VERERINGE Gertrud Ilsjan Kristiine Sakkool PM3A RINGEELUNDKOND Ringeelundkonna moodustavad : süda, veresooned ning nendes ringlev veri. Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike verer inge
140 <90 (3 raskusastet) Norm 100+ vanus (aastates) on loobutud, see pole õige vererõhu näitaja. Pidevalt kõrgenenud vererõhku nim. hüpertooniatõveks. Arterioolides pole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk 70-80. Arterioolne läbides vererõhk langeb 80-t 40-le. 40-lt ubes 15-ni. Veenides langeb rõhk 15-lt kuni -5-ni õõnesveenide suubumiskohal südamesse paremasse kotta. Negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse toimib imeva pumbana verele, mis soodustab vere liikumist südame poole. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem. VERERÕHU MÕÕTMINE Eristatakse otsest ja kaudset vereõhu mõõtmist:
teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes. See tuleneb sellest, et veri voolab alati kõrgema rõhuga veresoontest madalama rõhuga soontesse. Vereringe regulatsioon · Regulatsioone on kolme tüüpi ning need tagavad vere jagunemise elundite vahel. · Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel
Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi. Üldjuhul pole
Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist.
elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada. Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Liikumise ajal töötavate lihaste arterioolid laenevad, seega lihaste varevarustus paraneb. Regulaarse treeningu tulemusena tekivad vereringeelundite ehituses ja talitluses püsivamad muutused. Vastupidavustreening parandab lihaste vereringet, suurendab neis ka kapillaaristiku tihedust. Intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega ja suureneb võime hapniku tarbida. Terviseliikumisega kaasnevad riskid
Kannab hapniku rikast verd kogu kehasse, peale kopsude ja toob hapinku vaese vere tagasi südamesse. Veri väljub südamest läbi aordi ja pöördub tagasi südamesse 2 õõnesveeni kaudu. II Veresooned Veresoon on torujas elund,mida mööda veri voolab. Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda.
Siis kaovad toonid ja nii saadakse teada vererõhu diastoolne väärtus. 79. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 160 mm/Hg ja diastoolne rõhk 95 mm/Hg. 80. Aordi ja suurte arterite ülesanne on jaotus- ja summutusfunktsioonja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: tugev silelihaskest, väiksema valendikuga, väiksemates arterioolideks jagunemine, sümpaatilise närvisüsteemi kontroll. 81. Arterioolide ülesanne on verevooli ning vererõhu kontrollimine ja see on võimalik tänu arterioolide võimele sulguda ja avaneda. 82. Kapillaaride ülesanne on viia hapnikurikas veri kõigisse keharakkudesse ja see on võimalik tänu kapillaarsusele- veri liigub ka alt üles (arteesia kaevu põhimõte). 83. Veenide ehituse iseärasusteks on klappide olemasolu veenide seintes ja see on vajalik vere tagasivoolamise ärahoidmiseks. 84
Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea
Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 140mmHg ja diastoolne rõhk 90mmHg. 36. Vere voolukiirus sõltub: veresoone läbimõõdust. 37. Aordi ja suurte arterite ülesanne on südamest süstoolsete impulssidena väljunud vere vool muuta ühtlaseks ja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: arterite elastsus, toonus, arterite silelihaskiududest koosnev sein. 38. Arterioolide ülesanne on vere suubumine ja reguleerimine kapillaaridesse ja see on võimalik tänu prekapillarsetele sfinteritele. 39. Kapillaaride ülesanne on ainete vahetused vere ja ümbritsevate rakkude kudede vahel. ja see on võimalik tänu veenidele. 40. Veenide ehituse iseärasusteks on õhukeseseinalised suure venitatavusega veresooned, mis võimaldab neil mahutada suures koguses verd ja see on vajalik et talitleda vere depoodena. 41
4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks. Need omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt...
progesterooni; osa siseteeka rakke akumuleerivad lipiide ja jätkavad östrogeenide produktsiooni Kollaskeha saavutab maksimaalse suuruse seal 7. ovulatsioonijärgsel päeval (veisel 12-13. päeval); seejärel algab (kui ei ole toimunud viljastumist) taandareng ja asemele moodustub valkjaskeha Valkjaskeha Corpus albicans Kollaskeha muutub valkjaskehaks hormoone produtseerivad rakud hävivad progesterooni ja östrogeenide tase langeb dramaatiliselt, see põhjustab spiraal-arterioolide ahenemise järgneva nekroosi ja funktsionaalkihi deskvamatsiooniga (kestendumine) kollaskehast jääb järele väike atsellulaarne kollageenkiududega moodustis moodustis väheneb, kuid lõplikult ei kao Isassuguorganid Isassuguorganite funktsiooniks on: spermatosoidide produktsioon ja ajutine säilitamine spermatosoidide suspensiooni sisseviimine emaslooma genitaalsüsteemi isassuguhormoonide (androgeenide) produktsioon Isassuguorganite süsteem
Veenide seinad märksa lõdvemad. Rõhk veenides ka kõige madalam. Kõige suuremad on vererõhu muutused arterites. Arterites Eristatakse kahesugust rõhku: * Maksimaalne ehk süstoolne rõhk – süstoli ajal * Minimaalne ehk süstoolne rõhk – rõhk diastoli ajal Nende kahe suuruse vahet kutsutakse pulsirõhuks Sama suured aordi algusosas. Arteritele järgnevad arterioolid, kus rõhk märgatavalt langeb. Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud kõige suurem, peab ületama kõige suuremat takistust. Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni. Viimasena liigub veri veenides ja veenulites, kus rõhk langeb umbes 15-lt nullini. Õõnesveenide suubumiskohas südamesse on rõhk koguni negatiivne.
läbilaskvamaks muutumine Serotoniin Trüptofaani seedetrakti ja Sünaptiline transmitter kopsude rakkudes, Valu retseptsioon trombotsüütides ja KNS Arterioolide ja neuronites. bronhioolide silelihaskoe Serotoniini süntees vajab kontraktsioon THB ja PLP (Vitamiin B6) Kehatemperatuuri ja vererõhu regulatsioon Seedehormoonide
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit
Mahtkiirus vereringe järjestikustes osades on konstantne. Joonkiirus on aga aordis 1000x suurem kui kapillaarides. Difusioon kapillaaride ja ümbritseva koe vahel. Ultrafiltratsioon, mis laseb välja poolläbilaskva membraanina vett ja elektrolüüte, kuid takistab suuremate molekulide liikumist. Vedeliku liikumist mõjutavad nii hüdrostaatilised kui ka osmootsed rõhud kapillaari sees ja ümber. Verevoolu kontroll · Lokaalne- arterioolide seina silelihased lõõgastuvad ja verevarustus suureneb aktiivsusega · Süsteemne- enamik veresooni innerveeritud sümp ns poolt, toob kaasa arterioolide ahenemise ja sellega nende takistuse kasvu, NA ja -adrenoretseptorid. Veenid tõmbuvad kokku, suunab rohkem verd aktiivsesse vereringesse. Loode saab verd nabaveeni kaudu. Suured lümfisooned liituvad paremaks lümfijuhaks ja rinna-lümfijuhaks, mis kogub lümfi üle keha. Seedimine
I Arvestus (1-2) 1) Stafülokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Stafülokokid on liikumatud, 0,5 - 1,5 µm läbimõõduga, katalaas+ ja oksüdaas- . Äigepreparaatides esinevad tavaliselt kobaratena, kuid mädast valmistatud preparaatides võivad esineda ka paaris, lühikeste ahelatena või üksikult. Vanades kultuurides võivad nad värvustuda gramnegatiivselt. Stafülokokid kasvavad tavalistel söötmetel, pH 7,2-7,4 , temp. 10-45°C. Osa patogeenseid stafülokokke on väga resistentsed NaCl suhtes, kasvades 7-10% (mõned ca 20%) NaCl sisaldavates söötmetes (toiduainetes). LA-il (lihtagaril) on stafülokokkide kolooniad läbipaistmatud, kumerad, keskmise suurusega. Enamus S.aureus tüvedest moodustavad kasvades pigmenteerunud kolooniaid (kuldkollane, sidrunikollane), seevastu koertelt isoleeritud S.aureus'e tüved on tihti pigmendita. LP-is (lihtpuljongis) tekib kasvamisel difuusne hägu ja sade. Zelatiini veeldavad 4-5 p. lehtrikujuliselt. VA-il (...
need muudetakse sapphapeteks ja viiakse soole kaudu välja. Seda peaks veres olema üle 1,0. Kõrgvererõhktõbi e. arteriaalne hüpertensioon - iseseisev krooniline haigus, mille korral suure vereringe suurte arterite vererõhk on pidevalt kõrgem normaalsest. Kõrge vererõhk ja silmad skleroos muudab veresooned jäigaks, need võivad lõhkeda ja tekitada silmapõhja verevalumeid, häirub võrkkesta töö. Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad õhemaks, võides läbi lasta rasvu ja valke, mis tekitavad silmapõhja kollakaid laike. Kardiovaskulaarne puudulikkus - seisund, mille korral süda ei jõua pumbata verd normaalse metabolismi korraldamiseks vajalikul hulgal. Kõrge vererõhu puhul uuritakse südamefunktsiooni, neerufunktsiooni tööd ja silmapõhjasid. NEFROLOOGILISED E. NEERU- JA UROTRAKTI HAIGUSED Neerude ülesanded - regul. keha vedelikusisaldust ja elektrolüütide (nt naatrium, kaalium,
impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis ADH Hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis Pulss Arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst
4. Negatiivne rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis Pikka aega passiivses asendis jäsemes võib tekkida venoosne seisak (käsi v. jalg "sureb ära") Vereringet veresoontes mõjustavad mitmed ained, mis toimivad veresoonte lihaskoele ja sidekoe kiududele ning kutsuvad nii esile veresoonte ahenemise või laienemise. Neid aineid nimetatakse vasoaktiivseteks aineteks. · Vasopressiin e. ADH see on hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab seega vererõhku. · Histamiin laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini · Serotoniin · Angotensiin on normaalselt organismis inaktiivsena, kuid reniini toimel muutub aktiivseks ning ahendab tugevalt veresooni. · Noradrenaliin · Adrenaliin Vererõhk arteriaalne rõhk kujutab endast jõudu pinnaühiku kohta, mida veri avaldab arterite seinale. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse mmHg-tes ja A
albumiine. · Veres suureneb globuliinide ja fibrinogeeni kontsentratsioon. Globuliinid adsorbeerudes erütrotsüütide pinnale, vähendavad nende pinnalaengut ja soodustavad agregatsiooni teket · Keemilised ained toimivad ka otse erütrotsüütidele, muutes nende füüsikalis-keemilisi omadusi · Punaliblede agregatsiooni tulemusena verevool kapillaarsides aeglustub. Verevoolu aeglustumist soodustab ka arterioolide ahenemine, mis omakorda soodustab agregatsiooni. · Kujunenud agregatsiooni aeglustab, histamiin laiendab arterioole ja kiirendab verevoolu kapillaarides, mis soodustab erütrotsüütide massi väljaviimist kapillaaridest. STAASI TAGAJÄRJED · võib olla reversiivne protsess kui põhjuse kõrvaldamisel verevool kapillaarides taastub · Ohtlikud staasid peaajus, südamelihases ja neerukoes võimalik infarkti teke
veresoonte seintele. Vererõhu määravad südame löögimaht ja perifeerne veresoonte vastupanu. Terve inimese vererõhk on üsna konstantne. Vananedes veresoonte elastsus siiski väheneb, perifeerne vastupanu tõuseb ja vererõhul on kalduvus tõusta. Vererõhku väljendatakse kahe arvuga. Ülemine ehk süstoolne rõhk näitab rõhku südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab südame, arterite ja arterioolide terviklikkust. Alumine ehk diastoolne rõhk tekib vasaku vatsakese lõõgastumisel ja näitab veresoonte resistentsust (vastupanu). Normaalne vererõhk on 110-140/70-90 mmHg või 110/70 - 140/90 mmHg. Vererõhku mõjutavad · kehaline aktiivsus · hirm · kaalutõus · liigne soola tarbimine · alkoholi igapäevane kasutamine · stress · uni Vähemalt pool tundi enne mõõtmist ei tohi suitsetada, juua kohvi, rohkesti süüa ja pingutada Vajalikud vahendid · Stetoskoop
Selle hormoonid: oksütotsiin reguleerib emaka tegevust kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast sünnitust, kaela avanemist suguühte ajal, samuti piima eritumist piimanäärmetest imetamise ajal antidiureetiline hormoon juhib neerude tööd, vähendab diureesi e uriini produktsiooni neerudes, pannes neerutorukeste rakud rohkem vett tagasi imendama; teiseks selle hormooni toimeks on arterioolide (väikeste arterite) ahendamine vasopressiin Käbikeha e epifüüs Käbikujuline, 0,25 g raskune. Koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, eritab melatoniini ja teisi hormoone, mis mõjutavad peamiselt organismi ööpäevaseid a sensoorseid rütme ning sugunäärmete tööd. Tema tööd mõjutab valguse ja pimeduse vaheldumine. Kilpnääre Suurim endokriinnääre kaal 25-30 g. Koosneb kahest sagarast. Hormoonid:
Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja tsirkuleerivad basofiilid (vabastavad seedehormoonide toime, vigastus, pületik, allergeenid). Histamiin vahendab rakulisi ja süsteemseid vastuseid: maohappe sekretsioon, allergiline reaktsioon, põletik jt. Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid, nagu veresoonte laienemine, punetus, kublad, bronhospasmid. Serotoniin – füsioloogilised toimed on valu retseptsioon, arterioolide ja bronhioolide kontraktsioon (kehatemp ja vererõhu regulatsioon), kutsub esile seedehormoonide vabanemist, reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, soodustab trombotsüütide agregatsiooni, on neurotransmitter ja melatoniini eellane. Tal on kahetine toime, neuromediaatorina soodustab ärkvelolekut, melatoniini kaudu unisust. Melatoniin – sünteesitakse käbinäärmes serotoniinist, produktsioon sõltub pimedusest ja on max kella 2-4 ajal öösel
Esimesena tekivad tagasipöördumatud muutused peaajus. Mõned koed nagu juuksed ja küüned elavad (kasvavad) veel mõne ööpäeva. Soolte motoorika püsib minuteid. Osa elundeid ( neerud, süda, maks) võib mahajahutatult hoida mõned tunnid elus ja siirata teisele inimesele. Surma absoluutsed tunnused on: 1. Silma sarvkesta häguseks muutumine; 2. Koolnulaigud – tekivad 1-4 tunni möödudes allapoole pööratud keha piirkondades. Nad on põhjustatud arterioolide kokkutõmbumisest, veenide seinad aga on lõdvad ning veri valgub raskustungi tõttu allapoole jäävatesse lõtvadesse veresoontesse; 3. Koolnukangestus – lihaste jäikus, mis kujuneb välja 6-10 tunni järel; 4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži. Oluline on seejuures vereringe taastamine
1. koekahjustus = kudede kahjustumine patogeensete faktorite vahetu toime tulemusena; Morfoloogiliselt eristatakse: - Degeneratiivsed (rakkude , kudede väärastus) - Nekrobiootilised (aeglane kärbumisprotsess, progresseeruv sidekoekiudude kärbumine ja rakkude surm) - nekrootilised ( koe kärbus) muutused; 2) vaskulaarsed reaktsioonid - vasomotoorika häirumine läbivoolutuse muutumisega; - veresoonte permeaabelsuse tõus; Faasid: 1. prekapillaarsete arterioolide spasm; 2. arterioolide dilatatsioon põletikuline hüpereemia verevoolu suurenemine (kuni 10x): makrosk: piirkond punetav, suurenenud, soe-kuum; mikrosk: veresoonte laienemine verega ületäitumine; 3. veresoonte permeaabluse tõus (mediaatorid,) eksudatsioon (exsudatio) = vere vedelate osiste (plasma) väljumine veresoontest vedeliku kogunemine rakkudevahelises ruumis (interstiitsiumis); morfoloogiliselt: turse, kudede mahu suurenemine Veresoonte läbilaskvuse suurenemise mehhanismid Faasid:
uriini liikumist neerudest kusepõide, ei lase tagasi valguda. (Silelihaseline toruke, mis edastab uriini kusepõide) Diureesi vähendavad hormoonid on aldosteroon (neerupealise koores) ja antidiureetiline hormoon (hüpotaalamus) Vastuvooluprintsiip tähendab, uriini kontsentreerivat mehhanismi, kus vee imendumine proksimaalses väänilises torukeses soodustab NA+ imendumist distaalses väänilises torukeses. Podotsüüt asub päsmakese arterioolide peal ja tema ülesandeks on osaleda esmasuriini filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema
kemoretseptoorne väli Na+ kontsentratsiooni mõõtmiseks ultrafiltraadis tähekujuline valendik - Mesangiaalrakud Tunica muscularis hõlmavad soontepoolusel arterioolide ja macula densa vahel kolmnurkse - Koosneb kahest või kolmest omavahel läbipõimunud spiraalsest ala silelihaskihist Vererõhu autoregulatsioon - Startum longitudinale (sees) - vererõhu langus arteriola afferensis kutsub esile reniini vabanemise -> - Stratum circulare (keskel)
välja) ning teisalt võimalikult väikese energiakaoga (suur läbimõõt) suunata veri järgmisesse vereringe osasse. Lisaks on arterite ülesandeks pumbata verd südamelihasesse (müokardi). Arterioolid. Pärast artereid liigub südamest väljutatud veri arterioolidesse. Arterioole võib vaadelda kui imepisikesi ventiile, mis avades ja sulgudes reguleerivad verevoolu erinevatesse kudedesse. Sarnaselt arteritega on arterioolide seintes silelihakiud, mis alluvad närvisüsteemi ja hormoonide kontrollile. Arterioole avades ja silgedes kontrollivad endokriinne ja närvisüsteem erinevate kudede verevarustust vastavalt hetkevajadusele ja üldistele prioriteedele. Arterioolode läbilaskvuse abil reguleeritakse üldist vererõhku verevoolu peamagistraalides. Kapillaarid. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all
..10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vereringes olevast: · Vere mahust · Vere viskoossusest · Südame minutimahust · Veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu
..10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vereringes olevast: · Vere mahust · Vere viskoossusest · Südame minutimahust · Veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Vererõhu mõõtmine. Rõhk tõstetakse nii suureks, et arter sulgub. Seejärel alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev õhu rõhk langeb maksimaalsest vererõhu
- Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on noradrenaliin. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on adrenaliin. - Alfa1-adrenoretseptor kutsub esile Inositooltrifosfaadi ja diatsüülglütserooli vabanemist. - Alfa2-adrenoretseptor inhibeerib cAMP-d kui sek.signaalmolekuli. - Südamelihases on Beeta1-adrenoretseptor. - Bronhides on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Rasvkoes on domineeriv Beeta3-adrenoretseptor. - Arterioolide silalihastes, mis skeletilihaseid verega varustavad, on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Beeta2-adrenoretseptorite agoniste kasutatakse kliiniliselt astma ravimiseks. - Beeta1-agoniste kasutatakse kliiniliselt kõrgvererõhu ravimiseks. - Adrenaliin, noradrenaliin ja dopamiin kuuluvad katehhoolamiinide ainete klassi. - Taktika, mida kasutatakse beeta-adrenoretseptorite selektiivsuse saamiseks adrenergiliste retseptorite agonistide suhtes, on N-
III staadium – vererõhu tõus + mitme elundi kahjustused ja tüsistused: muutused silmapõhjades, südamepuudulikkus, isheemiatõbi, neerude puudulikkus, ajuvereringe häired. Hüpertensiooni korral kiireneb aterosklerootiline protsess , mis avaldub ka silmapõhja arterites. Tekib arterite difuusne haaratus , millega kaasneb arterite seina paksenemine.Akuutse vererõhu tõusu korral esineb difuusne vasospasm , millega kaasub ödeem ümber arterioolide. Tavaliselt oftalmoskoopilisel uuringul normaalsed veresooned pole nähtavad. Arterite seinte patoloogia korral tulevad nad nähtavale ja võib täheltada spetsiaalset valgusrefleksi. Haiguse süvenedes muutub see intensiivsemaks omandades punakas-pruuni värvuse. Hüpertooniline angiopaatia Tulevad nähtavale peened veresooned , mida tavaliselt ei näe. Alul ei pruugi arterid olla muutunud , kuid nad võivad olla kitsenenud ja läbimõõt on erinev. Sageli muutused macula piirkonnas
Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4- 25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid: tugev silelihaskest, kontraktsioonivõimeline (võimalus soone diameetrit muuta), väikeste arterite pikkus keskmiselt 1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse.
Aort ja suured arterid: väga elastsed, väike takistus, silelihaskesta toonus reguleeritav NS kaudu( mõjutab ealastsust), sisemine diameeter 4-25 mm, seina paksus 2mm, keskmine vererõhk 98 mmHg, keskmine voolukiirus aordis 33 cm/s, suurtes arterites 13 cm/s. Väikesed arterid ja arterioolid: tugev silelihaskest, kontraktsioonivõimeline (võimalus soone diameetrit muuta), väikeste arterite pikkus keskmiselt 1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse.
Püütakse üle saada: südamele elektrilöök, massaaž. 6. Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk on rõhk südame vereringe süsteemis. Tavaliselt peetakse silmas rõhku veresoontes. Rõhk veresoontes on ühelt poolt põhjustatud südame kui pumba tööst, mis pidevalt verd südamest välja pumpab ja sellele pumbale avaldavad vastumõju veresoonte seinad, mis arteriaalses süsteemis on pinges (avaldavad liikuvale verele survet). Pinge on põhjusatud elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1) Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesuhust rõhku Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud 16
Püütakse üle saada: südamele elektrilöök, massaaž. F. Vererõhk ja selle mõõtmine. Vererõhk on rõhk südame vereringe süsteemis. Tavaliselt peetakse silmas rõhku veresoontes. Rõhk veresoontes on ühelt poolt põhjustatud südame kui pumba tööst, mis pidevalt verd südamest välja pumpab ja sellele pumbale avaldavad vastumõju veresoonte seinad, mis arteriaalses süsteemis on pinges (avaldavad liikuvale verele survet). Pinge on põhjustatud elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1. Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesugust rõhku 1. Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud 2. Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2
mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10. Nefroni ehitus
) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad-piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu
) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad- piimhape, O2 /CO2 osarõhk
liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused,
Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab see suurima väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis surendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoreilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Vererõhu individuaalne tase sõltub elueast, soost, geneetilistest teguritest, väliskeskkonna rohkearvulistest mõjutustest ning muudest, osalt veel tundmatustest teguritest
elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada. Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Liikumise ajal töötavate lihaste arterioolid laenevad, seega lihaste varevarustus paraneb. Treeningu mõju Regulaarse treeningu tulemusena tekivad vereringeelundite ehituses ja talitluses püsivamad muutused. Vastupidavustreening parandab lihaste vereringet, suurendab neis ka kapillaaristiku tihedust. Intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega ja suureneb võime hapniku tarbida. Paraneb ka südamelihase enda vereringe.Lõpptulemusena nõuab sama
konsentratsioonigradiendi tõttu. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade ehk ureeterite kaudu kusepõide. Neerutorukesed: Neerutorukestest ja neerukehakestest koosneb nefron. Mööda neerutorukesi liigub esmasuriin neeruvaagna poole. Esmasuriini regulatsioon autonoomse närvisüsteemi abil Sümpaatilise süsteemi aktivatsioon (treening) tõstab ringleva noradrenaliini ja adrenaliini hulka ning viib aferentsete arterioolide konstriktsioonini. Filtratsioonirõhk langeb ja seega ka filtratsioonimaht. Uriini eritumise regulatsioon - hormoonidega nt: ADH = uriiniga väljamineva vee hulk väheneb ANP = suurendab ultrafiltratsiooni ja soodustab Na väljaviimist organismist. Uriini eritumise tahtlik kontroll Välimine sulgurlihas allub tahtele. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda. Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul põielihaste toonus langeb ja põis täitub uriiniga. Parasümpaatilise
Elastsusfunktsioon-südamest väljuvad suured arterid. Elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastoli ajal. Suntfunktsioon-täidavad arterite ja veenide vahelised ühendused-arteriovennoossed anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaarsed sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse. Vererõhu regulatsioon- Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e vasomotoorseid ja laiendava e.vasodilatoorse mõjuga osa. Regulatsioonis osalevad paljud refleksid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares, kemoretseptorid karotiid ja aordigloomustes. Neilt viiaks veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse verevarustuse vajadustega.
..10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. VERERÕHK Vedelikd liiguvad alati suure rõhu alt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast( minutmahust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaridesse. Seda regullerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vereringes olevast: - Vere mahust - Vere viskoossusest - Südame minutimahust ning - Veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaride takistusest Kõik faktorid, mis suurendavad süame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja mahu langus ning perideersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhul langusele. SÜDAMETÖÖ JA VERERÕHU REGULATSIOON Neuraalne Humoraalne - Hormoonid - Teised veres lahustunud ained NEURAALNE KONTROLL ·Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele.
Lihasetüüpi arterid on distaalsemad ning 0,1-1 cm läbimõõduga. Neil on silelihaskiude rohkem, seetõttu seinad jäigemad ning see takistab soone kokkupitsumist liigese piirkonnas. 2. arterioolid – arterioolid ehk ’’takistusveresooned’’. Väike valendik ja paks muskulaarne sein suurendavad vooalamistakistust. Sooneseina lihastoonust reguleerides on võimalik muuta soone diameetrit ja seega reguleerida verevoolutuse taset. Terminaalarterioolid on arterioolide lõppharud enne kapillaare. Nad mõjutavad oma kontraktsiooni või dilatatsiooniga. 3. Kapillaarid – ehk ’’vahetusveresooned’’. Nad vahetavad rakkudevahelise vedelikuga hapnikku, toitaineid, elektrolüüte, hormoone. Nende seinad on õhukesed ja puudub silelihaskiht. Kapillaaride seintes on poorid, mis on läbitavad veele ja väikesemolekulistele ainetele. Nende läbimõõt on 5-8 mikromeetrit ja pikkus on 0,5 – 1mm. 4
64 Portaalsüsteemi ja tavalise veenisüsteemi piiriks on söögitoru alaosa ja pärasoole veenide punutis. NB! Maksa haigusliku seisundi korral tekib vere äravoolupais ja sellega seoses need veenid laienevad, mille tulemuseks võivad olla verejooksud (nt söögitorus) (→ ptk „Patsiendid verejooksudega suust ja ninast“) Mikrotsirkulatsioon Vereringe perifeerne osa koosneb arterioolidest, kapillaaridest ja veenulitest. Arterioolide seinas olevad silelihased lubavad muuta nende soonte läbimõõtu, mistõttu nad töötavad verevarustuse juhtventiilidena. Nii võib mitmesuguste elundite verevarustust vajaduse järgi muuta. Kõigi piirkondade maksimaalseks verevarustuseks inimese käsutuses olevast verekogusest ei jätku. Kapillaaride õhuke sein koosneb vaid ühest rakukihist ja nende läbimõõdust jätkub parasjagu, et punalibled ükshaaval läbi pääseksid. Punaliblede ja kapillaarirakkude vahel toimub ainevahetus
annaabi.ee 
