20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõ...
Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks kõik rahvusgrupid(üle3000) Kultuuromaval oli õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi (teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka omariiklusperioodil loodud haritlaste kutseliidud, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid
12. Klassi lähiajaloo õpitulemused Maailm Esimese maailmasõja eel Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) kirjeldab suurriikide arengujooni ja rolli muutumist rahvusvahelistes suhetes; Suurenes kaupade ja teenuste hulk. Arenesid sadamad - reisimine ja kauba vedamine läksid palju kiiremaks. Raudteed laienesid, see aitas suuresti kaasa kaupade eksportimisele ja importimisele. Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915)
Arvuti vahendusel saab kiiresti leida vajalikke materjale ja neid vastavalt vajadusele töödelda. Iga kooliõpilane omandab informaatika tundides vajalikud oskused ja kogemuste täiendamiseks on huvitavaid ülesandeid ja mitmekesiseid kodutöid. Paljud tööalad nõuavad põhjalikku virtuaalmaailma tundmist. Öeldakse, et rikas pole see, kellel on palju raha, vaid see, kes omab ja valdab infot. Infovahetus arvuti kaasabil on meie praeguse ühiskonna olulisemaid arengujooni. Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui võõrriigi väljatöötatud uued relvasüsteemid suudaksid tekitada magnetimpulsi, mille tõttu lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse tagamiseks mitmekordseid varuservereid, kuid uue relvaliigi rünnak muudaks andmebaasid olematuks. Ka mobiilside ja lauatelefonide töö koordineerimine sõltub infotehnoloogilistest vahenditest
Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes levitas revolutsiooni ideid üle Euroopa, kuid samas aitasid tema vallutussõjad kaasa rahvusliku vabadusliikumise tekkele mitmes Euroopa riigis. 19.Mis on Viini kongress? Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemes Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 kuni juunini 1815. 20.Nimeta Euroopa riikide arengujooni 19. Sajandi teisel poolel. 19. sajandi teise poole jõudude vahekorda Euroopas muutis enim Saksamaa ühendamine ühtseks riigiks 1871. Aastal. Prantsusmaal valitses Napoleon III ajal keisririik, peale kaotust Prantsuse-Preisi sõjas 1870-1871 sai Prantsusmaast vabariik. Prantsusmaa oli peamiselt põllumajanduslik maa. Inglismaa oli tugeva parlamentaarse traditsiooniga monarhia, kus kogu 19. Saj teise poole valitses kuninganna Victoria. Inglismaa oli maailma juhtiv tööstusmaa,
1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega
20 sajandi muusika kokkuvõte Üldisi arengujooni -Stiilide rohkus ja mitmekesisus eristab 20 sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 20 sajandi muusika on tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega. Hiljem areneb hilisromantismist välja ekspressionism ja sealt uusviini koolkonna looming. Romantism andis ka tõuke rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Silma paistvaim helilooja on Jean Sibelius.Prantsusmaal oli põhiliseks impressionism mille vastukaaluks tekkis neoklassitsism
· Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist, · NL viis oma väed Euroopa riikidest välja, · lagunes VLO. b) siseriiklikud põhjused. · majanduse allakäik, · elatustaseme langus, · plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit, · sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja
Milliste ajaloo ja kultuuritraditsioonidele toetub progressiivne ajaloodeterminism? Marxi determinism: tööstuslikult arenenud maa ainult näitab vähem arenenud maale tema enda tuleviku pilti. ehks siis see on tendents mis toimub raudse paratamatusega. rohkem arenenud maad on vähem arenenud jaoks tulevikupildid. Ühiskonnad arenevad niisugust ajaloolist rada pidi. Ehk siis näiteks tänapäeva islamimaades on näha samu arengujooni mis euroopas kolm sajandit tagasi. Modernsuseni on üksainus tee ja see on liberaalne. valgustusajaga seotud, samuti seotud juudikristliku maailmavaatega • Mis on „Bushi eksitus“? Kuidas seletada et suurriigi riigijuht sedalaadi eelarvamust jagab? "kui meie jaoks ilmselgeld baastõed kehtivad meie puhul, siis kehtivad need kõigi puhul." kesk aasias on palju ühiskondi kus on palju prioriteetsemaid asju kui
13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu ? mis oli viikingite sõjaline edu aluseks ? Eriti kannatasid retke all Briti saared, Reini jüu suudmeala ja Põhja- Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Peamiselt rünnati kloostreid ja kindlustamata linnu. Euroopa valitsejad pikka aega võimetud nendevastu. Tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel, jõgesid lahkuda. 14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskajaa lõpust 19.sajandini? Soome jäigi sajanditeks Rootsi võimu alla. 1809 läks soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem. Norra elanikkond koosnes põhilisel kaluritest ja talupoegadest. Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhteliselt iseseisvuse. 15.Kirjelda Bütsantsi riiki ! (kus, millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsants = Ida- Rooma riik 395-1453
Näiteks saksa päritolu inglismaal elanud W. G. Sebaldi looming, kes oma keerulistes mälu ja ajalooga tegelevatesse metafüüsilistes romaanides esindab just reaalsust ja fiktsiooni kokkusulatavat hoiakut (nt statistika ja fotode kasutamine). [Vt nt Mati Sirkel "Sebaldiaana" ( Sirp, 04.02.2011)] Kuid veelkord Shields: mida autobiograafilisemaks, pihtimuslikumaks, intiimsemaks tekstid muutuvad, seda fragmentaarsemaks nad muutuvad. Eesti nüüdiskirjanduse arengujooni 1. Suure kaasaja ainelise eepilise romaani ootus. Mõnes mõttes peegeldab neid ootusi Andrus Kivirähki auhinnatud ,,Maailma otsas" või Urmas Vadi "Tagasi Eestisse" (2012) Teine põlvkondade ülene ja rõhutatult eestiteemaline raamat on esseistlikus laadis ja tõeliselt suurt ajalist haaret püüdlev Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets". See kaardistab omamoodi müütilist
C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R. Tolkien); esmasest teise maailma avanev kahe maailma põiming (J. K. Rowling; tüüpiline lastekirjandusele, ka eesti omale); esmase maailma fantaasia ehk „madal“ fantaasia (A. Pervik). 10. Eesti fantastika (kunstmuinasjutu) arengujooni ? 11. Lasteluule iseloomulikud tunnused paberil kõlakujundid, mõjuv kõlajõud, elurõõmus lõbus mängulisus, kujundlikkus, dünaamilisus, meeldejäävus, hea rütmitunne, täisriimid, sõnavara rikkus ja tabavus, kujundlik ütlemisviis (korjatud mitme luuletaja loomingu iseloomustuse pealt) 12. Lasteluule autoreid Hindrey, Bergann, Kamsen, Sööt paberil (20. saj luuletajad) Ernst Enno tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd
Rüütel oli laskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. 17.Iseloomusta talupoegade ja maaisanda vastastikust sõltuvust. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid ise oma toodangu linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 18.Nimeta Saksa-Rooma riigi, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa peamisi arengujooni hiliskeskajal. Inglismaa Võimule sai Tudorite dünastia, majanduslik areng oli kiire ning kuningavõim tugev. Prantsusmaa tsentraliseeritud riik kujunes 16. Sajandi alguseks. Linnad arenesid, tekkisid manufaktuuri, toodeti luksuskaupasid. Saksa-Rooma riik killustatus püsis, keisrit valisid seitse kuurvürsti, valiti teadlikult nõrk valitseja, et feodaalie sõltumatus säiliks. Venemaa Moskva vürstiriik tugevnes, vürst võttis Venemaa suurvürsti tiitli. Moskva
tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungi tõttu? Mis oli viikingite sõjalise edu aluseks? Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Normannid tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. 14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskaja lõpust 19. sajandini. 1397 sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmari uniooni e. liidu võitluseks Põhja-Saksa vürstiiikide ning Hansa Liiduga. Kõigil kolmel riigil pidi olema ühine valitseja ja ühine välispoliitika; sisepoliitikat ajas igaüks ise. Rootsi, Taani ja Norra läksid kiiresti kaasa reformatsiooniga. Rootsi kuningas G.Vasa oli tugev ja kindlakäeline valitseja, kes tõi riigi välja kriisist ja pankrotiohust. Rootsi jätkas tugevnemist ka tema poegade ajal. 16
armumisi. Mis kõige tähtsam, nad ei unustanud kunagi oma eesmärke ja ei allunud teiste tahtmisele. Ajades jonnakalt oma rida, said neist legendid vene kirjanduses. Hakates luulet analüüsima, tuleb kindlasti arvestada fakti, et Lermontovi üheks suureks eeskujuks oli Puskin. Puskini kuma tema romaanides on selgesti äratuntav. Näiteks ,,Mtsõri" on üks vene aktiivse romantismi tippsaavutusi, milles Lermontov jätkab Puskini Lõuna- poeemide arengujooni. Selles luuletuses on vastamisi asetatud ühelt poolt loodus koos looduslähedaste inimestega ja teiselt poolt elu tsarismi ikke all. Üks ühine teema on muidugi vabadus. Puskini selle teemalised poeemid on ,,Lind", ,,Vang", ,,Vabadus", ,,Mustlased" ja Lermontovil ,,Poeet". Lermontov tihti kritiseeris oma põlvkonda, selle käitusmismaneere ja tegevusetust. Nad olid liialt jäänud puhkama loorberitele, puudusid ideaalid, mõistsid hukka kõike mis vähegi erines
Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine
inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. 1960. aastatel oli tähelepanu all noorsooliikumine, rock muusika, hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. 1965. aastal avati Tallinn – Helisngi – Tallinn laevaliin Käsumajanduse juurutamine Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Kultuurielu arengujooni: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisuslt sotsialistliku ja vormilt rahvusliku'' kuktuuri juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis – ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse palju loovinimesi, kes jätkasid mujal oma tegevust.
Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised tsivilisatsioonid. Õpitulemused õppekavas Põhikooli lõpetaja: · teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid, · oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ja analüüsida seda mõjutanud tegureid; · teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid; · teab eri rahvaste ja riikide rolli geograafilise maailmapildi avardumises; · oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni; Õpitulemused õppekavas Gümnaasiumi lõpetaja: · mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja kultuuriprotsesse; · oskab iseloomustada demograafilise ülemineku etappe; · teab sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid; · teab peamisi rände põhjusi ja nende suundi ning mõju teistele ühiskonnaprotsessidele; · oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives; · mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate omavahelisi seoseid;
b) NSVL sai võimaluse haarata endale paktiga talle lubatud alad ja samas valmistuda sõ- jaks Saksamaa vastu. 5. Teise maailmasõja algus. Miks puhkes II maailmasõda? a) lääneriigid ajasid esialgu Saksamaaga suhtlemisel lepituspoliitikat, b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil? KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA! Muudatused pärast I maailmasõda
Kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Kultuuriautonoomia-Kuna rahvavähemuste lojaalsust peeti ülioluliseks,püüdsid riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka nende kultuuri.Kõigil rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuurvalitsuse asutused. Kultuuromavalitsusel oli õigus osutada ,ülal pidada ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi.(rahvusvähemuste kultuuriom.seadus võeti Riigikogus.vastu 1925a.) Kultuuri üldisi arengujooni-Omariiklusaastatel oli iseloomulik intensive kultuurielu,mille käigus kasvas eesti talurahvakultuurist välja euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur.Suurenes kirjanike,kunstnike jne arv.Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti kaasajastamine ja laiendamine,mille tänulsai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist korgkoolini.Iseseisvusaastail laienesidkultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjust
1925. aastal võeti Riigikogus vastu rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Rahvusvähemusteks tunnistati sakslased, venelased, rootslased jt. Rahvusgruppidel oli õgis kutsuda ellu oma kultuuriomavalitsuse asutused. Kultuuriomavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida emakeelseid koole jne. Rahvuslikud konfliktid olid Eestis tundmatud. Kuluutriautonoomia tugevdas Eesti mainet avalikkuse silmis. Kultuurielu üldisi arengujooni Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsult suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv. Loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine, laiem kasutamine. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jne. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid.
Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikooli kirjastus. Swanwick, K. (2004). A rationale for music education. The Changing Face of Music Education (ed. T. Selke). Tallinn: Tallinn Pedagogical University, 69 [CD-ROM]. Tomson, M. (2006). Muusikakriitikainstitutsioonist 1930ndate aastate eestikeelsetes ajalehtedes. Kultuuriloost noorteadlaste pilguga IV (koost. ja toim. K. & M. Kirme). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 105122. Vaitmaa, M. (2004). Nüüdis(süva)muusika arengujooni. Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse (koost. ja toim. J. Ross & K. Maimets). Tallinn: Varrak, 5480. 10
See on kokkuvõtlik raamat professionaalsest sotsiaaltööst ja selle teoreetilistest alustest nii, nagu see on välja arenenud 20. sajandi lõpuaastaiks. Eestis katkestati kutselise sotsiaaltöö areng Nõukogude Liidu okupatsiooniga 1940. aastal. Alles Eesti Vabariigi taastamisega 1991 võis sotsiaaltöö Eestis uuesti vabalt oma esimesi samme astuma hakata. (R. Kreem, Tartu 1995, lk.19) Raamatus on lahti seletatud sotsiaaltöö rahvusvaheline areng ja Eesti hoolekande ajaloolisi arengujooni, on välja toodud, et inimeste üksteise aitamine on sama vana kui inimkond (R. Kreem, Tartu 1995, lk.31) Esimene oluline riiklik akt sotsiaalpoliitikas oli Elisabeth I vastu võetud Vaeste seadus, ehk Poor Law. Järgmine seadus, millel oli kaugeleulatuv mõju, oli Saksa kantsleri Otto von Bismarki poolt vastu võetud Sotsiaalkindlustuse seadus aastal 1884. Fundamentaalse tähendusega sotsiaaltöö arengule oli Universaalne Inimõiguste
ülalpidamisele *Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt *Kultuuromaavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi *Kultuurautonoomia andmine Eesti rahvusvähemustele täitis täielikult oma ülesande *See tugevdas Eesti mainet maailma avalikkuse silmis, kuna Eesti oli kahe maailmasõja vahel ainu Euroopa riik, kus rahvusvähemustele kindlustati sedavõrd suured õigused Kultuurielu üldisi arengujooni *Omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kuluurielu, mille käigus kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur *kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja selle kasutamisvaldkonna laiendamine *Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud
töös kasutatud materjale. Käesolevas töös on ajaloolisteks allikateks EELK aruandlus (aruanded, protokollid, määrused, otsused jm) ja ajalehe ,,Eesti Kirik" (EK) materjalid ning eesti teoloogide ja luterlike vaimulike kirjutised, meetodiks on nende läbitöötamine ja kriitiline analüüs (vt allikate tutvustus ja kriitika allpool). Kogutud kirjalike andmete koondamisel ja analüüsil on sealjuures kasutanud sisuanalüüsi meetodit, et selgitada uurimisküsimustele vastavaid olulisemaid arengujooni ja tendentse, lisaks on arvestatud ka konteksti, milles üks või teine allikas on esitatud. Lisaks ajaloolistele allikatele pööratakse erilist tähelepanu ka religiooni ja ühiskonna omavahelisele vahekorrale, sellele, kuidas religioon toimib ühiskonnas. Seega on kirikute lähiajalooga tegelemisel väga kaalukaks allikmaterjaliks lisaks arhiivi ja ajakirjanduse materjalidele ka religioonisotsioloogilised uurimused ja aines ning ka suuline informatsioon ja osalusvaatlus
sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused: * kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial: meeste kirjutatud, meessoost peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni. Algselt uuriti naistegelaste kujutamist kirjandusteostes, võimusuhete kujutamist, meeskriitikute suhtumist naiste loomingusse. Hilisemal ajajärgul liikus fookus naiskirjanduse uurimisele. Vaadeldi, kuidas on kirjandustekstides soolisust markeeritud, milline on soolisuse roll kirjanduses üldse. Mida uurib kirjanduses feministlik kirjandusuurija (küsimused, vt. viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev?
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...
Avvakum oli kirikulõhe toimumise juures üks tähtis tegelane. Hakkab arenema proosa ja satiirilised jutustused, aga samas ka luuletraditsioon. Luuletraditsiooni algatajaks oli Valgevenest pärit munk Polotski Simeon ja tema õpilane Silvestr Medvedev. 18. sajandil see traditsioon ei katkenud. Väga paljud kirjutasid ümber tekstid ja traditsioon elas kaua elab veel praegugi (eriti vanausuliste seas). 18. veebruar 2009 Vanavene kirjanduse arengujooni Vanim slaavi tähestik on glagolitsa, hilisem on kirillitsa. Ka 19. saj kirjutati veel ümber raamatuid Püha Sergiuse käsikiri. Kirjutati ka kasetohule 11. 14. sajandist pärit. Neid nimetati tohtkirjadeks (Novgorod). Hersones vürst Vladimir võttis seal vastu ristiusu; see oli Bütsantsi linn. Üleminek uue aja kirjandusele. Peeter I reformid ja kirjandus. 18. saj vene kirjanduse arengujooni
· Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Pilet XV · Lermontovi elu ja looming, ,,Meie aja kangelane" · Kreutzwaldi elukäik ja kirjanduslik tegevus, eesti rahvuseepose kujunemine (NB! Kaasautor Faehlmann) Pilet XVI · Tsehhovi elu ja looming. Paari novelli ja ühe näidendi analüüs · Eesti luule 1960-70. aastatel. Luik, Kaplinski, Runnel, Viiding, Alliksaar (ühe loomingust rohkem rääkida) Pilet XVII · Kirjanduse ja kunsti arengujooni Eestis 1920-40 1922. loodi Eesti Kirjanike Liit, rajatakse Looming (ilmub siiamaani); kultuurkapitali seadus 1925 à väärtustatakse kunstinimesi, stipendiumid. Uus rühmitus Tarapita (Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under) väikekodanliku mentaliteedi ja sotsiaalsete pahede vastu; Tarapita ajakiri seitse numbrit. 1920 Noor-Eesti Kirjastus, avaldati peamiselt ilukirjandust.
Ehkki patriarh salvis keisri, oli viimasel patriarhi ametissemääramise ja tagandamise õigus. 5. LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST ROOMA ÕIGUS JA KIRIK Rooma õiguse pärijateks keskajal olid: · Bütsantsi keisririik · Rooma-katoliku kirik. · Germaani hõimud Rooma-katoliku kiriku roll on eriline - alustanud Rooma riigi poolt vaenatuna ja allutatuna keisri õigusele, läheb ta ajalukku kui Rooma impeeriumi riigikirik ja Rooma õigustraditsiooni edasikandjast. Kiriku ja usu arengujooni 1. Ristiusu teke ja esiaeg Ristiusu teke jääb meie ajaarvamise algusse ning erinevate kultuuride mõjuvälja. Sõna "kristlane" kasutati esimest korda Antiookias. Kristluse lähtekohad: · judaism (koos sellele omase messiaootusega) · messiaootuse ülekandmine inimisiku ja jumala suhete valdkonda · messiaootuse seostamine konkreetsete ajaloosündmustega · idamaiste usundite mõjutused · hellenistlik filosoofia
lagunema. Erinevates piirkondades erinevad olukorrad, alates 17.saj lõpust peale ortodokse luterluse kõrval kaks suuremat konkurenti, pietism ja valgustus. Mõlemad pakkusid konkurentsi ortodoksele luterlusele. Pietism hakkas levima saksa aladel, väga iseloomulik oli see, et püüti tugevdada usu tunnetamist isiklikult, et inimene tunnetaks usku. Pietism levis kõigepealt saksa aladel, pietism polnud ühtne, seal oli erinevaid suundumusi, arengujooni, oluline on see, et tegemist on küllalt elitaarse liikumisega. Pietism levis eelkõige haritud elanikkonna seas, kellel olid keskmisest ulatuslikumad teadmised religioonist, Piiblist. Muuhulgas rõhutati, et Piiblit tuleks lugeda originaalis, ehk algkeeltes (V-t heebrea, U-t kreeka). Pietistid hakaksid parandama saksakeelset Piiblit, Luther oli tõlkinud selle ladina keelest, mitte heebrea keelest. See oli üks tulekolle, ortodoksete luterlaste jaoks oli see pühaduseteostus.
le, luule selgem, otsekohesem, üx väheseid, kes kasutas rahvalaululikkust, tema textidele on väga palju laule kirjutatud. Isamaalisus tekitas peale 60ndaid tõkke (enam ei avaldatud)luuletused hakkasid levima käsikirjaliselt, E iseseisvumine oli tagasilöögix, kuna nüüd oli käes, millest tema kirjutas. Tema luule on aja ja ühiskonnakriitiline, mis lähtub irooniast mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle. Pilet nr 17 17.1. Kirjanduse ja luule arengujooni Eestis 19201940 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit, mille eesmärgiks oli hea seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegelda kirjanduselu üldprobleemidega. Esimeseks esimeheks oli Tuglas. 1923 aprilliks ilmus Tuglase toimetatud "Loomingu" esimene number. Riigi majanduslik toetus kindlustas selle ilmumist, kuid säilitati loominguline sõltumatus võimu suhtes. Tunnustatud autorite kõrval pääsesid sinna ka andekad algajad. 1925 asutati
Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Lisaks sõprusele Percy Bysshe Shelleyga oli ta kirjavahetuses ka Goethega. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele. 15 Eesti kultuuri ja kirjanduse arengujooni aastail 19181940 NOOREESTI 1905. a revolutsiooni eelse ja aegse ühiskondliku aktiivsuse, elevuse ja võitlusmeelsuse surusid aastavahetusel 19056 karistussalgad veriselt maha. Revolutsiooniga seotud kultuuritegelasi (ka Tuglas, Vilde) põgenes halvima vältimiseks pagulusse. Korraks elavnemine, kuid selle katkestab 1914 alanud maailmasõda. Sellest hoolimata on tegemist suhteliselt formaalsete takistustega
USA põhiseaduse loojad otsustasid sajandeid tagasi Konstitutsiooni koostamisel valitsemiskorralduse üle vaieldes jääda kompromisslahenduse juurde, mis tähendab, et riigi valitsemissüsteemi luues lükati kõrvale unitaar- ja konföderatsiooni süsteem ning Ameerika Ühendriikidest sai föderaalne riik. See tähendab, et osa põhiseadusest tulenevaid võimufunktsioone jäeti föderaal- ehk keskvalitsuse kanda ning ülejäänud volitused reserveeriti osariikidele. Üks peamisi arengujooni, mis USA föderaalsüsteemi kujunemist ajas on iseloomustanud, on keskvalituse, osariikide ja kohalike omavalitsuste ametnike suhete aina keerukamaks muutumine. (Gitelson, 1996, lk. 47, 67). Küsimusele, kas USA puhul on tegu pigem tugeva keskvõimuga või tasakaalustatud süsteemiga, ei ole eriti lihtne vastust leida, kuna riigi föderaalsüsteem on läbi oma ajaloo läbinud mitmeid etappe ja muudatusi. Kui võrrelda tänapäevast seisu
"Iliasega". Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnes kajastavana on "Aeneis" esimene nn rahvuseepos - mõiste, mis hilisemas euroopa kultuuriloos ajuti jälle oluliseks saab. Missioonikandjat Aeneast on kõige sagedamini iseloomustatud epiteediga pius, 'vaga'. Samas on tema käitumise kujutamises ka teatud arengujooni. Kui ta eepose algupoole on sageli kõhklev ja kahtlev ning vajab jumalate nõuandeid ja soovitusi, siis pärast VI laulu visiooni saab temast otsusekindel ja missiooniteadlik juht. Kuid eepose äkiline lõpp, Aenease halastamatus end võidetuks tunnistanud Turnuntuse suhtes, näib viitavat sellele, et Vergiliust vaevas mõte saavutatu raskest hinnast ning veristest ohvritest, mis Rooma hiljutist ajalugu täitsid.
2010. a 8. VARARENESSANSS ITAALIAS 14. SAJANDIL 14. sajandi alguses algab Itaalia kultuuris humanismi ja varaste renessansiilmingute ajastu, mis paratamatult viib tegeliku renessansini järgmisel sajandil. Kujukalt ilmneb see kirjanduses, näiteks Petrarca ja Boccaccio loomingus, kuid uusi arengujooni on näha ka maalikunstis ja arhitektuuris. Aiakunstis ilmneb see eelkõige selles, et Itaalia positsioon juhtiva aiakunstimaana tugevneb endise ajaga võrreldes ning Firenze areneb tõeliseks aiakunsti keskuseks. Firenze kroonikakirjutaja Giovanni Villani on 14. saj algul kirjutanud kodulinna ja selle ümbruse kroonika Storia Florentina, milles ta kirjeldab linna ja seda ümbritsevaid künkaid - miljöötervikut, millele oleks tol ajal olnud mujalt Euroopast raske võrdset leida
annaabi.ee 
