Virtuaalmaailm ja reaalsus (4)

Virtuaalmaailm ja reaalsus
Elame kõik kiire elutempoga ja iga päev toob meile uut infot, nii negatiivset kui positiivset . Igaüks meist loeb ajalehti, sirvib ajakirju, vaatab televiisorit ja kuulab raadiot . Arvuti on muutunud lahutamatuks töövahendiks ning tihti ka ainukeseks „sõbraks“. Kas virtuaalmaailm võib muutuda reaalsuseks? Kas reaalsus ongi virtuaalmaailmas?
Iga inimene tahab olla täiuslik. Kuid täiuslikke inimesi pole olemas. Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellekski teiseks: ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga distsiplineerivad ja aitavad noore inimese eneseotsingutele kaasa. Viimasel ajal on kogu maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui inimene ei suuda sõnadega oma tundeid väljendada ja probleemidele lahendusi otsida, ei leia ta muud väljapääsu, kui mõrvata oma kiusajad . Kas see ongi õige lahendus? Kindlasti mitte. Kuid kust on pärit säärane julmus? Arvan, et meie kaasaegne maailm ongi julm. Juba väikelapsena veedavad koolieelikud väga palju aega televiisori ees vägivaldseid multifilme vaadates. Mängitakse julme videomänge, kus pidevalt kedagi tapetakse . Lastevanematel ei ole mahti oma väikestele nähtut seletada, sest koosveedetud aega on väga vähe. Vanemad käivad pikki päevi tööl ja neil ei ole võimalust, tihti ka tahtmist ja oskusi lapsele kõike nähtut seletada.
Virtuaalmaailm annab ka väga palju positiivset infot. Praegu on mõeldamatu koostada referaate ja teha erinevaid uurimustöid ilma arvutit kasutamata. Arvuti vahendusel saab kiiresti leida vajalikke materjale ja neid vastavalt vajadusele töödelda. Iga kooliõpilane omandab informaatika tundides vajalikud oskused ja kogemuste täiendamiseks on huvitavaid ülesandeid ja mitmekesiseid kodutöid. Paljud tööalad nõuavad põhjalikku virtuaalmaailma tundmist.
Öeldakse, et rikas pole see, kellel on palju raha, vaid see, kes omab ja valdab infot. Infovahetus arvuti kaasabil on meie praeguse ühiskonna olulisemaid arengujooni. Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui võõrriigi väljatöötatud uued relvasüsteemid suudaksid tekitada magnetimpulsi, mille tõttu lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse tagamiseks mitmekordseid varuservereid, kuid uue relvaliigi rünnak muudaks andmebaasid olematuks . Ka mobiilside ja lauatelefonide töö koordineerimine sõltub infotehnoloogilistest vahenditest. Virtuaalmaailmgi võib olla haavatav ja meie igapäevane mugavus võib väga äkki ja kiiresti kaduda.
Reaalne virtuaalmaailm ümbritseb meid kõikjal. Oleme sellega nii harjunud ja mugandunud, et teisiti ei kujutagi ette. Otsekorraldused pangakontodelt, mobiiltelefoniga Internetis surfamine ja mõne sekundiga teisele poole maakera elektronkirja saatmine on meie loomulik elu osa ja tundub tavaline ning iseenesestmõistetav. Oma igas päevas kasutame erinevaid kommunikatsiooni- ja sidevahendeid, mis on paljudele teiste riikide elanikele kättesaamatud. Nii mõneski riigis ei soovita, et kodanikud saaksid suhelda vabalt teiste riikide inimestega ja mitte kõikjal ei ole virtuaalmaailm nii kättesaadav kui Eestis. Näiteks Hiinas peetud 29-ndate olümpiamängude ajal oli sealsetel elanikel esmakordselt võimalik blokeeringuteta Interneti kasutamine.
Oskuslikul ja targal ning selgitaval kasutusel ei hakka virtuaalmaailm domineerima reaalse maailma üle. Kuid see oht on olemas. Meie inimeste igapäevaelus on virtuaalmaailma võimalused sama iseenesestmõistetavad kui näiteks jalanõude kandmine. Kui märgatakse, et ühel hetkel ollakse paljajalu , on see ehmatav. Sama ehmatav oleks kõikidest mugavustest ilmajäämine virtuaalmaailma kokkuvarisemise puhul. Reaalsus ja virtuaalmaailm on omavahel väga tihedalt põimunud. Virtuaalsuses saab kõik võimatu võimalikuks.
Kelli Lindus
11.a