ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V:...
Tahaksin teada, mis saab inimesest peale surma ja kas üldse saab midagi. Kuna midagi kindlat väita ei saa, on käsitlusi väga palju. Surma teema on aktuaalne kuna see puudutab kogu inimkonda. Antud referaadis on vaadeldud, mida on filosoofid erinevatel ajajärkudel surmast arvanud. Käsitletud on nelja filosoofia ajajärku: antiikaeg, keskaeg, renessanss ja uusaeg. Ajajärkudeks jagunemine on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1 ANTIIKFILOSOOFIA 6.-7.sajandil e.Kr. toimus vaimne pööre, mille käigus toimus üleminek müüdilt logosele ehk mütoloogiliselt maailmavaatelt seadustemaailma. Pandi rõhku loogikale. Põhiprobleemideks oli küsimus maailma esimesest algest, tõelisest tõest ning tegeleti inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Antiikfilosoofia ajaperioodiks on 7.-6. sajand eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a). 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr)
kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises. Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate õpetlaste arusaamadest? Skolastika on keskaja filosoofias õpetuse kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika alusel. Üritati teha rohkem vaatlusi ja katseid. Põlati füüsikat, kuna see tegeles mateeria, mitte vaimse maailmaga. 5. Miks andis ülikoolide teke Euroopa kultuurile uue arenguimpulsi? Tekkis uus ühiskonnakategooria, kelleks olid õpetlased ja õppejõud. Õpiti loengute ja dispuutide käigus. Kasvas ja arenes linnaühiskond, mis tõi kokku erinevaid
Meedia loodud tegelikkus Me elame ühiskonnas, kus meedial on väga oluline roll. Ometi on meieni jõudnud informatsioon on ainult üks võimalus, kuidas kõne all olevat sündmust või isikut käsitleda. Meedia on ühiskonna ühiste arusaamade kujundaja, paljud meie otsused on tingitud just nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma
inimsugu aga elab ka kunsti ja arutlustega. Inimestel tekib kogemus mälust; sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu või ühe kogemise võime. 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus ehk arvukad mälestused ühest ja samast asjast. Kogemus tekib mälust, sest arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu. Kunst ehk üldine arusaam sarnastest kogemuse arusaamadest. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Kui kogemused on arvukad mälestused ühest ja samast asjast, siis kunst oskab üldistada ning vaadata ka teiste sarnaste kogemuste poole ning seetõttu tekitab tal arusaam sarnastest asjadest. Kogemus teab, et midagi toimus, kuid kunst suudab aru saada selle põhjustest. 4. Mis mõttes need (inimesed), kes on kogenud, on edukmad kui need, kel on üldise teadmine (logos)
Enam ei olnud tähtis, et õppurid saaksid laulud suhu ja usu selgeks, vaja oli nüüd õpetada kirja ja lugemisoskust ning rehkendamist. Talupoegade hulgast valitud koolivöörmünder lahendas nüüd kooliga seotud küsimusi ja jälgis laste koolikohustuse täitmist. Siiski käisid koolis kogu aja ära vähesed, sest laste huvi kooli vastu oli väike, mida saab seletada õpetamise ühekülgsusega. Väga palju sõltus koolis koolmeistri arusaamadest ja tahtest. Lapsi jaotati edasijõudmise järgi lugemiskooli ja kirjutuskooli õpilasteks: ei toimunud üldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat hindamist, õpetus põhines individuaalsel tööl, kus ülesanded sõltusid edasijõudmisest. Samuti puudusid tihti õppevahendid, isegi seinatahvel oli haruldane. Koolis kujunesid ka juba erinevad vanuserühmad ja tasemed. Kõige nooremad olid need, kes alles alustasid veerimist. Nemad olid nö kodukooli lapsed. Edasi tuli
töötajate ees. Õpetaja peab suhtuma õpilastesse võrdselt. Ta peab olema salliv kõigi suhtes Õpetajad peavad hoidma oma professionaalset hoiakut oma kutse suhtes. Üldkättesaadav haridus peab olema kvaliteetne, kuna see annab oma panuse nii ühiskonna majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurivaldkonna arengusse. Haridustöötajad peavad lugu oma kolleegidest, arvestades nende kutsealastest arusaamadest ja arvamustest, ning on valmis andma nõu ja abi neile, kes on oma karjääri alguses või alles õpivad Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selgeks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Õpetaja kasvatab lapsi ja on kohustatud nendes kõlbusprintsiipe juurutama. Tuleb arvestada õpilaste erivajadustega ning sotsiaalsete ja kultuuriliste erinevustega.
Madala enesehinnanguga võitlemine Mis on enesehinnang või mina-pilt? Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame.Enesehinnang mõjutab ka meie suhtlemist ja suhteid teiste inimestega. Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks
Samas ei pruugi see alati nii olla. Ma arvan, et ka koolil ja kogu sealsel keskkonnal on suur mõju lapse mõttemaailmale ning sellest tulenevalt tema käitumisele ja arusaamadele. Õpetajad üritavad õpilastele kõiksuguste meetoditega selgeks teha, mis on õige ja mis vale. Neid püütakse suunata õigetele radadele ja selgitatakse maailmaasju. Aga see, kuidas koolijütsid seda mõistavad, sõltub suuresti ka eelnevalt kodus selgeks tehtud arusaamadest. Tihti usaldavad lapsed koolikaaslasi rohkem kui oma vanemaid ning probleemide lahendamiseks küsitakse nõu sõpradelt. Seega pole koolist saadav kasvatus sihiteadlik, kuid toimub sellegipoolest. Kokkuvõteks arvan ma, et põhikooli last kasvatab eelkõige kodu ja vanemad. Kooli astudes on neil mingid vaated ja arvamused juba olemas. See aga, kas õpetajad ja koolikaaslased lapse arusaami muuta suudavad, oleneb kodusest kasvatusest. Kodus selgeks
toimetamise paigad. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise
Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid, kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Selle ajastu interjööris ja arhitektuuriehitistes avaldub soojus ja harmoonia, võlvide sujuvad vormid ja suursuguselt rahulik dekoor. Romaani stiilis interjöör Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest
lähedastest, ega sõpradest, kuna ta arvab, et raha eest saab kõike. Kui sul on piisavalt raha ja sul pole vaja enam millegi nimel pingutada kaob elul mõtte. Siis mõistab inimene, et üle kõige vajab ta perekonda ja sõpru, kellest ta enam ei hoolinud, kui ta „rahapakiga vastu pead sai“. Peale seda võib ta pere talle küll andestada, aga oma sõpru on tal väga raske tagasi saada. Tegelikult sõltub meie õnn meist endist. Meie arusaamadest ja väärtushinnangutest sõltub see, kas me elame õnnelikult, või mitte. Õnn peitub tavaliselt lihtsates asjades, mida me alati võib-olla ei märkagi. Kasvõi mõne sõbra nägemises, või selles, et sul on kodu ja toit laual. Tähtis osa on ka üksteisestes hoolimine ja teiste aitamine. Kui sa oskad teist inimest aidata, siis tuleb teda aidata, mitte teda lihtsalt eirata. Või kui sul on midagi mida sina nii
mittekunsti vaheline piir on sageli ebamäärane. Erinevatel aegadel on see piir olnud väga erinev. Selle piiri laienenud põhjuseks on vähenenud huvi staatiliste kujundite vastu liikuvate kujundite kasuks, ning teiseks põhjuseks on see, et vältida kunsti muutumist kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist, mis on seotud kultuurilise tähendusega ja omakorda lähtub see ühiskondlikest, filosoofilistest, religioosetest arusaamadest. Kunst tähendab minu jaoks nii kujutavat kunsti kui ilukirjandust, muusikat, nätekunsti, tarbekunsti, tantsukunsti ja arhitektuuri. Hetkel ise huvitun tarbekunstist, nimelt nahakunstierialast. Kunsti kaudu saan tundma õppida elu ja iseennast, väljendada oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Inimene teeb kunsti selleks, et seda saaks vaadata, kuulata või jälgida. Seetõttu kui kunsti süüvida, siis pakub see inimesele vabadusetunnet ja esteetilist naudingut
Teenitakse raha, et endale lubada materiaalseid naudinguid. Nähakse vaeva, et pälvida tunnustust ning suheldakse ühiskonnaga, et rahuldada oma sotsiaalseid vajadusi. Ometi pole kõik rikkad, ilusad, populaarsed, hea tervise ning suure tunnustusega inimesed õnnelikud. Neil puudub teadmine, kuidas saavutatud õnnetunne muuta püsivaks eluviisiks. Õnne saavutamiseks on vaja märgata oma ümbrust. Inimesed juhinduvad oma väljakujunenud arusaamadest, ühiskondlikest käitumismaneeridest ning alatedvusest. Selletõttu jääb palju pisiasju märkamata ja võimalusi kasutamata. Selleks, et mitte neid märke maha magada, tuleks käia avasilmi ning avastada maailma nagu seda teevad väikesed lapsed. Neil ei ole veel väljakujunenud maailmavaadet. Nad tunnevad rõõmu väiksematestki pisiasjadest. Õnne saavutamiseks on vaja ennast tundma õppida. See on väga raske ülesanne. Inimesed küll
Kuid see paneb mõtlema, et kui pikk on see aeg, kui inimene saab toimetada geoloogiat kahjustavalt. Ilmselge on see, et inimkond on oma tarbimisest tingitud hävitustööga ületanud kliimamuutuste, liikide hävinemise piiri. Kardetakse, et inimkonna ajastu võib peagi läbi saada ja peagi on saabumas uus Jääaeg. Inimene on olnud juba kaugetel aegadel maailma keskpunktiks. Ta on valitseja, kes saab muuta geoloogilisi protsesse nii tahtlikult kui ka tahtmatult. Tema eetikast ja arusaamadest sõltub see, kas elusolendid ja Maa elavad edasi või on määratud hukkumisele. Optimistlikumad teadlased siiski usuvad, et inimesed suudavad ennast kätte võtta ja muuta praegust kurba olukorda ja elu Maal jätkub. Kuigi meie oma pisikeses riigis ei oska päris hästi ette kujutada kogu seda geoloogiliste muutuste agooniat, siis oleme ka meie selles vastutavad.
ülekohtu eest. Ma arvan, et surmatantsumaalid olid ja on pelgalt nende loojate nähtud ühiskonnaelus toimunud traagiliste sündmuste peegeldus. Surmatantsumaalide mõju vaatajale on aja jooksul muutunud, kuna eelkõige mõjutab inimese vaatenurka ja arusaama kultuuriline taust ning igas kultuuriruumis on kunsti jaoks oma võti. See on sisuliselt sama, nagu eestlane läheks elama Aafrikasse ning ei suudaks seal kohaneda ega mõista kohalike traditsioonide olemust. Olenemata meie arusaamadest, võimaldavad surmatantsu kujutavad maalid mõista keskaegse inimese suhtumist elu ja surma vahekorda ning seeläbi täienevad ka meie kultuuri- ja ajalooalased teadmised.
Uurimistöö ja poliitika (1) Uurimistöö võib olla teadlikult väärtuspõhine (näit. feministlikke suundi), juba uurimisteema valik on mingis mõttes poliitiline otsus võib olla mõjutatud asetumisest kellegi poolele võib saada uurimistoetust mingilt (missuguselt?) instantsilt, kes on huvitatud uurimistulemustest (tellijalt) Uurimistöö ja poliitika (2) Uurimistöö võib olla mõjutatud: juurdepääsust uuritavaile andmetele uurimisgrupi liikmete erinevaist arusaamadest, näit. tulemuste hilisemate kasutusvõimaluste, uurijate karjääri jne osas publitseerimisvõimalustest Uurimistöö ja poliitika (3) Uurimistööd võidakse ära kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks
Leonardo Da Vinci Uus mõttelaad v Vanad teosed vaimustasid haritlasi nii väga, et vahepeal möödunud sajandid tundusid otsekui pimedusajana, mil ei loodud midagi märkamis väärset. v Muistse Kreeka ja Rooma kultuuri hakati nimetama klassikaliseks ning kirjanikud ja kunstnikud püüdsid seda eeskujuks võtta. v Haritlasi köitis muistsete kreeklaste ja roomlaste maailmavaade, mis tundus hoopis erinev nende oma ajastu arusaamadest. Kunst ja teadus v Kunst on tihedalt seotud teadusega. v Soov kujutada maailma just sellisena, nagu see tõeliselt on, tekitas huvi looduse vastu. v Täiuslikuks peeti mitmekülgselt ja paljude oskustega inimest, kes huvitus erinevatest aladest: kunstist ja tehnikast, muusikast ja maatemaatikast, teadusest ja leiutistest. Leonardo Da Vinci v
saada. Tegelikul on aga nii, et oma perekonna eest pole võimalik põgeneda. Ka need kodused, kellest polda ehk eriti vaimustatud, jäävad mällu püsima isegi kui kolida elama teisele poole maakera. Mitte miski ega keegi ei suuda tekitada sama jõulist ning lausa hävitavaid tundeid kui omaenda perekonna liikmed. Igal perel on oma arusaam sellest, mis on hea või paha, mis on vastuvõetav ja mis mitte. Mõningad nendest arusaamadest on üldteada, mningaid väljendatakse aga alles siis, kui keegi tahtlikult või kogemata reegleid rikub. Perekondlikke müüte luuakse tihti häbiväärsete sündmuste ja saladuste varjamiseks. Pea kõikidel perekondadel on saladusi. Tihti tahetakse midagi kangesti saladuses hoida, kuna kardetakse selle mõju inimestevahelisele suhetele. Saladus võib olla nii täiesti süütu kui ka kohutav ja sünge, kui asjadest ei saa mingil moel selgust, kui sellest ei räägi
põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, samamoodi ka teisi üksikisikuid, on kogemus. Määratlus, et see aitas nii- ja niisuguseid üht laadi inimesi, kes põdesid seda ja seda haigust, on kunsti asi. Kunst on üldise teadmine, kogemus aga üksiku teadmine. Üksikteadmine on küll kõige tähtsam, kuid ta ei ütle mitte millegi kohta miks. Teadmine ja asjatundlikkus kuuluvad rohkem kunsti kui
toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest.Sealt on imlselt ka pärit Eestlaste praegune paikne eluviis. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood.
Tänapäeva naisel on oma vaatenurk ja ta on piisavalt julge selle avaldamiseks. Ta seisab oma seiskohtade eest niisamuti, nagu teevad seda mehed. Väga palju vastakaid kommentaare pakkus maailmale 1999. aastal Lätis naispresidendiks valitud Vaira Vike-Freiberga. Tegemist on naisega, kes on enesekindel ning võitles oma eesmärkide eest niisamuti, nagu teevad seda kõik mehed, jättes kõrvale naisterahvale omased sotsiaalse käitumise maneerid. Osa inimesi ei suuda lahti öelda vanadest arusaamadest ja mõista, et elu liigub jõudsalt edasi, suunas, kus kõik on võrdsed ja soolist diskrimineerimist ei esine. Koguni kolm neljandikku otsuste tegijatest on mehed. On fakt, et tänases Eestis on meeste keskmised palgad 30 % suuremad kui naistel. Miks on naised ühiskonnas vähem väärtusatud, kui seda on mehed? Iseenesest on Eesti naised keskmiselt parema haridusega, kuid töötavad vähemtasustatud ning madalamatel positsioonidel kui mehed. Usun, et siin
Enesetapjad Birk Rohelend Olen jõudnud arvamuseni,et kirjanduslik pool määrab ära inimese loomuliku intelligentsi, seada sõnu õigesse järjekorda, ennast väljendada ning avardada oma silmaringi laiemates aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest
Oh ajad, oh kombed! Eri ajastutele on omased erisugused kombed. Sajandeid tagasi elanud inimeste tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud
kontekstis. 22. Ratsionalism- mõistuspärane mõttevool. Kõik peab olema mõistusega kooskõlas. Ratsionalismi seisukoht on: tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Teadmiste seas saab esile tõsta tõsikindla teadmise, mida iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Kogemuse põhjal ei saa otsustada, kas miski on paratamatu ja üldkehtiv 23. Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine,kiriku õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus, tänapäeval üldkehtivatest arusaamadest kõrvalekaldumine. Ketseriks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Ülekantud tähenduses nimetatakse ketseriks mis tahes valitsevast ideoloogiast, usust või üldkehtivast arvamusest kõrvalekaldujat. 24. Maagia- maagide õpetust, üleloomulike jõudude ja väe omandamise kunsti, halvustavalt petturlik nõiakunst
ehitasin. Õnnelik aeg!" Juhan liiv pühendas luulele oma teostes väga suure osa. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Tema luuletusi lugedes tekib mõnus nostalgia, meenub enda lapsepõlv, kui paljajalu sai maal vanaema juures joostud, rohi varbaid kõditamas ja kevadiselt värske õhk hinges rahutust tekitamas .Paljud kirjaniku loodusluuletused on vabastavad, neist õhkub rõõmu ja soojust. Näitena võiks tuua J. Liivi luuletuse ,,Ilus suvepäev oli". Ruttu astusin ma temaga õue, et ta piina Lühendada, - ja avasin pihu-
Kas graafiline disain on kunst või teadus? Pean tunnistama, et esmakordselt seda küsimust kuuldes mõtlesin, et on naeruväärne, et graafiline disain võiks olla mingil moel teadus. Pisut teema üle järele mõeldes aga avastasin, et selline reaktsioon oli pigem tingitud ühiskonna üldistest arusaamadest ning kasvatusmeetoditest, kui teaduse tegelikust olemusest võrreldes või kõrvutades seda kunstiga. Usun, et pikemalt järele mõtlemata annaks enamus inimestest sellisele küsimusele sarnase reaktsiooni, kuna teaduste all peetakse tihti silmas vaid täppisteadusi nagu matemaatika, füüsika jt. Selleks, et aga välja selgitada graafilise disaini teaduslik või kunstiline sisu tuleks teda mõlemaga kõrvutada ning leida jooni, mis kaalukaussi ühele või teisele poole kallutavad.
Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Kuna mõttelend valgustusajastul oli kõrge mitmetel filosoofidel, siis leidub ka vaateid, mis eristuvad üksteisest. Seda võib täheldada arusaamadest ideaalsete poliitiliste vormide ja ühiskonna korralduse teemal. Voltaire lähtus poliitilise ideoloogia väljatöötamisel loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, mis seisneb valitseja praktiliselt piiramatu võimuga tingimusel, et ta kaasab oma valitsemisse filosoofide nõuanded. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, jõudes järeldusele, et
Nii hakkame samastuma ja nende vahel, kes sellest voolust maha jäävad või kaasa lähevad, tekib lõhe ja teisiti mõistmise probleem. Hetkel on kasvanud see sama lõhe vanema ja noorema generatsiooni vahel ja seal on toimunud nii mõnedki protestlikud sõnasõjad ja väärmõistmised. Me peame väljuma endast ja vaatama kõike kõrvalt raskustest mitte hoidudes. Leevendamaks seda olukorda tuleb oma tunnetest ja arusaamadest rääkida ja märku anda, kuid ka see ei pruugi aidata. Raske on sallida tegu, mitte indiviidi. Kaasaja inimesed mõistavad ahastavalt hukka kohe inimese tegu ja siis järgnevalt isiku, selle kõige taga. Me ei saa aru, mis põhjusel üks või teine inimene käitub temale omaselt. Rõhutakski, et just temale, sest kellelegi teisele omaselt seda teha ei saa. Inimestel on üks ja ainus suurim võim ja see on tema ise. Mõtlemine on
poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev ning Taani kuningas Frederik IV. Liivimaa maamarssal von Patkul pakkus Liivimaad August Tugeva kaitse alla. 1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all. Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli
Igal perel on omad sissetulekud ja väljaminekud. Väljaminekud ei saa olla suuremad kui sissetulek seda võimaldab. Inimestel on erinev arusaam sellest, mis on hädavajalik olme ja mis luksus. Sotsialisatsioonif. ühiskonnaskehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jne vahendamine üksikisikule. Sotsialisatsioon toimub enamasti märkamatult eeskuju ja jäljendamise kaudu Ühiskonna tõekspidamised jõuavad lapseni läbi tema kasvuperekonna, vanemate tõekspidamistest ning arusaamadest lähtuvalt. Emotsionaalse toe ja kaitstuse f. igal inimesel on vaja kohta, kus ta tunneb end kaitstult ja hoitult. Perekonna ülesanne on seda kaitset pakkuda. Kui ühiskonnas on suhted muutunud järjest formaalsemaks, siis ootused perekonnale ja sealsetele lähisuhetele on väga kõrged. Paljud abielud lahutatakse põhjusel, et oodatud sooje suhteid ei tekkinud. Perekond kui kultuuri kandja esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab, on perekond
Küsimus sellest, kui õiglane on õigus on olnud arutluse all nii kaua, kui on eksisteerinud kirjapandud seadused. Eri aegadel ja eri kultuurides on arusaamad õigusest olnud erinevad. Vana-Rooma juristi Celsuse järgi on õigus teadus headusest ja õiglusest. Kuid see, mis ühe inimese silmis on õiglane, ei pruugi seda olla teise inimese silmis, sest inimesed annavad hinnanguid olukordadele lähtudes oma subjektiivsetest arusaamadest. Tihti tuleb ette olukordasid, kus ütleme „mul on õigus“. Kuid selle all ei pea me enamasti silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Siit nähtubki, et õigus ja õiglus on kaks eri mõistet, mis algprintsiibina on küll koos, ent siiski väga erinevad, ja mis sageli tunduvad sünonüümidena ning mida tihti segi aetakse. Õige õigus lähtub õiguse ideest, mis koosneb õiglusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest.
truppidele (aastakümneid tegi koostööd eksperimentaaltantsu guru Merce Cunninghamiga). Lühikest aega oli Californias Schönbergi õpilane, lõi isegi mõned dodekaf. teosed, kuid selline muusika tundus talle liiga traditsiooniline. Schönberg on öelnud, et Cage pole mitte helilooja, vaid leidur. Cage ise ütles, et tema leiutaski muusika. Cage'i lähenemine muusikale oli täiesti erinev seni lääne muusikas kehtinud arusaamadest. Tema esimesi leiutisi oli ettevalmistatud klaver (prepared piano) klaver, mille keeltele või keelte vahele on asetatud metallpolte, kummi, puitu jms, nii et klaveri kõla meenutab pigem löökpilliansamblit. Idee sai indoneesia gamelani-muusikat kuuldes. Lõi "Sonatas and Interludes" (1946-48) ettevalmistatud klaverile. 1950ndail süvenes india ja hiina filosoofiatesse, eriti aga zen-budismi (loomingus peegeldub lääne kultuurist
Inimesed, kes aitavad teisi hädas ja mures, saavad ise ka tihti aidatud. Tähtis pole kasu, tähtis on üksteise toetamine. Me ei ela mitte ainult iseendale, vaid ka natuke igale ühele, kellega oleme otsustanud oma elust erinevaid seiku jagada. Kogu maailm on tegelikult meie kodu. Siin võib teha kõike või mitte midagi. Inimene saab vabaks siis, kui ta sellest aru saab ja ei lase end mingitest kivistunud arusaamadest ja stereotüüpidest kõigutada. Pole olemas läbikukkumist, on ainult väikesed võidud. Pole oluline olla kõiges parim, aga kui inimene seda soovib, siis palun. Igaüks on vaba otsustama. Iga inimene saab aidata tervet maailma, kui ta annab natuke endast inimesele enda kõrval. Peale seda on igaüks meist natukene suurem, sest ta on olnud piisavalt vaba, et muutuda. Martin Luther King junior on öelnud "Igaüks võib olla suur... sest igaüks võib teenida. Sul ei
risti liikmed, kes Aafrikas ravivad haigeid.Selle eest neile enamasti palka ei maksta ja tihti panevad nad ohtu ka oma elu, olles pidevalt eluohtlike haiguste keskel. Mina arvan, et tänapäeva maailmas on julmust rohkem kui halastus.Riikidevahelised sõjad, aga agressiivsus ja vägivald ning jõhkrad kuriteod on sulle kurva tõsiasjana tõestuseks.Kuigi halastus pole veel maailmast kadunud, on julmus muutumas üheks osaks meie elupildist ja arusaamadest. Kui ei võeta midagi ette julmuse vähendamiseks, võib peagi kogu ühiskond olla määratud hukule, sest tasakaal on kogu eksonteerimise alus.
põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Ka minujaoks on elementaarne külastada vanavanemate haudasid, eelkõige pühade ajal. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Setudel oli aga viljasalves koduhaldjas Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura.
Ühtlasi arutletakse kasvatusteaduse teaduslikkuse üle (kasvatuseteaduse olemus, kasvatusteaduse mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait. Sellest summast on suuremad vaid sõjalisel eesmärgil tehtud kulutused
inimestele juba väga ammustel aegadel, mil mõeldi ka välja keel. Selle abil oli võimalik juba sellal suhelda oma hõimukaaslaste ja teiste inimestega. Maailmas on olnud alati tähtsal kohal suhtlemine ja üksteise mõistmine. Isegi Eesti talupojad pidid õppima kunagi ladina keel, et aru saada, millest piibel kõneleb. Samuti pidid kiriku õpetajad omandama kohaliku keele, et edasi anda oma teadmisi. Muud võimalust kirikuõpetajtel ei olnud, et saada aru kohalikust rahavast ja nende arusaamadest. Tänapäeval on umbes sama vajalikuks tõusnud inglise keele kasutus. Et väljendada oma soove mujal maailmas läheb meil vaja inglise keelseid sõnu. Nende abil saame väljendada ennast üha kiiremalt uuenevas ajastus. Sõnade abil on võimalik mõjutada ka suuri rahvahulki. Seda kasutavad tihti peale ka riigimehed. Iga nelja aasta tagant enne valimisi kuuleme partei meeste lubadusi, mida tihtipeale ka uskuma jäätakse. Nad ütlevad välja peaaegu võimatut, kuid siiski inimesed usuvad neid
ja ajenditele, muutmaks Lilli Suburgi väsimatuks naisvõitlejaks ja feministiks. Esimene ja ühtlasi ka kõige mõjuvamaks motiiviks, miks oli truism Suburgile niivõrd oluline, peab Annuk pidevat kriitikat ja vastumeelsust, millega pidi naine terve oma elu kokku puutuma. Vaid tänu tõe esitamisele sai Suburg oma kogemusi ja nendele toetuvat maailmavaadet suuremale lugejaskonnale esitada. Kahjuks aga erines tema tõde sellele ajastule aktsepteeritavatest arusaamadest. Väga suurt rolli etendas ka Suburgi vanematekodust ilmajäämine, mis oli tingitud isa alkoholismist. Nii süvenes aina enam arvamus, et naise roll ühiskonnas on tühisetu abielunaisel ei olnud mingit õigust kaasa rääkida isegi varalistes küsimustes, mis puudutasid mõisa mahamüümist. Annuk toob esile fakti, et tegemist on elukogenud naise kirjutisega, kuna autobiograafia ,,Minu saatusega võitluskäik'' ajal oli Suburg 73-aastane
Kuid oma tasu sai ka kuningas Claudius. Mis oli ju Hamleti viimaseks sooviks. Veel enne viimset tundi lausus ta oma ustavale sõbrale "Horatio, ma suren, sina elad: sa räägi minust ja mu asjast tõtt." Esitades neid samu küsimusi: Miks nõustus prints minema duellile?, Miks tema kahtlustav iseloom ei osanud Laertesest näha kuninga kaasosalisena? Ei teame neile vastust. Me teame seda, et Hamlet on teada tuntud kui kõhkleja ja juurdlejana. Tema kahtlused tulid mitmetest arusaamadest. Tahtes vastust leida arvukatele küsimustele tema peas. Nii mõtiskles ta endamisi lähtudes faktidele. Kuid ega ainult ei piinanud teda küsimused kuninga õigsuses ja sõpruses vaid ka oma tunnetes. Esitades omale dilemma: ,,Olla või mitte olla- see on küsimus?" Nähes tema tegusid võime arvata, et tema valis tee ,,Olla", kuid saatus valis teise tee.
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Sageli ebavõrdse ühenduse tulemusena ebameeldivasse olukorda pandud abielunaised pidi olema truud ja pühendunud mõlemale perekonnale, kellest nende vahendusel olid saanud sugulased. Need nõudmised võisid aga sattuda vastuollu kiindumus- ja kuulekuskohustusega, mis naisel oli ka oma abikaasa ees, kuna siin tulid mängu kirikumeeste arusaamad abielulepingust. Vaatlusaluse perioodi lõpupoole hakkabki ilmalike teaduslikuks saamine nest arusaamadest murendama kuulekust suguvõsale. Kõigist neist arvukatest seksuaalelualastest ettekirjutustest ja keeldudest, millega püüti korraldada ka meeste ja naiste abielusiseseid suhteid, võtsid keskaja lõpu abielupaarid kõige enam arvesse üleskutset mõõdukusele, mida juba antiikajast peale soovitasid meditsiinilised "autoriteedid" terve ja arvuka järglaskonna tagamiseks. See ei tähenda, et iga abielu oleks dikteeritud ainult arvestus ja et igasugune kirglikkus oli perekonnaelust pagendatud
USA-s. Pärast põhihariduse saamist saadeti Renoir'ga. Tema stiil oli sel ajal sügavalt Alfred tagasi Inglismaale, et suurendada oma mõjutatud Courbet ja Daubigny poolt. Tema tedmisi inglise keelest ja saada sama edukaks esimene piltide eksponeerimine oli 1867 ärimeheks nagu ta isa. Alfred Sisley võttis Salonis. Sellel ajal sai ta veel sügavamalt võimaluse õppida John Constable'i ja William mõjutatud arusaamadest, mis lõid talle Turner'i töid. impressionismi. Frangi sõja ja kommunismi Sisley't ei huvitanud ärimaailm ja ta naases perioodi ajal oli ta mõnda aega Londonis ja tagasi Pariisi 23 aastaselt. Tema isa toetas teda ja Pissarro tutvustas teda Durand-Ruel'le. otsustas ta saata kunstikooli, kus ta õppis Vahepeal oli tema isa kaotanud kogu oma Charles Gleyre all. Charles Gleyre innustas teda raha sõja tõttu
Kuigi säilivad nõustamissuhtele sobivad piirid, on oodatud tulemuse saavutamise tõenäosus seda suurem, mida positiivsemalt on mängijad üksteise suhtes häälestatud. Nõustamismängu mängimiseks peab olema osav nii sõnade kui semiootilis- lingvistilisi vahendite kasutamisel. Iga käigu või töövahendi väärtus nõustamises on mõjutatud paljudest faktoritest: selle kasutajate kompetentsusest, kogemusest, võimalike käikude tundmisest, erinevatest vaatenurkadest ning arusaamadest ja põhimõtetest. Iga töövahendi valimisel tuleb teada, mis on viimase kasutamise eesmärk ning mida selle abil saavutada tahetakse ? Sotsiodünaamilise nõustamise strateegia ei koosne kindlast arvust sammudest või üksikosadest. Olulisteks printsiipideks on spontaansus ja leidlikkus. Nõustaja peab alati 1 olema valmis välja mõtlema uusi või muutma olemasolevaid nõustamisstrateegiaid ja
Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid, kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Selle ajastu interjööris ja arhitektuuriehitistes avaldub soojus ja harmoonia, võlvide sujuvad vormid ja suursuguselt rahulik dekoor. Joonis 1. Romaani stiilis interjöör Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. 6 Joonis 2
Üldiselt saab siiski õigluse mõiste defineerida, kui moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õiglane on õigus? Ning kas ta peabki olema õiglaseks? See, mis on õiglane ühe inimese silmis, ei pruugi aga olla seda teise silmis. Inimesed annavad hinnanguid olukordadele ja juhtumitele, lähtudes omaenese subjektiivsetest arusaamadest. Eriti selgelt näeb seda tsiviilasjades, sest igas juhtumis on vähemalt kaks osapoolt. Selle silmis, kelle taotlus rahuldatakse, on otsus õiglane, kuid teise arvates, kelle taotlust ei rahuldata, on otsus ja õigus ebaõiglased. Eesti Statistikaamet korraldas 2009. aastal turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse ulatust (STAT Turvalisuse uuring 2009). Uuringu käigus selgus, et elanikkonna küsitluse
maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed täiesti külmavereliselt osaleda tapmises. Golding jõuab järeldusele, et läbi ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas, kus inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Olles olnud ka ise õpetaja, leidis
Loodud 1874. Sellel aastal korraldati Peterburgi Kunstide Akadeemias ta sõbra V.Hatmanni töödest näitust. Mõned isel. Pealkirjad tsüklist: 'Kiievi väravad', 'Kaks juuti', 'Limoges' turg'. Selle tsükliorkestreeris maailmakuulsaks M.Ravel. Koos Debussyga et tuua välja Mussorgski ebasoosingust Venemaal. Ta oli eelkõige muusikaline portreist ja dramaturg ning psühholoogiline realist. Oma loomingus eemaldub ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus ja mida tema kaasaegsed tõlgendasid kui harimatusest tulenevat nihilismi. See põhjustab pikaajalise konflikti teiste Vene heliloojatega. Tema muusika sihiks on kõne keelest tulenev rütmiiline vabadus ja inimkõnest tulenev meloodia. Ta muusikalise pärandi kogusid kokku sõbrad, kellele aadresseritud on tema loomingust enamik. Pjotr Tsaikovski 1840-1893 T. sündis uuralites väikeses linnakeses, ametniku perekonnas. Vastavalt vanemate soovile astub ta
Brundtlandi raporti kontseptsioon põhinebki sellel arusaamal. Samuti sellel, et keskkonda peab kaitsma, aga samal ajal peab ikkagi toimuma ka majanduse areng ja säilima ühiskondlik võrdsus. Samas paljud leiavad, et selles raportis on liiga vähe pööratud tähelepanu ühiskondlikule tasandile. Teised jällegi leiavad, et nappus ei tulene tulevikus looduressursside käitlemisest, vaid üleüldistest põlvkondade vahelistest arusaamadest ja võrdsusest, kuidas suudetakse ressurssidega ümber käia. Nii palju lühidalt Brundtlandi raportist. Võttes aga liigtarbimise ja ressursside nappuse luubi alla, siis seda tuleks käsitleda pigem keskkonna vaatenurgast. Vaesust ja nälga samal ajal ühiskondlikust aspektist lähtudes. Põhiküsimusteks on: Millistel viisidel saab üldse linnasisene transport olla ühiskondlikult mittejätkusuutlik? Millised barjäärid on inimeste vajaduste rahuldamise ja transpordi arendamise vahel?
maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed täiesti külmavereliselt osaleda tapmises. Golding jõuab järeldusele, et läbi ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas, kus inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Olles olnud ka ise õpetaja, leidis
annaabi.ee 
