Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
vaidlusi ja võimaldab näha, millistest eeldustest lähtudes üks või teine otsus vastu võeti. Võõrkapitali kaasamine ilma äriplaani koostamata on aga võimatu. Enne kui investor otsuse langetab, tahab ta näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse. Ta peab nägema ka analüüse ja uuringuid, mis rahalisi prognoose kinnitavad. Sama soovib näha laenuandja. Palgatav tegevjuht saab aga omanike tahtekohaselt tegutseda vaid siis, kui see tahe on üheselt mõistetavalt ja kirjalikult talle ette antud. Äriplaani kohandatakse muutuvatele tingimustele, nii nagu lennuki piloot muudab oma trajektoori vastavalt ilmastiku- või liiklustingimustele, kuigi sihtpunkt jääb samaks. Ettevõtte korral on selleks sihtpunktiks omanike poolt püstitatud eesmärgid või nende visioon. Äriplaan on vajalik selleks, et: 1. ettevõtte juhtidel oleks olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda; 2
Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu ettevõtted sellest saavad. Mõistmaks mis on eetiline juhtimine oleme alustanud mõiste defineerimisest. Eetiline
.............................................................................................3 1.EETILISE JUHTIMISE OLEMUS..............................................................................................4 1.1Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid................................................................................6 2.ÄRIEETIKA.................................................................................................................................7 2 Eetika erineb valdkonniti..........................................................................................................9 3 Ärieetika näited.......................................................................................................................10 3.JUHI ROLL EETIKA KUJUNDAMISEL.................................................................................11 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia).
..................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 2 Sissejuhatus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad
reklaami eetilisus. Ärieetika roll nii otsese kui kaudsema majandusliku arengu edendamises on alljärgnev : ·majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine; ·turu koostöö ja usalduse arendamine; ·korruptsiooni takistamine; ·keskkonnakaitse ja säästlikkus; ·inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine; ·organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine Ettevõtete eetiline ja vastutustundlik tegevus: · aitab luua uusi kompetentse, kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses; ·kutsub üles tulevikku vaatavale ning tervikut nägevale juhtimisstiilile; ·valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisesteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks; ·loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate huvigruppidega, sh organisatsiooni liikmete, klientide, partnerite, omanike, investorite, pankade ja meediaga;
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse.
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus
ülesandest antakse, millistel tingimustel ja kuidas toimida. Et kontrollida tuleb määratleda aruandluse vorm ja sagedus. Delegeerida ei tohi- motiveerimist, arendamist, koolitamist, meeskonna loomist, organiseerimist, tunnustamist, tasustamist, karistamist, tegevuse hindamist, edutamist. 17. Inimesekeskse juhtimise põhimõtted. Inimese teadlik kaasamine tegevustesse, suhtlemine võrdsete partneritena, erisuste aktsepteerimine ja võimete ja eeldustega arvestamine. Suunatud töötajate käitumise muutmisele ja kujundamisele. Inimesed on organisatsiooni väärtus. Edu tagab töötajate vajaduste ühendamine organisatsiooni eesmärkidega. Töötajale lähenetakse individuaalselt- saavutatakse töötulemuslikkus. Vastutuse suund- sisemine motiveeritus, töötaja planeerib oma karjääri ise, tööhõive tagamine on töötaja kohustus, pühendumine ametile või tööle. Töö vorm ja sisu- üha
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab teenida keskmisest suuremat kasumit. Et tarbijate vajadusi pidevalt rahuldada peab organisatsioon olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muutused) ning jälgima ja arvestama väliskeskkonnaga. Uuendustel on mõte vaid siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend
tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid 3. Ühinev meeskond suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 24. Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi? Belbini meeskonna tüübid on: 1. Koordinaator - tahe olla juhirollis ja võtta vastutust, (positiivne, soe ja toetav suhtumine teiste suhtes.) 2. Nõudja on orienteeritud tulemustele (emotsionaalsus, kannatamatus, otsekohesus ja kriitilisus) 3. Innovaator n-ö. ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette) 4. Seiraja hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus, madal tulemusele orienteeritus, erapooletus, tagaplaanil olemine) 5
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTOO nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Igapäevases tähenduses on organisatsioon kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. Organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse,
· · · Organisatsiooni sisemised tegurid · -suur surve kõrgete tulemuste saavutamiseks · -ebaefektne finantstegevus · -tööga rahulolematus · -õiguste delegeerimine ja uuendused · · Juhi karjäär (ametialane kasv, ametiredelil ülespoole liikumine, millega kaasneb kõrgem prestiiz ja sissetulek) sõltub: · Eriettevalmistus · Isikuomadused ja kogemused · Organisatsiooni vajadused ja õnnelik juhus · · Karjääri eetilised probleemid · Väärtushinnangud ja enesekaitse · -küsida hinnanguid ja arvamusi · -tegutse, muuda asju, kui vaja · -võta midagi ette enesekaitseks · Eetiliste konfliktide ettenägemine · -töökohta otsides ole tähelepanelik · -analüüsi ettevõtte tegevust · -väldi ka väikesi eetilisi konflikte · · Mida saab juht ise teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis? Palgata õigeid inimesi
2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja vastutustundlikkus tegevuses aitab suuresti kaasa nii organisatsiooni kui ka ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisele. Ärieetikas on erinevaid lähenemisi, kuid oluline on ära märkida tähtsad mõisted, milleks on vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond. Majandustegevuses
38. Kavandamine aitab koordineerida tegevust, vähendab ebaselgust, väheneb topelttegevus ja „tühi töö“, kontrolli võimalus. 39. Kavandamiskäik 40. Toimingute rida, mida tuleb kava koostamisel sooritada. 1. Tulevikus ühiskondliku, majandusliku ja tehnilis-tehnoloogilise keskkonna vajaduste, nõuete ja võimaluste hindamine. 2. Organisatsooni liikmete väärtushoiakute, huvide ja taotluste hindamine. 3. Rolli määratlemine, mida organisatsioon peaks muutuvas ja arenevas keskkonnas etendama. 4. Soovitud osa täitmiseks vajalike varude ja nende hankimise allikate analüüsimine. 5. Strateegia kujundamine, mis hõlmaks ja sobitaks kokku võimalused ja organisatsiooni liikmete hoiakud ja taotlused, soovitud rolli ja varud. 6. Kogu org-i pingutusi suunavate kavade koostamine. 7. Allüksustes üksikasjalike tegevusplaanide väljatöötamine 8
Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne, struktuurikeskne, ressursikeskne, kontrollikeskne, projektikeskne juhtimisteooria. 1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid? Organisatsioooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU Skills of an Effective Administrator
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
on riskivabad ega vaja tugevat eestvedamist; 2) mittekavandatud otsused (nonprogrammed decisions) on defineerimata, uued ning otsuste langetamise kriteeriumid ja alternatiivid on ebaselged, lahendusi on palju, kuid kogemusi vastavas olukorras tegutsemiseks ei ole, selliste otsuste langetamine ja teostamine nõuab liidrilt suurt mõjuvõimu ning tugevat liidri staatust (Türk 2001). Probleemide lahendamisel tulevad välja juhi eetilised tõekspidamised, kuna paljude probleemide lahendused on väljendatavad eetiliste dilemmadena. Eetiline dilemma on olukord, kus tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või lausa illegaalne. Selleks, et leida õiglane lahendus, peab juhil olema piisavalt infot võimalike variantide kohta. Oluliste otsuste tegemine nõuab juhilt suurt kompetentsust ning pühendumust oma ettevõttele. Tähtis on ka õigeaegne
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
· Tööjaotus · Komunikatsioon - keel · Koos suudetakse suuri asju. 1+1> 2 · Inimesed on erinevad ja iga inimimene on millegis hea · Töö inimestega (administratiivne delegeerimine)/ töö ülesandega Selleks, et spetsialiseerumise kaudu võimeid suurendada ja optimaalselt tegtusedes aega säästa, koonduvad inimesed organisatsioonidesse. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalat omahinda ja toodete õigeagset tarbijani jõudmist. Et tarbija vajadusi pidevalt rahuldada suuta, peab organisatsioon · Olema suunatud pidevale arengule (märksõnad loovus, uuendused ja muudatused) · Jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib.
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
