- Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis
- Märkas, et laps vajab mängu ja piisavalt armastuse kogemist, et kasvada normaalselt Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena. Arengu etapid: normaalne autism (6-8 esimest elunädalat) laps on sulgunud iseendasse, siiski tajub ja kogeb seda, mis on ümber. Kaitseb sünteesimist. normaalne sümbioos(2-5 esimest elukuud) kiindumus hoidjasse. Kujutab ette, et on hoidjaga üks, ei ole ,,mina" tunnet. Toimub sulandumine, psüühilise arengu algus. Eneseväärikustunde alus. Oluline on õigeajastus. Põhi turvalisus. Omistab peamiselt positiivset. Halb jääb välja. Sümbioos kestab kuni 2 eluaasta lõpuni. Hoidja mõjutamine ja juhtimine. Eneseväärikuse jaoks on vaja kõikvõimusse tunnet. Laps mõistab, et pole emaga üks ja ei saa valitseda ema. Vanemad hakkavad esitama piiranguid. Tuleb olla järjekindel, muidu laps ei saa kõikvõimsuse tunnet täielikult kogeda.
3. Aeglaselt reageerivad beebid vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud · Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
Murdeiga alustatakse kuritegeliku käitumise, narkootikumide tarvitamise, alkoholi tarvitamise, seksuaalsete suhetega, et uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu. Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon
· Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik. Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele. Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks? · Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide.
.. ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);
Katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega. Testida lapsi teistsugustes olukordades. Animism- vastused küsimustele, ei peegelda teadmiste puudumist; elu omistamine elututele objektidele Kultuuri roll: o Lev Võgotski- lähima arengu tsoon o Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei ulatu aga milleni jõuab juhendamise kaudu L.Kohlbergi moraalse arengu teooria: o u 10 eluaasta: Tagajärg↔motiiv o I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 e.a): 1. hirm karistuse ees, 2. reeglitest kinnipidamine o II konvetsuonaalne periood (10-13 e.a): 3. teiste arvamus, 4. seadused ja kord o III postkonventsionaalne periood (13-... e.a): 5. sisemine koodeks, 6. üliinimlikud normid ja väärtused GLEITMANI RAAMATUST: Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398
S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu S.J.Gould A.Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks, mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele J.Piaget 1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud
seepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?) Assimilatsioon-akommodatsioon. Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon: kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate
loovus, tolerantsus, eneseaktsepteerimine, pühenduvus, emotsioonide juhtimise ja kontrollimisvõime, riskivalmidus (a) Psühholoogiline infantiivsus – enesekahjustamine,sõltuvus teiste heakskiidust, kõrge haavatavus, solvumine, rutiinsus vigades, enesesüüdistamine täiuslikkuse puudumises, ebausk, oluliste otsuste edasilükkamine 4) Kõlbeline küpsus 13-… - südametunnistus, moraal, eetika, väärtused, tõe suhtelisus 5) Psühhoseksuaalne küpsus -meestel 20a, naistel 25a, sõltub suhetest partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on
...............179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted......................................................................................................182 Suhe täiskasvanutesse muutub...........................................................................183 Moraal................................................................................................................184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid............................
Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks.
üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia,
ei ole Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimeste keskmises erinevuses) Pärilikud haigused, põhjustatud geenidefektidest:-daltonism (värvipimesus-fenüülketonuuria–ainevahetuspuue, millega kaasneb sügav vaimne alaareng- Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu puuded, millegakaasneb enamasti vaimne alaareng Eelsoodumus teatud haigustele(skisofreenia, alkoholism) Kehaehitus– füüsilised omadused Teatud isiksuseomadused:temperamenditüüp, sotsiaalsus–ekstravertsus, introvertsus, intelligentsus (päritavus 0.70), homoseksuaalsus (päritavus 0.78, düsleksia (päritavus 0.85) Enamasti põhjustab inimeste erinevusi mitme geeni koostoime ja
KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega - lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad)
olukordi, kus probleemi olemus ja interprentatsioon on keerulised ning sel puhul on põhimõtete järgimine raske. (1) Arvamus, et esineb side spordi või mingi teistsuguse füüsilise aktiivsuse ning väärtushinnangute kujunemise ja moraalse küspsemise vahel on väga vana ning ulatub tagasi aega, kui Platon pani kirja oma filosoofilised arutlused. Seda teemat käsitlevast ulatuslikust kirjandusest on võimalik välja tuua väga erinevaid lähenemisi, kuidas sport ja moraal on omavahel seotud. Enamus selle teemaga seotud diskussioone on seotud proobleemiga, kas spordi õpetamise ja mängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Seega seisnebki küsimus selles, kas me saame rääkida eetilistest aspektidest spordis ja mängudes. (8) 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõtetest kinnipidamine, nende järgimine
tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene menstruatsioon tekitab mõningast ebamugavust, ambivalentsust ja segadust, kuid üldjuhul ei olnud see traumaatiline kogemus. Negatiivsed tunded olid suuremad tüdrukutel, kellel toimus see varakult ning kes arvasid, et nad olid selleks kehvasti ette valmistatud
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo
peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga. Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome. Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Käitumisgeneetikud jagavad lapse arengu mõjud kolme liiki: pärilikkus, jagatud keskkond ja mittejagatud keskkond. Downi sündroom esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800st. Kromosoomhaigus on tekkinud tavaliselt munaraku vigastamise tõttu enne viljastamist. Vanemad emad võivad suurema tõenäosusega sünnitada Downi sündroomiga lapse. Kuigi ei saa öelda, et käitumine tuleneb peamiselt geenidest ja keskkonnast, võime öelda, er erinevus kahe indiviidi käitumises on tingitud peamiselt geenidest või keskkonnast.
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
II. Embrüonaalne 10p-8 rasedus nädal 23+23 kromosoomi= palju geene; osa pärilikkuse kandjad, osa III. Looteline 9-38 rasedus nädal kannab ühiste tunnuste järgi: aju, vereringe jne ! M kergem kui N-sugu kandev rakk LOOTEVESI: kaitse, maitseb LV-see rinnapiima maitsega, vedeliku hoidmine-pissimine Geneetilised haiguse: Trisoomia 21-Down sündroom,füüs/vaimnepuue Trisoomia 18- Edwardsi- hulgiväärareng, surnult sünd 5.näd tunderetseptorid Trisoomia 13- Batau- kurtus, vaimse arengu peetus 12.näd lõppeb organite moodustumine=organogenees 16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine,
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
kaugemaid piire (Butterworth, Harris 2002: 194-195). Lev Võgotski koolkonna sotsiokultuuriline lapse arengu teooria: Lapse areng kulgeb etappide kaupa, millest igaühel on oma juhtiv tegevus. Juhtiva tegevuse rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng
Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. (Hall arvas, et mäng on vahend, mille abil lapsed liiguvad läbi primitiivse kõikumise, peegeldades meie evolutsioonilist minevikku. ) *Ameerika ühendriikide laste psühholoog, kes on väga tugevalt mõjutanud hariduse psühholoogiat. Sõnastas biogeneetilise seaduse ja kohandas Darwini printsiibid vastavalt inimese arengule, arvates, et lastele meeldib puu otsas ronida vaid selle pärast, et nad „kordavad“ oma ahvidest esivanemaid. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog K.Groos näeb mängu tähtsust selles, et ta valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
