ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
3 aasta · oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve · kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna · kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa · leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel · kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga · kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest Arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Esimesel eluaastal on inimese areng äärmiselt kiire. Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad. Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub
latiniseerimiseks. Kreeka keele panus Kreeka keel on andnud olulise panuse inimkonnale. Esiteks, ladina tähestiku aluseks oli kreeka tähestik ja vastavad uuringud on tõestanud, et üle 150 000 inglise keelse sõna on Kreeka päritolu. Lisaks sellele on enamik rahvusvaheli teaduslikke terminoloogiad on kreeka keeles. Näiteks sõna "trigonomeetria". Matemaatika põhineb kreeka "tri-go-no-mulle-tri-" (ôñéãùíïìåôñßá). Vanakreeka keele arenguperioodid ja "lingvistiline geograafia". Kreeka keel moodustab indoeuroopa keelkonna iseseisva rühma. II at-nde algusest mitme lainena Kreekasse rännanud hõimude keelena tõrjus ta aja jooksul välja seal enne neid elanud rahvastiku keele, kuid võttis sellest laene oma sõnavara rikastamiseks. Missugune ta oli Mükeene ajajärgul on raske öelda. Kirjanduse alguseks oli kreeka keel jagunenud juba rohkeiks murdeiks. Esimene keele arenguperiood klassikaline (VIII-IV eKr): dialektide (murrete)
INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne).
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1)
aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.kontaktide sagedus ja tuttavlikkus3. Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus, ehk köitvus. Armastuse kolmnurga teooria (pühendamine, kirg, intiimsus) Seksuaalsuse neli dimensiooni: 1. Soojätkamine2. Amastus 3. Nauding 4. Sooidentiteet. Perekonna arenguperioodid: 1. Noor perekond- uute rollide õppimine, peretraditsioonid, suhted päritoluperekonnaga.2. Lapse sünd ja kasvatamine- esimene suurem muudatus, selginevad paljud loomuomadused. Suhtekolmnurk 2.1Kui kauaks jääb naine koju 2.2 Kas muretseda mitu last järjest või pikemate vahedega 2.3 Kuidas toime tulla majanduslikult2.4 Kui palju oslaeb mees lapse kasvetamises 2.5Kasvatuspõhimõtete ühtlustamine 2.6 Vanavanemate kaasamine lapse kasvatuses. 3. Keskea abielu lapsed
Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega. algupärased teosed, Raamatuid kasutatakse spetsiaalsed Freinet- ainult õppevahendid, õpilaste lugemismaterjalina.
Lastetusvõib olla seotud nii naise,mehe kui ka mõlema haiguste või häiretega.Tegemist võib olla infertiilsuse e viljatusega. Lapsendamineehk adopteerimine.Osa perede jaoks või olla see ainus võimalus saada lapsevanemaks. VANEMLUS JA SELLE LIIGID Vanemlus lapsevanem olemine. *bioloogiline vanemlus *juriidiline vanemlus *sostsiaalne vanemlus *psühholoogiline vanemlus,mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks,päritolu- ja vastutusvanemluseks. LAPSE ARENG JA ARENGUPERIOODID Arenguperioodid sünnist noorukieani: *Imikuiga (0-1 aastat) *Maimikuiga(1-3 aastat) *Koolieelikuiga(3-6/7 aastat) *Kainikuiga(6/7-11/12 aastat) *Murdeiga(11/12-15/16 aastat) *Noorukiiga(15/16-20/22 aastat) VANEMATE KASVATUSLIKUD ÜL. 1.Lapsevanemate esmane ülesanne on turvalisuse tagamine.Laps peab tundma,et ta on hoitud,kaitstud ja armastatud,siis saab ta vabalt areneda. 2.Lapsevanemad on lapsele eeskujuks,pakkudes malle,mida laps nii kohe kui ka hilisemas elus järgib. 3
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last perearstikeskuses teist korda B-hepatiidi vastu. Füüsiline ja vaimne areng on imikueas kiire, aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja keha...
Sin kuujumal, tarkusejumal Samas päikesejumal Istar taeva kuninganna Tammuz viljakusjumal Marduk Babüloni kaitsejumal Surmajärgne elu ei olnud nii tähtis, keskenduti elu nautimisele ja heale elamisele. Jumalate karistus pidi saabuma juba eluajal ja kui sa sellest pääsesidki, siis läks karistus edasi su järglastele. Pärast surma ootas kõiki rõõmutu sünge allmaailm. Kreeka Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond. Kreeka vanema tsivilisatsiooni arenguperioodid: Kreeta-Mükeene ajajärk Minoiline, Mükeene Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Minoiline (Kreeta) kultuur vs Mükeene (Kreeka) kultuur lossid kindlustamata, linnad lossid kindlustatud linnu polnud seintel naiste ja pidustuste pildid korrapärased seintemaalid mittesõjaline ühiskond sõjaline ühiskond
Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk- järgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco
kiire areng; 8-9 eluaasta suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid). Kriitiline periood teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist.
phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mhkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on jrgneva plvkonna arengus vtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete psivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb lhna ja eristab lhna jrgi oma ema teistest. pib ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni. Teisel elukuul koogamine- laps hlitseb kasutades eelkige tishlikuid. Kolmekuune- naeratab. 8-9 kuusel imikul tekib mlu lhedaste inimeste kohta ja ta hakkab vrastama. Otsustavalt mjutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. Thtis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma eripra ja arengutempo. *maimikuiga-(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub
arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
Nende riigikeeleks oli ketsua keel, mille nad tõid endaga kaasa vallutatud aladelt. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15. sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järkjärgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú
Küpsemine- muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast. Kasvamine- pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Sensitiivne periood-periood kus mingi võime areneb väga kiiresti Kriitiline periood- teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini. Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine). Arenguperioodid · Sünnieelne periood · Vastsündinu(1 kuu), imik(0-1a) · Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a) · Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid
või teise külje tugevam väljaarenemine. Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine). Kõrgematel astmetel, milleks on mõistus ja enesetunnetus, võivad erinevused indiviiditi olla suured. Hoolimata erisugusest arengust läbib igaüks siiski kindlas järgnevuses oma vastavad arenguperioodid. Erinevus võib olla lihtsalt arengu kiiruses ehk arenguperioodi kestvuses. Enesekasvatus (self-education)- inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi. Formeerumine (formation)- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena.
Lapsekeskne kasvatus 2012 Õppimine toimub enda tegevuse tulemusena ja enda avastuste kaudu oskuste tasemelt homogeenses rühmas ja koos rühmaga. Klassideta õpetuse sügavaim eesmärk on õpilaste arvestamine indiviididena ning individuaalsete õppekavade ajutisem või püsivam moodustamine igale kooliastmele ja-tüübile omasel viisil. Põhitõed: 1)Kooli tulevad lapsed erinevad oma teadmiste, oskuste ja eelduste poolest. 2) Aeglased ja kiired arenguperioodid. 3) Laste edasijõudmine ja arenemine on erinev eri õppeainetes. Järeldub, et kool peaks loobuma arengutaseme sidumist klassiga. Õppimis töö- ja õppimisharjutused ning mõtlemisoskus on sobivad rühmitamise alused. Klassivabadus tundub olevat ligitõmbav alternatiiv koolitöö organiseerimiseks eriti hõredalt asustatud piirkondade väiksestes koolides. Õppekava teatud valdkondades on nende meelest vaja isegi sihipäraselt püüda heterogeensete õpilasrühmade poole.
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700
Mõjutajad • Pärilikkus ja küpsemine • Keskkond => – Sünnieelsed keskkonna mõjud – Toitumine – Praktiseerimisvõimalused – Elustiil (liikumisaktiivsus jms) Arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • kefalokaudaalne (cephalocaudal) printsiip • proksimodistaalne (proximodistal) printsiip • lihtsamalt keerulisemale printsiip • Iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus
Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on elllu jääda. Evolutsiooniteoorias loovad makropopulatsiooni karakteristikud tingimused mikrotasandil aset leidvateks variatsioonideks, selektsiooniks ja väljasuremiseks. 23. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit Sõltuvalt sellest, kuidas organisatsioon ajas areneb, on olemas etteaimatavad probleemid. Arengu jooksul toimuvad erinevad rahulikud arenguperioodid ja suured paugud. Igas probleemis on lahendus, aga see modd või viis, viib tõenäoliselt uue väljakasvava probleemini, mis on tulevikuprobleem. Kasvumudel koosneb 5 erinevast faasist: · Kasv loovusega tekitab eestvedamise kriisi · Kasv suunamisega tekitab autonoomia kriisi · Kasv delegeerimisega tekitab juhtimise kriisi · Kasv koordinatsiooniga tekitab punase lindi ehk koostöö kriisi · Kasv koostööga selle koha pealt jäi mudel poolikuks 24
tähelepanu – peamine on jutu sisu ja rääkimistahe. Lapse (kõne) arengu teemast sügavamalt huvitatutel võiks soovitada lugeda kolme väga kasulikku ja huvitavat raamatut: „Terane laps“ Sally Ward „Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest.“ A. Gopnik jt. „Arendav algus“ Margaret Sassè Allikas: www.okobeebi.ee/?p=929 Tabel 1. Kirjutamis- ja lugemisoskuse arengu perioodid Frithi (1985) ja Ehri ( Ehri & McCornick,1998) mudeli järgi. Arenguperioodid Lugemine Kirjutamine Kuidas ära tunda? Logograafiline Laps “loeb” oma ümrust, Lapse kirjutis meenutab Laps “loeb” raamatuid, etapp meeles pidades ja sõnu vaid natuke või üldse tunneb ära teda (esi-/alfabeetiline ära arvates. Tajub sõnu mitte sõna, mida ta ümbritsevaid sõnu ja etapp) visuaalsete tervikutena ja tahtis kirjutada. Ta on logosid tervikute järgi.
· mõlema ministeeriumi (majandus- ja haridus-) kohustumine. Eestis on selleks olemas (maailma ulatuses) eesrindlik alusdokument Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 43 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 44 Eesti (väike)ettevõtluspoliitika ja tugisüsteemi areng (1) Eesti (väike)ettevõtluspoliitika ja tugisüsteemi areng (2) Eesti väikeettevõtluse tugisüsteemi arenguperioodid II perioodi (1996-2000) märksõnad: · Eesti riigi initsiatiiv ja toetus · ... kuid puudulik koordinatsioon, dubleerimine, segadus ... ja peamised arengud:
*Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga
...................................34 2. Märksõnastamine elektronkataloogis tänapäeval, aineotsingu võimalused ja erinevused ...............................................................................................................................................35 2 3.UDK väljatöötamine, UDK tabelite tüübid, UDK arenguperioodid, levik, rakendusvaldkonnad..............................................................................................................37 4.Liigitamise ja märksõnastamise võrdlus............................................................................39 KOGUDE KUJUNDAMINE....................................................................................................40 1.Komplekteerimise allikad ja viisid........................................................................
Igor Frojanov - Rõhutas linnade juures keerukama sotsiaalstruktuuri väljakujunemisega. Linnad on seotud just keskuste väljakujunemisega. Linnade kujunemine Eestis Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid kuni 1150 – „emalinnade“ periood – linnad kasvasid välja varalinnalistest asulatest. On valdavalt tekkinud varalinnalistest asulatest, linnaplaanis puudub kindel korrapära. Kajastub vaid kunagine ebakorrapärane teedevõrk, mis loomulikul teel kujunenud. (Nt Soest) 1150-1250 – rajatud ehk „vanemat tüüpi“ (osaline planeering). (Nt Lübeck) 1250-1300 – rajatud ehk „uuemat tüüpi“ (st täisplaneering). Plaanipäraste linnade rajamine.
ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus: lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). 16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga: 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa=suhtlemine. Teisel kuul hakkab laps häälitsema. Kolmekuune naerab. 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid. Hakkab võõrastama. Vanemate abil kogeb, et maailm on sõbralik ja meeldiv paik. Usalduse tekkimine vanemate suhtes. Maimikuiga: 1- 3aastat. Jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega (sööb jmt). Perioodi
liiga vähe on siirust; · kommunikatsioon annab liialt vähe teada võimalikest muutustest. 115. Organisatsiooni arengu sisu Organisatsioon on teadmiste, oskuste, varade ja vahendite kogum. · teadmised ja oskused - kvalitatiivsed näitajad · varad ja vahendid kvantitatiivsed näitajad. 116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel Greineri arvates esinevad organisatsiooni kasvu juures · rahulikud nn evolutsioonilised arenguperioodid ja · keerulisi ning järske muudatusi nõudvad kriisid ehk revolutsioonilised perioodid. 117. Kaasava juhtimise sisu Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel sünnib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 118. Muudatuste juhtimise sisu Muutus on planeeritud (org
* Poistel halvemad hinded. 20.2 % teismelistel psühholoogilise kohanemise probleeme (PAQ < 105). Psühholoogiline kohanemine seostus tüdrukute puhul sellega, kui aksepteerivatena nad oma suhteid ema ja isaga tajuvad; poiste puhul oli olulised üksned suhted emaga; Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti. Täiskasvanuiga Arenguperioodid: 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60- ... hiline täisiga Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek
aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse
struktuuri ja 571. protsesside laienemine. Org. areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine. Ettevõtte areng on rahateenimisviisi või ärimudeli areng. Organisatsiooni areng on võimekuste areng. 572. 573. 116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel 574. Greineri arvates esinevad organisatsiooni kasvu juures rahulikud evolutsioonilised arenguperioodid ja keerulisi ning järske muudatusi nõudvad kriisid ehk revolutsioonilised perioodid. 575. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: 576. ·Kasv loovusega -> eestvedamise kriis 577. ·Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis 578. ·Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis 579. ·Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis 580
protsesside laienemine. • Ettevõtte areng on rahateenimisviisi või ärimudeli areng. • Organisatsiooni areng on võimekuste areng. • Struktuuri laienemine ja keerukamate süsteemide kasutuselevõtt ei ole organisatsiooni areng. 116. L.Greiner´i organisatsiooni kasvufaaside mudel Greineri arvates esinevad organisatsiooni kasvu juures • rahulikud nn evolutsioonilised arenguperioodid ja • keerulisi ning järske muudatusi nõudvad kriisid ehk revolutsioonilised perioodid. Ta avastas, kuidas iga järgnev kriis organisatsiooni arengus on tegelikult ette ennustatav, sest see sisaldub eelmise kriisi lahenduses. Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega: • Kasv loovusega -> eestvedamise kriis • Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis • Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis
Partnerlussuhe Osapoolte ootused autoriteetsuse, autonoomia, kohustuste osas ei lange kokku. o Millal peaks vanematepoolne kontroll liikuma üle teismelistele? Märkimisväärset konfliktide sageduse tõusu ei toimu. o Konfliktidega kaasnevad tugevamad emotsioonid. Juhtumi kontekstis Vanemad ei asenda eakaaslasi Suhe muutub võrdsemaks Üksteise mitte mõistmine TÄISKASVANUIGA JA VANADUS Arenguperioodid: 20 - 44 varane täisiga ehk noorus 45 - 64 keskmine täisiga ehk keskiga 65 - … hiline täisiga ehk vanadus Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek o 55-60 keskea kulminatsioon
80. , [pii] suu, vanasti 90. [koppa] ahv; joonia tähestikust VI-IV saj., seostub q ja u-ga. 100. , [roo] pea 200. , [sigma] silm, [zin] sõna 300. , [tau] rist, [tau] sõna 400. , [üpsilon] nael, [vau] sõna 500. , [fii] 600. , [hii] 700. , [psii] 800. , [oomega] kaheksajalg 900. [sampi] laen türklastelt joonia tähestikus, seostub sigmaga. 8. Vanakreeka keele arenguperioodid ja lingvistiline geograafia I klassikaline periood VII-IV saj. e. Kr. Dialektide kooseksisteerimine --- Joonia (joonia- atika),atika, dooria ja aioolia. Joonia (joonia-atika) murre: Väike-Aasia ranniku lõuna- ja keskosas (Smürna, Ephesos, Mileetos kuni Halikarnassoseni ning Küklaatidel). Räägiti väga kinnise suuga. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad". Esimesed filosoofid, Anakreon ja Herodotos. Atika murre: joonia omale lähedane
Eparhi raamat X saj. Hexabiblos 1345 Kaasajani on säilinud vähe Bütsantsi õiguspraktikat peegeldavaid juriidilisi ürikuid, mistõttu on õigusajaloo uurimisel peamine allikas just juriidiline kirjandus, millest sageli ei ilmne rooma õiguse või keiserlike seaduste rakendamise sotsiaalne relevantsus. Järgnevalt toodud õigusajaloo periodiseerimise aluseks on samuti juriidilise kirjanduse arenguperioodid. Õigusarengu periodiseering 1. Constantinusest Justinianuseni 4. saj. algus 6. saj. algus Antud periood kuulub õigusajaloolises mõttes Rooma õigusajaloo juurde, kus seda sageli tähistatakse järelklassikalise perioodina. Taolist lähenemist õigustavad põhjused ja seosed leidsid käsitlemist Rooma õiguse vaatlemisel. Õigusallikad olid sel perioodil ikka veel ladina keeles, ehkki praktiline õiguselu, s.h. õigusõpetus läks järjest enam üle kreeka keelele
Brändilojaalsuse Suur Väike tõenäosus Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tarbijaturg oluliselt muutunud (vt Joonis 3). Järsemad muutused toimusid eelkõige möödunud sajandi viimasel kümnendil ja olid seotud eelkõige arengutega jaekaubanduses. Kuid loomulikult oli ka palju teisi sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis kõik tarbijakäitumist mõjutasid (Voog 2011). Joonis 3. Eesti tarbijaturu arenguperioodid (Voog 2011). Üldiselt arvatakse, et paljude toote- ja teenuserühmade puhul huvitavad elektroonilised kanalid inimesi rohkem kui füüsilised kauplused. Müük traditsiooniliste kanalite kaudu kasvab aastas vaid mõne protsendi võrra, elektrooniliste kanalite puhul kasvab müük rohkem kui kümme protsenti aastas (Kotler 2002: 212). Kaubandusettevõttel tuleb arvestada, et tarbija käitumist mõjutavad nüüdisajal terve hulk tegureid:
Põlvkondadevaheline lõhe või sarnasus? Vanematega sarnasus piirdub poliitiliste, religioossete tõekspidamistega, elustiiliga, mitte aga väärtustega. Sarnasus tuleb mitte väärtuste ülekandumisest järgmisele põlvele, vaid pigem sarnasest sotsiaalsest staatusest või lapsed sotsialiseerivad oma vanemaid teatud väärtusi omaks võtma. Noorem täiskasvanuiga, keskiga Arenguperioodid: 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60-... hiline täisiga Tinglikud vanuseperioodid. Üleminekud ühest vanuseperioodist teise ei ole diskreetsed pigem on mingid sensitiivsed vanuseperioodid, ja üleminekud ühest vanuseperioodist teise. Levinsioni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga 17-22 üleminek varasesse täisikka 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine 28-33 30-ndate üleminek
Suure lehma väiksed sarved (on simultaanne peab tervikut haarama) ja lehm sööb rohtu (see on suktsessiivne, sest läheb järjest, et see põhiasi ei tule lõpus nagu eelmise lause puhul. Nendest teooritaest on kognitiivne kõige parem teooria! KÕNEARENGU PSÜHHOLOOGILISED ALUSED. Mil viisil kõneareng ja psüügika areng üksteist mõjutavad? Kuidas intellelekti ja kõne vastastikkust vahekorda mõistetakse? Arenguperioodid J.Piaget järgi: *sensomotoorne intellekt (1-2 a): intonatsiooni ja sõna seostamine situga * konkreetsete oppide periood (kuni 11-12 a): sõna, seejärel lause seostamine situ ja/või kogemustega. Kõne omandatud tegevusskeemid. Kõne on suurem määral seotud praktiliste kogemustega. * Formaalsete oppide periood: vabanemine situ ja kogemuse mõjust orienteeritus grammatikale, abstraktsete suhete verbaliseerimine (ehk verbaalne mõtlemine)
ARENGU näide: • Ajupiirkondadest küpseb kõige hiljem frontaalsagar ja sellega seotud täidesaatvad objekti haaramine käega: funktsioonid – 2.k.suunab käe objekti poole Mälu – 4.k.haarab objekti kogu käega Mälu ja õppimisvõime arenguperioodid pikemad – 10.k. haarab objekti pintasett-haardega – sooritus paraneb oluliselt vanusevahemikus 7-13.a. – vanemad lapsed oskavad kasutada meeldejätmist hõlbustavaid strateegiaid ja ajufunktsioonide küpsemine lapseeas: struktureerivad materjali paremini
annaabi.ee 
