50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tdrk
Õppematerjali autor
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
Nende .4 .mitmekesisus ja kohandamine aitab luua sots. Institutsioonid Nendes on aga 3 tasandit: selle kaudu teostatavad vajadused, normid, väärtused. Organisatsiooniline struktuur(siia on lülitatud teabelevi erinevad vormid) tagab normide .järgimise. Inimese tegevusele ja käitumisele esitatavad konkreetsed nõuded ja ootused Teabelevi kanalite iseloom keskkond mille vahendusel teated levivad. 1. loomulik füüsiline .5 keskkond 2. spetsiaalselt loodud vahendid 3. teadete paljundamiseks ja levitamiseks ehitatud .seadmed. 4. teadete vahendajad toimvad tehniliste lülidena .Märgiliste vahendite iseloom. (mitte)verbaalsed märgid .6 Teadete sisu iseärasused. Spetsiaalne ja universaalne teabelevi. Privaatne vs piiratud vs avalik. .7 Erinev võib olla situatiivsuse aste. Standardiseeritud mallid, unikaalsus. Personaalselt ja .(sotsiaalselt orienteeritud teabelevi(isiksuse aspekt
Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?" Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele "näkku vaatamisega"
-1.enda usutavaks tegemise kunst; liidrid; massidele sümbolid ja sõnakõlksud. Uuringud- sihtgruppide käitumise ja suhtluse määratlemine sk planeerimiseks, vastastikuse mõistm loomiseks 1917- Avaliku Informatsiooni Komitee või avalikkuse veenmiseks. A.W.Page (1889-1960)- 1. Asepresident sk alal.7-printsiipi: Räägi tõtt ; tõesta tegevusega; kuula ostjat; Kajastamine- sõnumi levitamine meedia kaudu. korralda homne; käitu avalike suhetega nii nagu kogu organisats sõltuks sellest; mõista, et organisats tõe Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas, säilitamaks organis kasu toovat keskkonda. tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor. Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby
Ühe stiimuliga seotud hinnang võib kanduda teisele. Kaudsem seos tekib kui brändi seostatakse tihedalt ühe konkreetse hinnangut kandva stiimuliga. Otsesem seos tekib kui brändi seostatakse erinevate hinnangut kandvate stiimulitega. Meediareaalsuse mõjud Inimeste teadmised enamike valdkondade kohta pärinevad meediast seega on (sotsiaalne) reaalsus osaliselt meedias konstrueeritud. Meediareaalsuse tegelikkuse erinevus avaldab meedia inimeste mõtlemisele kallutatud mõju. Üheks näiteks sotsiaalse võrdluse moondumine (kehataju). Meediareaalsus mõjutab mõtlemist. Nüüdisaegses poliitilises süsteemis ja funktsionaalselt diferentseeruvas ühiskonnas on otsustamisprotsess ja otsuste tagajärjed tavakodanikule üha vähem hoomatavad. Inimesed sõltuvad teadmistest, mida vahendab neile meedia. See ja uudistetootmis köögipoole tundmine võimaldab
Mõiste hegemoonia - on seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või näiteks riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside (riikide) ees. 6. Populaarkultuur on kõigest hoolimata rahva enesekultuur. Tarbimise kaudu on see rahva enda poolt loodud. Inimeste enda määratlemise viis. Poplaarkultuur väljendab rahva enda sügavamaid soove. NT: populaarne oli HIPi kultuur USA's (60ndad). Tähtis pole see, kas jumal on olemas või mitte, tähtis on see, et paljud usuvad temasse. Ühel juhtumil ohustab populaarkultuur eliidi väärtusi. Teiseltpoolt on tegemist rahva
Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus
Kui keeles on 1 sugudest markeeritud, on see alati naissugu – mees on norm, naine on erand ja erand tuleb üles märkida. Rahvuslik jaotus eestlane-muulane on loomulikustunud, ei pea vajalikuks muulasi omavahel eristada, nad on meie jaoks mitte-eestlased ehk kes nad meie suhtes pole. Fokuseerimine – nt pealkirjas asetatakse esikohale asi, mida tahetakse rõhutada, mis kommunikatiivset lähtepunkti tahetakse rõhutada. Keel peegeldab tegelikkust (kumb tegelikkus on õige: demonstrandid saavad surma vs politsei tapab demonstrante?), aga mis vaatepunkti tegelikkust. Keel pigem konstrueerib tegelikkust ehk tähendusi, kuidas asju esitatakse. Tekstianalüüsi keskne objekt on uurida, mis vahenditega keel tähendusi esitab. Keelekasutus põhineb valikul – keelekasutaja valib sõnade ja väljendite, kasutatava struktuuri, lausevormi vahel. Keeleteadlane, kes uurib, ei vaata esimesena mitte teksti sisu, vaid kuidas tekst sisu edasi annab
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid