INIMESE ELUKAAR
SISSEJUHATUS
Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar
jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed , sest
need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see
võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil.
Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud
kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja
määratlenud vastavad vanusevahemikud.
IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA
IMIKUIGA
( eluaastad 0-1)
Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama , roomama, istuma ja seisma.
Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline
on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad . Sel
moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima .
MAIMIKUIGA
(eluaastad 1-3)
Selles eas õpitakse käima, jooksma , ronima ja iseseisvalt sööma. Algab reeglite
mõistmine ja piiride kompamine, millega võib kaasneda ka jonn . Öeldakse
esimesed sõnad ja lihtsamad laused. Maikmikueas on kasvamine ja areng endiselt
kiire.
LAPSEIGA
KOOLIEELIKUIGA
(eluaastad 3-6/7)
Selles eas on olulisel kohal mäng, mille abil katsetatakse mitmesuguseid rolle ja
jäljendatakse täiskasvanuid. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps hakkab
aru saama hea ja halva, lubatu ja keelatu piire. Järjest enam hakatakse
suhtlema teiste lastega väljaspool pereringi.
KAINIKUIGA
(eluaastad 6/7-11/12)
Selles eas alustatakse kooliteed, õpitakse kirjutama, lugema ja arvutama. Sõbrad
ja tuttavad muutuvad senisest olulisemaks. Kainik õpib täitma kohustusi koolis ja
kodus ning pidama lubadusi. Rohkem soovitakse kuuluda eakaaslaste gruppidesse
ja õpitakse koos tegutsemist.
NOORUKIIGA
MURDEIGA
(eluaastad 11/12-15/16)
Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka
suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See
periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees.
HILINE NOORUKIIGA
(eluaastad 15/16- 20/22)
Selles eas saadakse täiskasvanuks. Huvid pöörduvad kehalistelt muutustelt
mujale, nagu näiteks elukutsevalik, uued huvialad, ühiskonnaelu. See on eelkõige
eneseleidmise periood, mil noor inimene langetab tähtsaid otsuseid.
TÄISKASVANUIGA
VARANE TÄISKASVANUIGA
(eluaastad 20/22-40)
Selles eas tegeletakse aktiivselt karjääriplaneerimisega ning enamasti
omandatakse lapsevanema roll. Füüsiline vorm on hea ja mitmed tegelevad töö
kõrvalt hobidega.
KESKMINE TÄISKASVANUIGA
(eluaastad 40-65)
Selles eas on rohkem aega tegeleda iseendaga ja oma hobidega. Lapsed lahkuvad
kodust ja vanemad ei vaja veel nende toetust. Kehalised ja vaimsed võimed
hakkavad tasahaaval halvenema, kuid kasulik on hoida ennast pidevalt toonuses
ja hoolitseda nii keha kui vaimu eest.
HILINE TÄISKASVANUIGA
(eluaastad üle 65)
Selles eas on võimalik olla rahul elatud eluga. Füüsilised ja vaimsed võimed
halvenevad järk-järgult ning kohanetakse suurema sõltuvusega teistest, mis võib
kaasa tuua vajaduse elu ümber korraldada. Oluline on suhtuda ellu positiivselt,
jagada oma elutarkust teistele ja tunda rahulolu elatud elust.
KOKKUVÕTE
Inimese elukäiku kujutatakse elukaarena, mis koosneb arenguperioodidest, kuid
on siiski üks tervik. Arenguperioodide tundmine aitab inimeses toimuvaid muutusi
paremini mõista ning kohaneda ümbritsevaga. Igas vanuses on võimalik õppida ja
kogeda midagi uut.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaari555
Õppematerjali autor
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga........................................................................................................
Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik
Sotsiaalsed reeglid Moraalsed Konventsionaalsed • Kuidas peaks teisi inimesi kohtlema? • Kuidas on sobilik käituda? • Inimeste heaolu, õiglus ja õigused. • Reguleerivad inimeste vahelist • Universaalsed ja üldkehtivad suhtlust vaatamata sellele, kas sõnastatud • Vastastikkusel kokkuleppel või mitte. muudetavad. Prudentsiaalsed Personaalsed • Inimese enda tervis, turvalisus, • Isiklikud eelistused, valikud heaolu Eesti 4-5aastased lapsed • Vanemad lapsed mainisid konventsionaalseid reegleid sagedamini (“Ühe käiguga saab mitu korda rünnata, aga mitte ühe koletisega.”) . • Konfliktide ajal viidati sagedamini moraalsetele reeglitele (“Sa ei tohi, see on minu oma!”). Suhted eakaaslastega • Iga laps vajab kogemusi erinevat tüüpi suhetes • Vertikaalsed – ühel rohkem teadmisi ja kogemusi. Pakub turvalisust,
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese
Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine. Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes. Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka mitmesuguseid mõjusid, mida konkreetne ühiskond lapse arengule avaldab
Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke
1. Keskkond vs pärilikkus mis on arenguliste muutuste peamiseks põhjuseks? How do nature and nurture interact? Tugevate geneetiliste omadustega on kasv, silmavärv, käepigistuse tugevus, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, intellektuaalsed omadused (mälu, ärevus, häbelikkus). 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus - kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng (mõtlemise, loomuse muutus), kas ja kuidas on varasem ja hilisem areng... 3. Inimese sünnipärane põhiolemus (hea, halb või naturaalne või mõlemad) kas seda saab määratleda? 4. Aktiivsus vs passiivsus kui palju sekkuda arengusse, looduslikku kulgu 5. Arenguliste muutuste universaalsus nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine Miks? Kuidas
2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid