud. Tarbimiskuludeks (C) nimetatakse uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks tehtud kulutusi. Näiteks uue auto ost läheb SKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord tasutud ja seetõttu põhjustaks korduvmüümise arvestamine SKP topeltarvestamist ja ei näitaks adekvaatselt uute väärtuste loomist. Teine peamine kulutusteliik on investeeringud. Investeeringute (I) all mõeldakse ettevõtete kulutusi seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ning kaubavarudele. Investeeringuteks arvatakse kokkuleppeliselt ka majapidamiste
Miks on välismõjude puhul tegemist turu puudulikkusega? Põhjus on selles, et turg ei suuda ära hoida negatiivseid välismõjusid ja ergutada positiivseid välismõjusid ühiskonnale optimaalses mahus. Kui kõike reguleeriks turg, ei pea terasetootja arvestama selle kahjuga mida ta tekitab keskkonnale. Terase hinda kalkuleerides võtab ta arvesse vaid need kulutused, mis on seotud tootmisega. Kui kahju, mida tekitatakse ümbruskonnas elavatele inimestele ja loodusele, kulude arvestusse ei lähe, soovib ettevõte toota rohkem terast ja tekitada suuremaid keskkonnakahjustusi kui oleks ühiskonna seisukohast optimaalne. Siinkohal peabki valitsus vahele astuma ja mõjutama turu toimimist, sest turg ei suuda jagada ressursse efektiivselt ühiskonna seisukohast. Efektiivse jaotuse saavutamiseks ja välismõjudega seotud probleemide lahendamiseks on valitsusel kaks teed. Üheks võimaluseks on eraomandi õigus. Kui jõgi ei ole kellegi omanduses, võib tehas seda reostada
· puhaseksport ekspordiimpordi vahe · puhastunud turg situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives · põhivara amortiseerimine selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele · põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt · püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul · püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R · raha hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina · raha emissioon paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale
keskonnareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne puhaseksport – ekspordi-impordi vahe puhastunud turg – situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives põhivara amortiseerimine – selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele põhivarad – on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul püsikulu – kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R raha - hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina raha emissioon - paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni
SKP arvestusel on kaks poolt: ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. Miks see võimalik on, et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist? Kogu majanduse jaoks peavad olema sissetulekud võrdsed kulutustegaiga majandustehingu puhul on olemas nii ostja kui ka müüja iga ostja poolt tarbimiseks kulutatud kroon saab sissetulekuks kauba müüjale. SKP arvestusse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus Kui te müüte oma kasutatud auto, siis selle auto väärtus enam SKP arvestusse ei lähe, kuigi toimub ostu- müügitehing. SKP mõõtmise kolm meetodit : SKP SISSETULEKUTE MEETOD SKP TOOTMISE MEETOD SKP TARBIMISE MEETOD Sisemajanduse koguprodukti prognoosimine Valitsus (Rahandusministeerium) alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest.
vähemaks jäänud. Kiirlaen on hetkel trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja. Eriti problemaatiline on, et pärast esimese makseviivituse tekkimist hakkavad kuhjuma arvukad kõrvalnõuded, mis väga kiiresti ja suurel määral kasvatavad juba olemasolevat võlakoormust. Pole harvad nõuete kasvamised kolme-neljakordseks, vahel ka palju suuremaks. Krediidikulukuse määra arvestusse need aga ei lähe. Tihti ei ole kõrvalnõudeid või nende suurusi ka laenulepingus välja toodud, mistõttu laenuvõtja ka parima tahtmise juures nendega laenulepingu sõlmimise hetkel arvestada ei oska. Näidisloetelu tavapäraselt lisanduvatest kõrvalnõuetest, kui on tekkinud makseviivitus: o Võlanõudekiri6 o Meeldetuletus- ja hoiatuskiri, lisaks ka käendajale o Esimene, teine jne meeldetuletuskiri
võõrtööliste sissevool. Elanikkond kasvas muulaste arvel. Muulased tõid kaasa oma traditsioone, harjumusi, tavasid jne.. Massiline muulaste sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust. Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi. See ahitas eelkõige eestlasi, kuna paljudes kohtades ei saanud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Militariseerimine - Nõukogude ühiskonda iseloomustas suur militariseeritus. Sõjaline ettevalmistus algas üldhariduskoolis: kutsealuste arvestusse kuulunud noored pidid koolis läbima mahuka sõjalise õppe kursuse. Nõukogude armees ajateenistuse läbinud reservväelaste üle peeti ranget arvestus, kutsuti neid täiendusõppe korras sageli kordusõppustele. Tsiviilelanikkond pidi kohustuslikus korras valmistama kaitsevahendeid, ettevõtetes ja koolides peeti tsiviilkaitseloenguid, pidevalt korraldati tsiviilkaitseõppusi, mis seisnesid inimeste organiseeritud suundumises varjenditesse, samuti
kõrgkooliõpinguteks - iseseisva töötamise, ratsionaalse ajakasutamise ning enese mobiliseerimise oskus ei ole edaspidises akadeemilises elus just vähetähtis. Vene õppekeelega koolide õpilased hindavad ka eestikeelse terminoloogia omandamise kogemust. Arvestades teaduskooli taset, on nii mõnelgi erialal kõrgkoolis võimalik varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) eeskirja kohaselt kanda teaduskooli kursuste eest saadud ainepunktid üle bakalaureusetaseme arvestusse. Osa teaduskooli lõpetanutest saavad ülikooli otsetee. Mida nad peavad olema korda saatnud, millega silma paistnud? Enamik Eesti kõrgkoole rakendab sisseastumisel soodustingimusi üleeestiliste olümpiaadide paremikule ning rahvusvaheliste olümpiaadide võistkondade liikmetele. Tartu Ülikoolis võetakse aga 2009.-2010. õppeaastal näiteks loodus- ja tehnoloogiateaduskonda ning matemaatika-informaatikateaduskonda
tulemuste eest, neid summasi keskmise töötasu arvutamisel ei arvestata). Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust (3). Gaily Kuusiku poolt välja pakutud üldkord lähtub tema sõnul just määruse paragrahvist 2 ja nimetatud korra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige või muud taolist. Kõik kalendripäevad kuuluvad arvestusse. Käesoleva töö autor määrusest sellist arvestuse korda välja ei loe. Määruse paragrahvis 2 on ära toodud ainult keskmise töötasu arvestamise alused ehk millised tasud võetakse arvestamisel arvesse ja millise ajavahemiku kohta keskmine tasu leitakse. Gaily Kuusiku poolt välja pakutud arvestuskorda võib välja lugeda aga ravikindlustuse seadusest. Tõsi küll, ravikindlustuse seaduses käsitletakse teist perioodi ja ka
ning üheks tasu mõõdikuks on teeninduskvaliteet. Väliseid teeninduskvaliteedi uuringuid viiakse läbi kord kvartalis EMORI poolt ning need põhinevad SERVQUAL teeninduskvaliteedi uuringu põhimõtetele. Tabelis 1 on toodud septembris 2002 läbiviidud teeninduskvaliteedi uuringu tulemused. Hinnang on antud skaalas 0 – 5 ning see ei puuduta ooteaega ja järjekorra pikkust, mis on käesolevas uuringus informatiivne ning kaalutud keskmise arvestusse ei lähe. Uuring 48 on EMT keskne, kuna uuringu eesmärgiks anda hinnang Esmofoni tegevusele EMT teenuste osas. Tabel 1 Väline teeninduskvaliteedi uuring (EMOR, 2002) Hall Esmofo o Telecity n
· Valemiauditi nupureal on kaks nuppu ja (nupurea leiad klõpsates menüüst ja siit veel Tööriistad-Valemiaudit-Kuva valemiauditit tööriistariba). nupul klõpsates ringistab programm need lahtrid, mille sisu ei vasta tingimusele. Teise, selle kustutuskummiga nupuga saad aga need ringid eemaldada. Mõlemad nupud kehtivad kogu töölehele ja seega mingeid eraldi märkimisi tegema ei pea. Siin on hästi näha, et tühje lahtreid arvestusse ei kaasata (Ignore blank). Printimisel need punased rõngakesed ei tule! Töölehe ja töövihiku kaitse Siinses peatükis tutvustamisele tulevad keelud-võimalused asuvad kahes kohas: 1. Kodu Lahtrite vormindamine (Ctrl+1) 2. Läbivaatus Kaitse lehte o Protect Sheet o Allow Users to Edit Ranges o Protect Workbook o Protect and Share Workbook
annaabi.ee 
