pääsenud. Sealt, saades teada, et Taavi olevat Tallinna neile järele läinud, seadis ta suuna tagasi. Pealinnas kohtusidki noored taas ning otsustasid koos põgeneda. Neile tuli üks ots kätte ja nad asusid teele. Jõudes metsa, ootasid nad mitu päeva, aga paat ei tulnud. Ootajaid oli teisigi. Lõpuks pöördus Taavi tagasi Tallinna. Teel sinna ta peet kinni, sest arvati, et ta on petis ja nuhk ning peksti vaeseomaks. Lõpuks põgenes Taavi nende käest ja jõudis linna tagasi. Seal kohtus ta ühe inimesega, kes oli koos oodanud paati ja ütles, et see oli ikkagi tulnud ja tema naine ja laps olevat üle sõitnud. Taavi läks tööle vabrikusse ja seal haudus ta põgenemisplaani kevadeks. Kuid kevade jõudes tulid ka kontrollid ning Taavi ei pääsenud põgenema- ta võeti kinni. Temast prooviti infromatsiooni välja peksta, kuid kasutult. Seega, pandi ta vangi mitmeks kuuks istuma
PÕHISED Liitsõnad, millele tänapäeval ei Kindlad liitsõnad, vasta samasuguse ehitusega fraas: pealtnäha, möödaminnes, mille tähendus on fraasi omast omateada, vahetpidamata, eristunud: teinekord, ükskord, otseteed, igatahes, mistahes, võib- vastuoksa, vastumeelt, paugupealt, suusoojaks, vaeseomaks, omapead, olla kõigepealt käsikäes, sedamoodi, teistmoodi, või millele tänapäeval ei vasta ühteviisi samasuguse ehitusega fraas: praegusest erinevas järjestu- Sh instruktiivivormilised käänd- ses liitunud kaassõnafraasid sõnaühendid:
Nad usaldavad mind ja see on minu jaoks väga tähtis. Mul on hea meel, et sain kadunud Krõõda heaks midagi head teha, tema soovi täita. Krõõt oli hea hing ning me saime hästi läbi, ta on mulle eeskujuks. Kahju, et temaga nii läks. Kuid olgu veelkord öeldud, tema lapsi armastan ma sama palju kui enda omi. Ma teen kõik selleks, et nemad õnnelikud oleks. Olen valmis kasvõi valetama, maksku mis maksab. Kaitsen neid peremehe Andrese eest, visaku ta mind välja või peksku vaeseomaks, mina oma meelt ei muuda. Rääkides Andresest, siis soovin, et me saaksime paremini läbi. Tema aina heidab mulle ette, et mõtlen ainult Jussi peale ja ei suuda muud teha. Ta võiks aru saada, et see on minu jaoks hell teema ning jääbki selleks. Ma tahaksin nii väga Andresega rääkida maailmaasjadest ja usaldada teda, aga miski minus ei suuda seda. Mõnikord ma isegi kahetsen, et vargamäele perenaiseks tulin. Siis, aga
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägival...
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust. Näiteks kui mingisugune isik ründab teist, mille peale rünnatav hakkab karjuma ja osutab vastupanu ning seejärel ründaja otsustab enda ründeobjektiks olnud isiku ründamisest loobuda, ...
kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Liisi tüli isaga Andrese jaoks oli vastuvõetamatu, et tema pere lapsed võiksid Oru omadea suhelda. Eriti marru läks Andres siis, kui Pearu süüdistas tema tütart litsilöömises. Varsti pärast seda sai Andres teada, et Liisi on Joosepist rase ning mees oleks oma tütre vaeseomaks peksnud, kui Mari poleks sekkunud. Andres viskas Liisi oma majast välja rase neiu pidi isa ja naabrivahelise vaenu tõttu sauna elama minema. Hiljem Andrese viha lahtus ning Joosepi ja Liisi pulmadeks pani ta tütrele kaasa päris kopsaka kaasavara. 3) Kes on Kassiaru Jaska? Kassiaru Jaska oli hobuseparisnik, mõisale härgade ja vilja ostja, kes raamatu alguses tihti uhkeldas oma raha ja rikkusega ning jõi tihti kõrtsi saksatoas ühes Oru Pearuga.
Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud. Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud. Taaskord Maanuse poole minnes otsustab Jaanus lossi juurest läbi käia. Seal selgub, et vana rüütel on surnud ja uus on Oodo. See ei meeldinud Jaanusele, olid nad ju kunagi temaga tülli läinud. Ühel õhtul tuleb Jaanuse akna taha hirmunud Maanus, kes kurdab, et kubjas oli teda otsima tulnud ja lubas ta vaeseomaks peksta. Jaanus peitis poisi oma tuppa. Juba järgmine hommik oligi kubjas koos sulastega kohal ja nõudis Maanust. Jaanus aga varjas teda ning hakkas vastu, kui kubjas talle majja tahtis tungida. Kubjas läks lossi ja valetas, et Jaanus olevat ta läbi peksnud, varjavat põgenikku ja olevat rüütlit sõimanud. Rüütel uskus teda ja vihastas. Ta võttis nõuks karja sulastega Jaanuse juurde tungida. Vaenlased ajasid enda arust Jaanuse majja ja panid majaga põlema
Emiilia ulatus Jaanusele õlgadeni. Jaanus luges ladina keelset raamatut: ,,Messeenisõda". Kuuno tuli Emiiliale järgi. 9. (Tige hunt e. Tarapita) Jaanus läks linna ja tegi vanade naistega nalja. Tal oli lõbus kuni ta jõudis väikse ja pimeda majani. Ta läks sisse ja nägi seal vanameest ja 15 aastast poissi Maanust, kes oli kupjalt peksa saanud. 10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli laupäevast saadik nälginud ja Jaanus andis talle süüa. 11.Kubjas tuli Jaanuse maja juurde. Ta vaidles seal Tambetiga, et kas Maanus on seal. Jaanus valetas, et ei ole. Koju jõudes valetas kubjas Oodole. Mindi uuesti Jaanuse koju, et ta oksa tõmmata ja maja põlema panna. 12.Metsa tallu jõudes löödi Tambet peaaegu maha. Jaanus käskis Maanusel end lakas ära peita ise läks ta õue. Jaanus võitles Oodoga ja
Huntaugu Miina: Selge sihiga(teadis kindlalt et tahab minna Päärnale meheks), iseteadlik, oli valmis kannatama. Tahtis minna Päärnale meheks. Lükkas ühe korra Pritsu abielu ettepaneku tagasi. Läks opmann Vinterile teenijaks. Vinter oli naistemees, ta oli ennegi öösel teenija tuppa sisse murdnud ja nad rasedaks teinud. Üritas Miina tuppa (Miina magas köögis) sisse murda siis kui ta oli liigselt napsu võtnud. Päärn nägi seda ja peksis vinteri vaeseomaks. Miina käis koos toatüdruk Mai´ga(Päärna õde) Herbert heideggi palumas et ta päästaks Päärna ja Jüri hilisemast kohtumõistmisest. Käis Päärna ja Jüri Otse sõjast ära toomas. Ants Tertsius: Mahtra sõja eestvedaja. Ta tegi peamiselt plaane. Kutsus inimesi kõrtsi kokku. Käis preestri juures seaduse asjus nõu küsimas. Eiras käsku minna Habajale haakenrihtri juurde. Käis sõja päeval vene preestri käest (Kärus) küsimas mis vene keelses seaduste raamatus kirjas on. Ta oli
Kirjeldab eestlaste samaaegset olukorda linnas, kus valitseb veel peaaegu keskaegne tsunftivaim. Peategelane on külast linna pääsenud talupoiss, tegelikult paruni vallaspoeg Mait Luts. Suurte pingutuste hinnaga saab ta tisleriselliks, on saksa seltskonnas kohanemas ja haljale oksale jõudmas. Tema saatusesse toob pöörde järgnev ajalooline episood. Anipa talupojad, kes on tulnud kubermanguvalitsust õigest ja kaitset otsima, pekstakse kuberneri käsul vaeseomaks. See sünnib vene turul. Talumeeste seas langeb ihunuhtluse alla ka Mait´i kasuisa. Lisaks selgub veel, et paruni poeg on häbistanud noormehe mõrsjat. Matiias saab aru, kelle hulka ta õieti kuulub ja kes on ta vaenlased. Kättemaksjana hukkub ka ta ise. Prohvet Maltsvet" Aluseks oli Järvamaal tekkinud lahkusuliste liikumine, mida juhtis endine jõukas talunik ja kõrtsmik Juhan Leinberg rahvasuus prohvet Maltsvet. Kogunud suure pooldajaskonna, kutsus ta rahvast viletsusest
Pärast teise tütre sündi oli Andres endale öelnud, et kui ka kolmas laps on tütar, ei võta tema enam Vargamäed nii tõsiselt. Kuid kui Anna sündis, ei olnud Andrese tööhimu sugugi raugenud ning ta rabeles samasuguse hooga edasi. Talvel läks Pearu oma sulase Jaagupiga riidu ning Jaagup lahkus pärast kohtuprotsessi Orult. Mõne aja pärast aga, kui Pearu oli pimedal õhtul kõrtsist vindisena koju hakanud tulema, peksti ta vaeseomaks. See oli Jaagupi kättemaks. Kui Andres poleks Pearut leidnud, oleks see vist oma elunatukese sinna jätnudki. Alles järgmise aasta sügiseks oli Oru peremees nii palju toibunud, et võttis jalad alla ning käis juba isegi saksatoas. Jälle möödusid Vargamäel kuud ning kevade saabudes ootas Krõõt oma neljandat last poega Andrest, keda sünnitades ta aga ise hinge heitis. Eespere Andrese elus oli see imelik hetk ta
Mõnda {autori} teosest ,,Tõde ja õigus" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Kui ma väiksem olin ja mu vanemad sõbrad lugesid ,,Tõde ja õigust", siis nemad rääkisid, et küll see on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas ...
väga kiiresti laristatud mõttetute asjade peale. Aga leidub ka inimesi kes eiole kurjad koguaeg vaid võivad näiteks vägivaldseks muututda mõnuainete tõttu. Alkoholi või narkojoobes olles ei pruugi sa endale aru anda mida sa teed ja nii võibki asi väljuda kontrolli alt ja sa võid korda saata väga suuri jamasid. Kas on vähe neid inimesi kes purjus peaga sõidavad politesi eest ära, põhjustavad liiklusõnnetuse või pekasvad kellegi vaeseomaks. Neid asju ju päris heateoks ei kutsuks. Siin kaasnevadki kõikvõimalikud seaduserikkumised ja muud taolised asjad. Õnneks on rajatud korrakaitseasutusi: politesi, piirivalve ja ka sõjavägi. Kõik need asutused on kindlasti kaitseks ja abiks ka siis kui puhkeks näiteks sõda, sest eks ole olemas ka kurje ja ahneid inimesi kes on riigipead ja neil on palju võimu. Siis himus saada juurde endale maad ja rahvast ja kõike mis sellega kaasneb võibki
Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna. Mari arvas, et jumal karistab teda Jussi surma eest. Mari mõtles tihti Jussi peale. Ta ei olnud temast üle saanud ja Andres sai sellest aru. Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks. Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks. Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde. Eesperre võeti sulaseks endine karjapoiss Mart, mis Pearule sugugi ei meeldinud. Eesperes ehitati uusi lautasid
Rehepappi nad aga ei puutunud, kuna ta oli tuleääres. Õuna Endel murdis öösel Räägu Reinu majja sissa ning võttis tema koti. Ta viis selle välja pakule ning ta lõi kirvega selle pooleks. Kotist hüppasid mehikesed talle peale ning tapsid Endli ära. Mehed ise põgenesid kuhugi ära. Andresepäeval võttis Jaan Kaarli püssi ning armulaualeiva. Ta läks kiriku juurde ning tulistas Jumalat. See andis talle väe ja võimu. Esimesena läks ta oma peremehe Kaarli juurde baari. Ta peksis ta vaeseomaks. Teisena ta läks Luise juurde ning vägistas ta ära. Kolmandana sõi ta seepi. Rohkem ta unistusi polnudki. Ning nüüd tuli ainult oma surma oodata. S Vana Eesti rahvas oli natukene rumal ja on ikka kummalisi asju juhtunud.
selles, et ta karjapoisi kaitseks alati välja astus kui Pearu teda kimbutas. Siis püüdis Andres kohtus õigust leida. Karjapoiss rääkis, et koer tema kaitseks välja läks, aga Pearu väitis, et koer oli tema maadel tedrepoegi taga ajanud. Nii oli kohtus peremehe sõna karjapoisi oma vastu ja kohus andis õiguse peremehele. Veel käisid mehed kord pikalt kohtu vahet siis, kui Pearu koer jõulude ajal Andresele tuppa ronis, ja peremees koera seepeale vaeseomaks peksis. Sellel korral jäi aga Andres kohu ees õigeks, mis aga ei meeldinud sugugi Pearule. Kõrtsis tekkis tavaliselt nägelemine sellest, et Pearu purjus peaga praalima ja ärplema kippus. Andres aga lõõpis Pearut niisama. Pearule aga ei meeldinud mitte sugugi kui ta teiste ees naeruks tehti. 4. Iseloomusta Vargamäe naistegelasi: Kr õõta, Marit ja tütreid. Miks Krõõt suri ? Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari p ärast Krõõda surma perenaiseks ?
öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istub tõsine häda? Miks polnud ta tema sihvakamat kasvu ja peenemat konti kunagi arvesse võtnud?" ,,Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta kõige ropemat sõimusõna. Vististi oleks ta oma lapse vaeseomaks löönud nii põhjani oli ta haavunud oma isalikus tundmuses ja nii väga tundis ta oma võimetust tütre vastu." 3. Minu meelest oli Pearu hea peremees, kuigi mulle tundus, et ta oli kohati laisavõitu. Tema maa andis ju paremini vilja kui Andrese oma ning oli tal ka rohkem raha, mis tõttu ei pidanud ta nii palju tööd rügama ning sai selles mõttes lahedamalt elada. Eks ta seetõttu ka leidis aega Andresega kembelda ning talle krutskeid visata. Siiski oli ta
Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha pärima , sest neil pere vajab ka raha. Peale seda aga Ekke lahkus teatrist. Tagasiteel koju nägi Ekke Toomas Üüver . Ekke peitis end puu taha , vaatas ,et Toomas peksab hobust, sest see ei liikunud paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et 5 see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla
Kata ja Juku, Anni. Anni suri palavikku, kuna lapsed käisid talvel paljalt lumehanges. Laste surm tõi Marile Jussi surma meelde ja ta arvas ka, et lapsed surid, kuna Mari oli Jussi surmas süüd. Andrsesle tuli meelde Krõõda surm. Andres ja Mari läksid tülli.*Sulane Jaagup oli naaberküla peretütresse Roosisse armunud. Ka sealsed külapoisid olid Roosisse armunud. Roosi pärast oli isegi Jaagup pilli mängima õppinud. Kord läks Jaagup Roosi poole ja sattus külaposte erale, kes ta vaeseomaks peksid. Jaagup roomas mitu päeva Vargamäele tagasi. Seal ravisid teda perenaine ja tüdruk Miina.*Kuid juhtus nõnda, et Jaagupit kutsut krioonu, kuid Jaagup ei tahtnus minna. Nii ta siis hakkas ennast näljutama ja esimesel aastal teda ei võetudgi. Kuid lugu oli selline, et varsti jäi Miina rasedaks ja siis võetigi Jaagup kroonu vastu. Kuid Anddres ajas Miina Vargamäelt minema, kuna tollel polnud meest ja Liisi ning Maret olid juba küllalt suured, et asjast aru saada
milleni võib teoreetiliselt viia praegugi laineharjal oleva võltsdemokraatia vohamine. Viieteist-aastane Alex, kelle slängiseguse monoloogina romaani sündmustik lugejani jõuab ning veel paar lahedat kutti täidavad vabu õhtuid baaris molutamise ning absoluutselt süüdimatult kordasaadetud pahategudega. Paari romaanis kirjeldatud õhtu jooksul jõutakse tänaval läbi klobida bibliofiil, kes raamatukogust lahkumisega hilja peale jäänud; tungida ühe kirjaniku kodusse ühes kirjaniku vaeseomaks peksmise ning tema naise grupiviisilise vägistamisega; pisemaid pahategusid nagu autoärandamised, vargused, jõukudevahelised arveteklaarimised pole mõtet mainidagi ning ühel popipäeval kuritarvitab Alex omal käel veel alalealisi tüdrukuid. Ühe järjekordse aktsiooni käigus jäädakse aga lõpuks vahele ning et Alexi poolt läbitümitatud vanamutike sureb, järgneb pikk vanglakaristus.
,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede ...
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maan...
ainult siis, kui see on seadusega keelatud. /... / Traditsiooniline ühiskondlik kokkulepe peaks olema ka veel elujõuline, sest muidu me peame hakkama kõike seadusesse kirjutama, kaasa arvatud seda, et laps ei tohi lüüa oma ema või isa." Mina isiklikult leian, et lapse füüsiline karistamine võiks tulla perekondlikest traditsioonidest ja see võiks ja peaks olema perekonna sisene asi, kuidas ja mil moel last korrale kutsuda. Selge on see, et ma ei poolda lapse vaeseomaks peksmist sellepärast, et õnnetuse tagajärjel mängu hoos lõhkus laps kogemata hinnalise kristallvaasi. Pean igati vajalikuks mingisugust lapse füüsilise karistuse vormi, mis tõstaks lapse silmis vanemate autoriteeti ja õpetaks teda väärtustama perekondlikke reegleid ja tõekspidamisi . Lapsel võiks olla kodus selline ,,kardetav asi", mille ees tekiks hirm ja teistkordne mõtlemine. Olgu selleks ,,kardetavaks asjaks" siis kas isa püksirihm või ema urvaplaastrid. Leian
peale pääsenud. Sealt, saades teada, et Taavi olevat Tallinna neile järele läinud, seadsid nad suuna tagasi. Pealinnas kohtusidki noored taas ning otsustasid koos põgeneda. Neile pakuti üks võimalik ülemineku võimalus ja nad asusid teele. Jõudes metsa, ootasid nad mitu päeva, aga paati ei tulnud. Lõpuks pöördus Taavi tagasi Tallinna. Teel sinna peeti ta kinni, sest arvati, et ta on petis ja nuhk ning peksti vaeseomaks. Lõpuks põgenes Taavi venelaste käest ja jõudis linna. Seal kohtus ta Martaga, kes kellega koos ta ootas paati. Marta ütles, et paat oli ikkagi tulnud ja tema naine ja laps olevat üle sõitnud. Taavi läks tööle vabrikusse ja seal haudus ta põgenemisplaani kevadeks. Kuid kevade jõudes tulid ka kontrollid ning Taavi ei pääsenud põgenema- ta võeti kinni. Temast prooviti informatsiooni kätte saada, pekstes, kuid kasutult. Seega pandi ta vangi mitmeks kuuks
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
» pomises vanamees vihaselt ja lõi käega. «Heldeke, mis tal siis viga on?» «Küsi seda lossikupjalt.» «Mis?» «Ma ei teinud midagi, ei midagi!» vingus poiss valusalt ja pöördus kummuli. «Oi valu, valu!» Kähvatades laskus Jaanus põlvili poisi kõrvale maha. Kui ta kerge kätte hellasti kõrvale lükkas, põrkas ta tagasi. Poisi katkine särk oli veretäppisid täis ja mitmest kohast keha küljes nagu liimiga kinni. Vanamees pööras näo ara ja pomises läbi hammaste: «Nad on ta vaeseomaks peksnud.» Jaanus, kes jälgist nähtusest nagu uimastatud oli, kohendas kätte jälle õnnetu poisi keha üle ja küsis väriseva' häälel, millal see õnnetus oli sündinud. 64 «Täna hommikul ta selle nahatäiega koju tuli,» urises vanamees vastuseks. «Aga mispärast?» Vanamees kehitas õlgu. «Poiss ütles, ta olevat noorhärra koera «tigedaks hundiks» nimetanud, ja noorhärra käsu peale olevat kubjas ta talli viinud ja uhtunud. Mis seal imet?» Maanus pööras valusasti ohates pead
Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käseb kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub. IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla
Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käseb kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub. IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla
Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käseb kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub. IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast. Siis tuleb mustlane Sander Mitrovski ja vaatab hobust ning ütleb Üüvele, et see on hobuse vaeseomaks peksnud. Mustlane Sander tahab lahkuda, kuid Üüve ei luba. Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor
«Oh, sind küll oma toppimisega! Arvad sa, et rotid viisid ära lina? Kuhu see siis jäi, Lize?» «Jumala eest, mul pole aimugi, missis Sally. Eile rippus nööril, aga nüüd on läinud; enam ei ripu.» «Ma usun, nüüd on küll maailma ots käes. Niisugust asja pole ma veel eluilmaski näinud. Särk, lina, lusikas, kuus küü ...» «Missis Sally,» tuli üks väike neegripoiss sisse, «üks küünlajalg on kadunud.» «Tee, et sa käod, või ma peksan su vaeseomaks!» Tädi otse kees vihast. Varitsesin head juhust, et sääred teha ja metsa giinna seniks, kuni torm möödub. Tädi märatses edasi; muud polnud kuulda kui ta vihaseid seletusi. Teised olid kõik alandlikult tasa. Äkki tegi onu Silas totra näo ja võttis lusika taskust. Tädi jäi vait, suu lahti ja lõi käsi pea kohal kokku. Mis puutub minusse, siis soovisin, et oleksin teises maailma otsas. Aga mitte kauaks, sest tädi ütles: 457 «Seda ma just arvasin. See oli sul kogu aeg taskus
» «Mina tunnen teda,» hüüdis üks. «See on meister Andry Musnier.» «Ah nii, üks neljast ülikooli vannutatud raamatukoguhoidjast!» ütles teine. «Ses poes käib kõik neljakaupa,» karjus kolmas. «Neli rahvust, neli fakulteeti, neli püha, neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.»* «Hüva,» arvas Jehan Frollo, «neile siis tarvis neljakordset märulit teha.» «Musnier, me pistame su raamatud põlema.» «Musnier, me peksame su teenri vaeseomaks.» «Musnier, me mudime su naist.» «Seda paksu Oudarde'i-mamslit.» «Kes nõnda priske ja lõbus on, nagu oleks ta lesk.» «Käige kus kurat!» urises meister Andry Musnier. «Meister Andry,» hüüdis Jehan ülalt kapiteelilt, «kui sa oma suud ei pea, kukun sulle kaela!» Meister Andry tõstis silmad üles, näis hetkeks mõõtvat samba kõrgust, siis võrukaela raskust, kasvatas mõttes seda raskust kiiruse ruuduga * ja vaikis. Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt: 14
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
