Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ärkamisaeg Eestis 1860.- 70ndad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revolutsioon, venestamine, tsaar, ärkamisaeganassein, koguda, avamine, prof, postimees, eüs, konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia, tõnisson, õigusteadus, teemant, 1904, streik, aula, 70ndad, sõjad, haritlaskond, taasavamine, vallaseadus, kooliharidus, kirjutamisoskus, seltsitegevus, passiseadus, paranes, kihistumine, kirjasõna, kirikueluProblee-mid Vene riigis · "suur poliitika" on väikerahvaste-le ohtlik · Eesmärkide nimel sekkuda "suurde poliitikasse" · Pooldati demokraat-likku vabariiki · pooldati parlamentaar-set monarhiat · Edu võib saavutada liidus Vene · Nõuti õigusi vähemus-rahvustele demokraatidega 2. 1905.aasta revolutsioon a) Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeelsus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi
Voldemar Jannsen võttis kasutusele mõiste ,,eestlane", hakkas Pärnus välja andma esimest eesti keelset ajakirja ,,Perno Postimees", ,,Vanemuine" O.W.Masing võttis kasutusele Õ tähe C.R.Jakobson asutas esimese eesti keelse poliitilise ajalehe ,,Sakala" Millised olid tähtsamad rahvusliku liikumise keskused: Holstre, Paiste, Tarvastu Tähtsamad ettevõtmised: Aleksandrikooli komitee: loodi selleks, et koguda raha kürgema eesti keelse kooli rajamiseks. Eesti Kirjameeste Selts: arendas eesti keelt ja kirjandust, andsid välja õpikud nt, tänu sellele seltisel kujunes rahval lugemisharjumus ja eestlased said praktiliselt täielikult kirjaoskajateks. Põllemeeste komitee: korraldasid põllumajandusnäituseid Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos: maarahvas hakkas end pidama moodsa aja rahvuseks, hakati kutsuma ka end eestlasteks, eestlased ei saksastunud ega venesutnud vaid
Nüüd oli tal võimalus viia oma radikaalsed ideed rahva hulka. "Sakalast" sai kiiresti Eesti suurima lugejaskonnaga ajaleht, kus autor kritiseeris teravalt baltisaksa võimu ja kirikut. Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G
kohane. Lugejad hakkasid Jannsenit peagi Postipapaks kutsuma. "Perno Postimees" ei olnud võitlev ega ühiskonnakriitline,alalhoidlikkus ilmnes isegi kasutatavas vanas kirjaviisis, kuid kõik see polnudki esialgu oluline. Ajalehe murranguline tähtsus seisnes rohkem selles,et ta lõi esimese moodsa eestlasi ühendava suhtluskanali. Rahvust ühendav ja võiks öelda,et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalauses : Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees Kulutama olen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees. Nimetusest "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Nüüd lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla ja seisusele osutav tähendus. Eestlased saavad eepose 1857.a hakkas Õpetatud Eesit Seltsi toimetistes annete kaupa ilmuma tavatu luuleteos, Võru arsti
· Venemaa-Poola suhete paranemine; · Venemaa vaherahu Türgiga; · Suur näljahäda Rootsis; · 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonil Karl XII 3) põhjused · Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - ,,raiuda aken Euroopasse"; · Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt; · Moodustus koalitsioon Rootsi vastu Venemaa, Taani, Saksi-Poola 4) osapooled, Karl XII, Peeter I · Rootsi kuningas Karl XII · Venemaa tsaar Peeter I · Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev 5) tähtsamad sõjasündmused millal, kes võitis: I Narva lahing, Erastvere lahing, II Narva lahing, Tartu vallutamine, Tartu hävitamine, Pärnu ja Tallinna alistumine Harku kapitulatsioon · I Narva lahing: 1700 november; venelaste suur lüüasaamine; · Erastvere lahing: 1701 detsember; venelased võitsid rootslasi;
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult
mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine. Venestuse algus Eestis -Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. -Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ''vaos hoida'' saabus 1882.a.Balti kubermange revideerima senaato Manassein. -Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. -Eestlaste ja lätlaste poolt esitati 50000 märgukirja. -Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopis venestamise teostamiseks. -Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. -Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine -Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu. -1887.sai sundlikuks õppekeeleks vene keel. -Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus.
Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20
1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused
üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamisaeg Vastukaaluks Vene impeeriumi etniliste vähemuste (moodustasid üle poole elanikkonnast) kasvavatele nõudmistele enesemääramisõiguse järele tugevnes 19. sajandi teisel poolel vene suurrahvuslus ja valitseva eliidi soov luua moodne unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga
Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas. Eesti rahvuslased lootsid balti aadli ja tsaarivõimu süvenevale konfliktile. Mida enam tugevnes Saksamaa, seda enam kahtlustati balti aadlit separatismis. Kavas oli tühistada Baltimaade aristokraatlik autonoomia, laiendada Balti provintsidesse vene omavalitsus-, kohtu- ja politseisüsteem. Enamik reforme 1880. Aastate lõpul ka teostati, kuid karm survereziim ei pidanud kaua vastu. 1905. aasta revolutsioon vallandas rahvaste poliitilise ja rahvusliku enesemääramise idee võidukäigu. Eesti rahvuslasi innustasid 19. Saj keskpaiku ja teisel poolel edukad rahvuslikud liikumised mitmetes Euroopa maades. Lootustsisendavaks eeskujuks ja ideaaliks sai naabruses asuv, sama Venemaa koosseisu kuulunud Soome, kellel ometi oli oma konstitutsioon ja eestlaste arvates tõeline autonoomia. Imeteldi soomlaste edukat põllumajandust ja kultuuri kõrget taset. 1860.
o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I o Venemaa (Peeter I) tahtis raiuda akent euroopasse o majanduslik kriis o hea geograafiline asend o Eesmärk: tagasi vallutada Rootsi poolt ,,röövitud" alad. o Leeri kuulus ka Johann Reinhold Patkul(Liivimaa rüütelkond) o liit poolaga 1700 ründasid August II saksi väed Riia linna, maha võtta ei suudetud, kuid piirati kaua aega. Samal ajal ründasid Taani väed Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal(Holsteinis). Rootsi väed
● 1739. a Liivimaa kubermangus esimene koolikorralduskava, millele oli tugev vastaseis mõisnike poolt (kui talupoeg saab õppida, siis kasvab eneseteadvus ja ta ei taha enam orjata, oht et põgeneb linna vms) Haridus 19. saj esimesel poolel ● Keiser Paul I sulges piirid ja enam ei saanud minna läände ülikooli. Tekkis vajadus taasaavada Tartu Ülikool. ● Tartu Ülikool taasavati 1802. a (esmakordne avamine oli 1632. a) ○ Õppetöö saksa ja ladina keeles ○ 4 teaduskonda ○ Ülikooli esimese rektori (G.F.Parroti) sõprus keisriga tõi ülikoolile laialdase autonoomia ja palju rahastust ○ Ülikooli hoonete arhitekt J. W. Krause ○ Klasstsismis ○ Ülikooli tähtsad tegelased: ■ W. Struwe - astronoom ■ M. H. Jacobi - füüsik ■ K. E
Suur näljahäda Rootsis 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus (riigistatud mõisate ja koormiste pärast) 3) põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ,,raiuda aken Euroopasse" Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon ehk sõjaline liit Rootsi vastu Venemaa, Taani, Saksi-Poola 4) osapooled Karl XII Rootsi kuningas, Peeter I Vene tsaar 5) tähtsamad sõjasündmused millal, kes võitis: I Narva lahing: 30.november 1700, rootslased suutsid alistada venelased Erastvere lahing: 1701, venelased suutsid tugevalt alistada rootslased, kes kaotasid 2000 meest II Narva lahing: 1704 Tartu vallutamine: Juuli 1704 Tartu hävitamine: 1708, kõik küüditati, linn lasti õhku Pärnu ja Tallinna alistumine Harku kapitulatsioon: 1710
- Vene riigivõimude poolt teostatud venestuspoliitika alates 1880-ndate keskpaigast. Peep Reimer 4 2.VENESTUSAEG EESTIS: 1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III, kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn.Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem vebestusreformide teostamisks. · 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - NB! Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused.
Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 1700.a piiras Poola kuningas August 2. Riia (saksi vägedega) Ka Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 1700.a sept jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas Karl 12. Otsustas esmalt purustada venelased Narva all ning seejärel päästa Riia piiramisrõngast. Narva lahingu 1700.a võitsid rootslased. Rootsi kuningas alahindas venelasi, kes suutsid end peagi koguda tehes mitmeid ümberkorraldusi. 1704.a piirati Narva ja Tartu ning samal aastal need ka langevad. 1709.a toimus Poltaava lahing, mille võitsid venelased. 1710.a oli Liivimaal tugev katkulaine, mis nõrgestas oluliselt kaitsjaid. Tallinna kapituleerimisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. 1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes
suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.1.5.Suurmärgukiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.2 20. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 3.2.2. 1905. aasta revolutsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 3.2.3. Esimene maailmasõda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 3.2.4. Tartu Rahukonverents . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 1
lahendamist. Sellise suuna ideaoloogiks oli kirjanik Janis Rainis(1865-1929). Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Alguses levis see peamiselt vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi jõudsid ka kohaliku rahva sekka. Eriti kiire levik oli Lätis, kuis 1904.a asutati juba Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Leedu olukord oli erinev. Venestamine oli seal jõhker. Keelati rahvuslikud organisatsioonid, ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904.a andis Nikolai II loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes vaigistada rahulolematust. Eestis oli 19.saj mõjuvõimsamaks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson(1868 sünd), kes andis välja Tartus ajalehe ,,Postimees", mille ümber oli koondunud suur hulk tollaseid rahvuslasi. Advokaat Konstantin Päts(1874-1956) hakkas 1901.a välja andma ,,Teatajat".
Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme Ajaleht: Teataja
Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile - Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vanemale vennale Hertsog Magnusele. Rzeczpospolita 1569. a sõl-misid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rsecspospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. Ivan Julm - Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire. 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses (99-104) : Sõja lõpp - Poola kunniks sai Stefan Batory, 1579. a algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuseks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu
kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. 1860
Talud raskes olukorras, läänimeestelt laenati vilja, loomi nii talupoegade kohustus mõisale laenu eest tööd teha kuni välja makstud, pidid püsima paigal (sunnismaised). Samamoodi ka varem seletatud. 1901 oli Liivimaa rüütelkonna notar. Teine olulisem töö ,,Die Lettlandische Revolution" kahe köiteline, 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid üritas seletada (1906-1908 indeks). Eessõna kirjutas jirufee Bosinov? Miks puhkes revolutsioon Baltimail? Verisemalt Lätis. Roseneck leidis, et üks põhjuseid sotsiaaldemokraatia, mis levinud alates 1890. aastatest, Riia üks impeeriumi arenenumaid kohti. Vene impeeriumi esinelikusse kuulus. Sotsiaaldemokraadid olid juureks. Teiseks Vene sovinistlik poliitika (alates Kobinovi rõhutud olnud). Pluss Läti rahva iseloomuomadused. Roseneck rakendas statistilist meetodit, liikumise levikut ja kolletest võimalikud täpset pilti anda. Ei näe süüd baltisaksa võimul ühiskonnas.
Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal.
ärkamisaja kõrghetk I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks suunda, kes omavahel läbi ei saanud a) Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eelistas majandust b)Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut 1878 1882 trükiti Viljandis ajalehte "Sakala" Jakobsini surmaga lõppes ka esimene ärkamisaeg ja asendus venestusega Jakob Hurt lahkus Eestist Venestamine Eestis (1885-1905) Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale Venestus tähendus Venemaa seaduste kehtestamisega Eestis 1. 1887. a. Haridusreform 2. 1888. a. Politseireform 3. 1892. a. Kohtureform 4. 1892. a. Linnaseadus 1899 Valga 1911 Pärnu Kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid viidi sisse vene keel
(1563-1570) Rootsi vs Taani. Õnnekütid. Sõlmiti rahu. 1569. Poola-Leedu ühinemine. Oli vabariik, kuningas valiti, mitte ei sündinud. Taas Venemaa pildil. Segadiplomaatia. Sündis Liivimaa kuningriik: Magnus soovis oma alasid laiendada., sõlmisid Ivaniga kokkuleppe, tegi Magnuse kunniks nukuvalitsus. 1570. Magnus pidi hakkama Ivanile tasuma. Tal kästi Tallinn vallutada, sellega ta hakkama ei saanud, sest linnas puhkes katk, mis levis ka ründajate sekka. Põltsamaa oli keskuseks. Tsaar andestas talle. Kuid usaldus jahenes, sest ta feilis koguaeg. 1577. Tallinna teine piiramine. Vene- Tatari väed. Linn pidas vastu. Magnus põgenes Poola ja astus sinna teenistusse. Ivo Schenkenberg ja ta mehed polnud röövlid, väljaõp. Tall sõjamehed. Olid Venelastele pinnuks silmas, nad püüti lõksu ja hukati. 1579. Poola uus kunn Stefan Batory. Rootslaste väed, eesotsas Pontus de la Gardie said Narva. Nüüd kaks lepingut sõja lõpetamiseks. 1582.
1806.aastal hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht- Tarto maa rahwa Näddali-Leht, mille võimud lõpuks sulgesid. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus Marahwa Näddala-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja "Ma-ilma ja mõnda, mis seal leida on". Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aga alguse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal Pärnus ilmuma Perno Postimees. · Tuntumad teadlased: Wilhelm Struve(astronoom), Moritz Hermann Jacobi(füüsik), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia rajaja). · Vennasteliikumine: sai alguse 18.sajandil. Vennakoguduste kindel organisatsioon ja palvemajades valitsev demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet seistel ega rahvustel, leidis talurahva seas laialdase toetuspinna. · Maltsveti liikumine: levis 1850.aastetl, rajaja oli Juhan Leimberg. Sihiks oli oma rahva
1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. Eestimaa maapäeval võeti vastu. ,,Iggaüks.." Talude pärandatava õiguse kehtestamine. Pärast talupeogade surma jäi talu poegadele. 1804 võeti sama vastu ka Liivimaal, kuid lisaks teokoormiste normeerimine ehk vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Mõlemas piirkonnas vallakohtute loomine. Talurahva vabastamine pärisorjusest. Kuna Napoleon oli vallutatud aladelt pärisorjuse kaotanud, siis oli ka Vene tsaar sunnitud järeleandmistele: 1816. aastal kinnitas keiser Aleksander I Uue Eestimaa talurahvaseaduse, Liivimaal 1819. Sellega kaotatigi pärisorjus aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isikute üle. Kuigi samas tunnistati talupoeg maa mõistniku ainuomandiks. Maad tuli mõisnikult rentida. Senised normeeritud koormised aasendati ,,vabade" rendilepingutega." Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, kuidas kasutamisvõimalused olid napid.
1863 – passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 1866 – vallaseadus, millega vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt Ajaloo arvestuse 9. teema: Rahvuslik liikumine 1) Eeldused 1. Eestlased said vabaks(pärisorjus, sunnismaisus kadus) 2. Talurahva majanduslik olukord paranes 3. Kujunes haritlaste põlvkond 4. Kujunesid omavalitsused 5. Prantsuse revolutsioon 2) Keskused 1. Peterburg- nn Peterburi patriootide eesmärgiks oli vabastada eestlased baltisakslaste rõhumise alt. Seal olid siis: Köler- tsaariõukonna kunstnik, Jakobson- koduõp, Karell- tsaari ihuarst 2. Tartu- Kasvas eestlastest üliõpilaste arv, eestlaste seltsid, rahvuslikku liikumise keskorganisatsioonid. Seal olid siis: Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson. 3. Viljandimaa- Aktiivne talurahva tegutsemine, haritud talurahvas, mitmed ideed(palvekirjade
......................................................................................................42 Hilary Karu 1 D 11 EESTI AJALUGU RAHVUSLIK LIIKUMINE.......................................................................................................................................42 KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES. VENESTAMINE...............................................................................................44 EESTI XX SAJANDIL......................................................................................................................................... 46 RAHVASTIK.........................................................................................................................................................46 MAAMAJANDUS...........................................................
annaabi.ee 
