Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ärisuhtlus ja - läbirääkimised konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
partner, elamus, intelligentsus, autentsus, alternatiiv, suhtlemine, selgitamine, goleman, talk, väljend, ärisuhtlus, klient, ärisuhtlemine, pine, sõnumid, kahepoolne, emotsioon, kasul, osapoole, smart, kompromiss, mobiili, mitteverbaalne, elamusmajandus, tunnen, tajub, tajul, empaatia, suhetega, omamine, mõjustamine, seismine, lahuta, tahadÄrisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem,
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Gru
mitte pookida partnerile külge pahatahtlikkust Konfliktist rääkimine, avalikustamine Mina- sõnumid sina-sõnumite asemel usalduse saavutamine: hoolimata vihast näidata partnerile, et Te teda aktsepteerite Ma tunnen end halvasti sest... Ma olen kindel, et Teil on oma põhjused, aga ... Ma teen Sinuga meelsasti koostööd, kuid seekord... Mind häirib... Oma eesmärgi välja toomine Ma tahaksin... Konfliktipartneri eesmärgi välja selgitamine: Otsesed küsimused Kontrollküsimused tegeliku eesmärgi kohta Partneri aktsepteerimine, aktiivne kuulamine Mõlemale osapoolele ühiste eesmärkide selgitamine: Mida me mõlemad tahame Ideede otsimine probleemi lahendamiseks: ideede pakkumine, kriteeriumide määratlemine, mille suhtes me oleme üksmeelel Kokkulepe fikseerida kirjalikult, konkreetselt ja tähtajaliselt, milles me kokku lepime tähtaja möödudes kontrollida, kas lahendus on võimalik ja kas osapooled tulevad sellega toime
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
pikaajalised suhted, mis sisaldavad mitut vaidlusküsimust Järgnevalt toon ära mõningad läbirääkimiste definitsioonid: Läbirääkimised on protsess, milles osalevad kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. Läbirääkimised on kohtumine ja arvamustevahetamine inimeste vahel, kes ei pruugi kõiges ühel nõul olla, kuid kes on valmis mingil moel kokkuleppele jõudma. Läbirääkimised on suhtlemine, mille eesmärgiks on jõuda ühisele otsusele, sellisele otsusele, millega oleksid terviklikult nõus mõlemad pooled. See on protsess selleks, et saada teistelt seda, mida sa tahad, andes teistele seda, mida nemad tahavad. Läbirääkimine leiab aset ükskõik millisel kohtumisel, kus huvide vahel on konflikt. Läbirääkimised on ametlik, tsiviliseeritud protseduur, mille käigus
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma
afektiivne käitumuslik Hoiakud on: õpitud, kestvad, afektiivse komponendiga, käitumuslik predispositisioon Funktsioonid: - informatsioon, teadmine, ümbritseva mõistmine - praktilisus (nt. hüved, karistused) - sotsiaalne kohanemine (suhete kindlustamine oluliste teistega) - ego-kaitse - - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) ja mõjutamine L. Festinger, kognitiivne dissonants - Muutumine/kujunemine - - suhtlemine - - rollid - - käitumine - Hoiaku ja käitumise vahelist seost tugevdavad tegurid: situatsioonilised individuaalsed Elaboration Likelihood Model (Petty, Cacioppo) - - rõhutab kaasa mõtlemise määra (ei keskendu/analüüsi sõnumi sisu kõrge mentaalne aktiivsus sõnumi töötlemisel - Kõrge haaratus - Allikas - usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus),
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
· Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid:
väljaspool, alluvatega, aruandluse uued lahenduse tähelepanuavaldused uurimine resursside jagaja strat töötajatele infojagaja korraldab läbirääkija parimate juhtija-eestvedaja alluvate teabeedastuse lepingu tingimuste saamine motiveerimine kõneleja (info teistele) arusaamatuste lahendaja sidepidaja suhtlemine info väljaspoole tavapäratute probleemide org.juhtidega, vajalike organisatsiooni lahendamine org.väliste inimestega Juhtide kompetentsid: suhtlemis kavandamis, administreerimis meeskonnatöö strateegiliste tegevuste globaalse tunnetuse enesejuhtimise Juhtimisteooria ajalugu Teadusliku juhtimise koolkond (F. Taylor):
tõlgedamine, erinevad interpretatsioonid, erinevad info kogumise viisid. Sekkumisviisid: jõuda kokkuleppele olulise info osas, üksmeel info kogumise allikates ja protsessis, välisekspertide abi infologistika süsteemi hindamisel. o Suhtlemiskonfliktid: Põhjustamine: tugevad emotsioonid, väärtõlgendused, stereotüübid, vähene suhtlemine, korduv negatiivne suhtlemine. Sekkumisviisid: Kontrollida emotsioonide väljendamist protsesside ja reeglite abil, anda võimalus emotsioonide väljendamiseks, taju täpsustamine ja positiivse hoiaku loomine, suhtlemise suurendamine, negatiivse käitumise välistamine, julgustada probleemi fokuseerimist. o Huvide konflikt: Põhjustamine: Võistuslikkuste tunnetamine, põhiliste huvide
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid. Hea strateeg
Tulemus võib olla absoluutarvuna või pallides. +/-E=e*Pi Kasum maksimeerida, kulud minimeerida! 1.3. Tegevuste alternatiivide ja väliskeskkonna mõju analüüs Tegutsemisalternatiivide analüüs x eesmärgi ja selle saavutamise alternatiivide määratlemine; x eesmärgi kvaliteedi kriteeriumide määratlemine ja nendega vastavuse hindamine (kuidas eesmärki mõõta); x alternatiivide ,,mõistlikkuse" nõuetele vastavuse analüüs; x juhitavate tegurite selgitamine ja nende muutmise alternatiivide määratlemine; x alternatiivide realiseerimise analüüs teatud väliskeskkonna tingimustes; x alternatiivide võrdlemine vastavuselt eesmärkidele. Alternatiivid on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna ja tema mõju alternatiivsetele tegevustele analüüs x väliskeskkonna oluliste tegurite leidmine ja nende mõju intensiivsuse määramine;
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine – isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi Tippjuhid – firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine. (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) Keskastme juhid – tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade
on tähtis osata inimestega suhelda ja neid ennast järgima panna. 2.2 Mis on juhtimise osategevused (juhtimisfunktsioonid)? KOEK. K- kavandamine, planeerimine Läbivad osategevused OKS O-organiseerimine O-otsustamine K-koordineerimine E-eestvedamine K-kontrollimine S-suhtlemine 2.3 Mis on juhtimise läbivad osategevused? Läbivad osategevused on: otsustamine, koordineerimine, suhtlemine. 2.4 Mis on juhtimise tasandid? Eksisteerib kolm tasandit: o tippjuhid (firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine) o keskastme juhid (strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmine eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine) o esmatasandi juhid (juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida põhiliselt
Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivatsiooniprobleemid-Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Mõttele, et professor võiks varjata/ilustada auto tegelikku kvaliteeti, ei tule tudeng juhuslikult ega ka mitte oma moraalse rikutuse tõttu. Selle
struktuuri skeemi. I faas ajend, tõuge tegutsemiseks II faas tegevusliku situatsiooni täpsustamine indiviidi poolt III faas tegevus ise IV faas tegevuse lõpule viimine, otste sõlmimine Juhul kui ajend tegevuseks pole veel kadunud ning tegevust lõpetada on vara, pöördub indiviid tagasi II faasi juurde: täpsustab uuesti situatsiooni, mis on juba muutunud tema eelneva tegevuse tõttu ning seejärel liigub jällegi III faasi tegevuse juurde jne. Subjekti suhtlemine ei ole midagi muud kui spetsiifiline käitumisakt. Suhtlemisakti faasid on: I faas suunatus partnerile (sellele kes mingil põhjusel saab tähelepanu ja eelseisva tegevuse objektiks) II faas partneri psüühiline peegeldus (partneri tajumine) kuna ta on tegevuse situatsioonis peamine III faas tegevus seisneb partneri informeerimises millestki ja vastuseks saadava informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid
kaastunne · Enda ja teiste aktsepteerimine · Spontaansus ja lihtsus · Loovus · Eetika · Tippelamused Eneseaktualiseerijate negatiivseid omadusi · Kogevad arvestatavat reaalset ärevust ja süütunnet · Hajameelsus, liigne heatahtlikkus · Julmus, külmus · Huumoritaju puudumine B - love motiveeritud soovist rikastada enda ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined enese poolt
NÕRKUSED: ignoreerib organisatsiooni eesmärke ja strateegilisi valikuid. 3) Ressurspõhine mudel- Kõik mis inimeste juhtimisega seostub on ressursipõhine. USALDUSLIKKUSELE ülesehitatud. 16. Intelligentsuse olemus. Määratletakse tavaliselt kui üldist vaimset võimekust, mille alla käivad: Loogiliste järelduste tegemise võime Ülesannete lahendamise võime Abstraktse mõtlemise võime jne. 17. Sotsiaalse intelligentsuse olemus ja seosed inimeste edukusega. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. Sotsiaalse intelligentsuse teooria aluseks D.Golemani arvates on inimeste kalduvus suhtlemisele, meie nö valmidust ,,neuroloogiliseks balletiks", mis paneb inimtaju teiste ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida, kas vitamiini või mürgina. 18. Sotsiaalse intelligentsuse tunnused.
Hoiakuid on raske muuta. Hoiakutega seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid kajastavad emotsioonid. Emotsionaalset hoiakut väljendatakse tavaliselt sõnadega `meeldib' või 'ei meeldi'. Emotsionaalne hinnang sõltub inimese väärtushinnangutest. Üks ja sama sündmus tekitab ühes inimeses positiivseid, teises negatiivseid emotsioone. Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus.14. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime15. Intelligentsuse liigidGardner:ruumiline-visuaalne, kehalis-kinesteetiline, musikaalne, lingvistiline, loogilis- matemaatiline,interpersonaalne, intrapersonaalne ja looduuurijalik intelikentsus16. Motivatsiooni olemus ja liigid
nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste, väärtuste ja otsustus-stiili hindamist nõuab erinevaid oskusi/tehnikaid nõuab indiviidi-keskset, paindlikku nõustamis-stiili, et kohanduda kliendi vajaduste ja plaanidega nõuab nõustajalt omaenese mõtte-ja tundemaailma jälgimist ja selle eest hoolitsemist Informeerimist kasutatakse primaarsete eesmärkide saavutamisel Suhe põhineb võrdsuse printsiibil Nõustamisprotsess üldiselt: Vajaduse selgitamine nõustamise järele; Ettevalmistus nõustamiseks (aeg, koht, eelteadmised); Nõustamise läbiviimine; Tulemuste hindamine (vajadusel järelkohtumised). Nõustamisprotsess: 3-astmeline nõustamisprotsess: 1. "Üles-ehk lahtisulatamine"(unfreezing) 2. Muutmine (moving) 3. "Kinnikülmutamine", kinnistamine (refreezing) 7-faasiline nõustamisprotsess (G.Ziegler): 1. Alustamine, sissejuhatus 2. Eesmärkide seadmine 3. Hindamine 4. Plaani koostamine 5. Teostus 6
Ja vastupidi. • Otsuste vastuvõtmine on juhi ametiülesannete lahutamatu osa Otsustamine toimub etappide kaupa: • Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada
Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks Koordineerimine juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu Suhtlemine juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet organisatsiooni ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega Delegeerimine juht jagab ülesanded alluvate vahel ära ning ise teostab kontrolli Vastutamine juhiks olemisele kaasneb alati vastutus, sest just tema on võimeline tegema lõplikke otsuseid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Daniel Goleman...............................................................
turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine, andmete kogumine ja analüüs, 14 tulemuste interpreteerimine ja esitlemine. o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi,
turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) · Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine, andmete kogumine ja analüüs, 14 tulemuste interpreteerimine ja esitlemine. o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi,
turupotentsiaal, turuosa, käive, tarbijad, konkurendid, jne o Tihti on vajalikud turu-uuringud: teha ise või tellida! 22. Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs. (lk 55-58, Turu_uurimine) · Turu - uuringu protsess o Koosneb ETAPPIDEST: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, uurimismeetodite määratlemine, andmete kogumine ja analüüs, tulemuste interpreteerimine ja esitlemine. 14 o PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused: millised olulised tegurid mõjutavad probleemi,
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus...................................................................................
· mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad
annaabi.ee 
