Määritus ei ole inimesele näkku kirjutatud esimese valikuna. (Bristol 2012:37) Eriti kui olla noor ja kena (Kareva 1990:43) meenutad ennast sel kombel (Bristol 2012:18) Ma olen naine Olen ilus Olen noor Elu on veel ees UMBES NELI AASTAT HILJEM (Kareva 1990:44) Karjun (Kareva 1990:5) Karjun Ise olen näost hall (Bristol 2012:56) Ületöötanud Magamata Nädalaga vähemalt viis kilo Alla vōtnud: tüüpiline Olen kogenud juba nii mōndagi. (Kareva 1990:43) Alver, Betti 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Bristol, Piret 2012. Nonstop Tartu: Ilmamaa Enno, Erst 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Kareva, Doris 1990. Ärge pange tähele Tallinn: Eesti Raamat Liiv, Juhan 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Masing, Uku 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Merilaas, Kersti 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA
eesti lühiproosast. Teosed on reastatud autorite vanuse järgi, alates elavast klassikust Jaan Krossist ja lõpetades nn. 1977. aasta põlvkonna kirjanikega, lootuses, et see aitab markeerida kirjanduse põlvkondlikku muutumist. Kokku on antoloogias esindatud 31 autori lühijutud. Põlvkondlikule taustale lisandub ajalooline. Ehkki Eesti ajalugu koosnebki peaasjalikult erilistest aastatest, on ikkagi tahtmine öelda, et need aastad, mida antoloogia «Ilus Armin» hõlmab, on meie ajaloos erilised. Ühelt poolt noorte kirjanike jõuline pealetulek ja sellega seotud kirjanduse sisemine muutumine ning teisalt suur ajalooline murrang nende muutuste välise raamina ongi selle antoloogia peamiseks sünnipõhjuseks. Käsitletav ajaperiood on olnud eesti lühiproosale saavutustetiine aeg. Käes on õige hetk pilk korraks tahapoole heita ja selles ise veenduda. Siin on igaaastase Tuglase lühijutupreemia paremik, kuid
needusi, jumalate needusi ei karda, minu mõistetud kohtud teeb tühjaks, muudab minu sõnu, eemaldab minu reljeefi, minu kirjapandud nime kustutab ja kirjutab oma nime või needuste pärast paneb teise seda tegema-see mees, olgu ta kuningas või isand või valitseja või mees milline iganes-Suur Anum, jumalate isa kes on kinnitanud minu valitsemise- võtku ära temalt kuninglikkuse sära, murdku tema valitsuskepp ja needku tema saatust.4 1 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 2 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 3 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Muinasaja seaduskogumike antoloogia- Amar Annus, Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll Tallinn 2001 4 Seadused ise on kasuistlikud- see tähendab, et on esitatud üks reegel ühe kindla konflikti või
>ekspressionism,otsene seos reaalse eluga.Asusid analüüsima ja üldistama->võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega(saamaahnus,tõusiklikkus).->esmajoones seotud E probleemidega,Kohaliku kirjanduse&kultuuri eest kõneleja.Kuulusid:Adson, August Alle, J.Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, G.Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas,Under.Tarapitalasi süüdistati kommunismi propageerimises. Arbujad->luuletajate sõpruskond->kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad"(1938)Said tuntuks luuletajad Heiti Talvik,Bernard Kangro,Alver,August Sang,Kersti Merilaas,Uku Masing,P.Viiding,Mart Raud.E esimene kõrgh. saanud põlvkond.Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
· "Kroonu" (2005)- Vene sõjaväest rääkiv romaan, 2004. a. romaanivõistlusel 2.koht · "Peko" (2005) Näüdendikäsikiri setode nurmejumnal Pekost- ühistö Kauksi Üllega · "Pristan" (2005) -näidend koostöös Aapo Ilvesega · "Naine" (2009) romaan [Lisa2] Avaldatud kogumikes · "Hea raamat" (Tartu 1998)- NAKi proosakogumik · "Tagasi prügimäele" (kirjastus "Tänapäev" 2000)- Eesti punkluule antoloogia, koostanud J. Rooste · "Viie tunni tee / Five Hours Away" (2001) · "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner · "Emajõe kondor " (2002)- NAK-i kogumik, Ruitlaselt valik luuletusi · "Väinämöisen paluu" (2002) soome-ugri keeltes kirjutajate antoloogia, Ruitlaselt valik luuletusi · Antoloogia "Tallinnasta pois" (Absurdia, Helsinki 2003)- Ruitlaselt novell ,,President"
Poeet nagu kaaluks kaalu peal head ja halba: ,, Ja kurjuses- hea, ja headuses- kurjus". Poeet ri kiitnud kriitikutele, ta kirjutas neile tapvaid epigramme. Igor Vassiljevits, elanud paljud aastad Eestis, ei teadnud eesti keelt ja tõlkis Vabariigi luuletajaid oma naise Felissa Kruuti sõnadega. Tema, esimene Eesti poeesia tõlkija vene keelde, avaldas omal kulul mitmeid selliste luuletajate luulekogumikke kui Henrik Visnapuu, Marie Under, Aleksis Rannit. Aastal 1929 avaldati antoloogia ,, Eesti luuletajad" valik tema tõlkest. Eesti liitumine Nõukogude Liiduga äratas luuletaja südames lootust ja võimalusi avaldada Moskvas luulekogumikku väljavalitud luuletustega, tekkis unistus kirjandusreisist läbi Venemaa linnade. Kuid haigus segas Igor Severjaninil mitte ainult plaanide elluviimises, kuid ka evakueerimises Eestist kui algas sõda. Eestis elamine oli kirjaniku jaoks raske. Kuid mitte sellepärast, et ta ei saanud tööd. Lihtsalt aeg vähe võimaldas luuletamast
huumoripreemia 1995. ja 2000. aastal: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998. aastal: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001. aastal: Virumaa kirjandusauhind 2006. aastal: Nukits – parim lastekirjanik Indrek Hargla Indrek Hargla on pseudonüüm; kodanikunimi on Indrek Sootak; Sündis 12. juulil 1970. aastal Tallinnas Ta on Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulmekirjanikke. Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes sageli õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub alternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina. Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta
(Vainküla, 2012) e) 2014.aasta Ukraina kriisi ajal teatas Hargla, et ta ei osta enam poest isegi Eesti tooteid, millel on peal venekeelsed kirjad. (Elu24.ee, 2014). 2. Looming 5 Indrek hargla on avaldanud jutte, lühiromaane ja romaane. Peamiselt on kõik tema teosed krimi- ja ulmeteemadel. Mitu tema teost kuulub ka alternatiivajaloo valdkonda. Veel on ta koostanud kogumikke ja antoloogia „Õudne Eesti“. Laiema publiku tähelepanu pälvis Hargla 2010. aasta ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga apteeker Melchior Wakenstedest. 2014. aasta sügiseks on sarjas ilmunud viis romaani. Melchiori-lood on jõudnud ka teatrilavadele ning nende ainetel kavandatakse filmi. Samuti jõudsid 2012. Aastalte televisiooni tema stsenaariumite alusel valminud seriaalid „Alpimaja“ ja „Süvahavva“. Seriaal „Alpimaja“
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesugusei...
,,Üks õige muinasjutt peab olema ebatavaline- midagi, mis viib inimese välja tavapärasest rutiinist et inimene võiks kogeda midagi uut" ,,Milleks kõigeks on käsi võimeline: kirjutama, maalima, kuigi ,,looduse poolt" oli ehk ainult toidu hankimiseks mõeldud,et kas samuti ei võiks areneda teised organid" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing http://images.google.ee/images?q=uku masing Sõnarine: Eesti luule antoloogia 2. kd/lk 535 ,,Nii õpetas Uku Masing: elu ja õpetus" 2003 www.apollo.ee Tänan kuulamast! Nüüd on aeg küsimusteks »
ARBUJAD KES NAD OLID? · Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia ,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. LIIKMED · Betti Alver · Bernard Kangro · Uku Masing · Kersti Merilaas · Mart Raud · August Sang · Heiti Talvik · Paul Viiding HEITI TALVIK(1904-1947) · Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. · 1945
aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992- 1994. Paul-Eerik Rummo kirjutas 1930. aastatel laste- ja noorsoonäidendeid, hiljem luulet, ooperilibretosid, publitsistikateoseid ja kirjanduskäsitlusi. Koostanud antoloogia "Eesti luule" (1967). "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann. Puudel õitsevad leevkesed Paul-Eerik Rummo Puudel õitsevad leevikesed aknaklaasidel jää.
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935)
Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin” Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia “Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat” järgi Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval. Betti Alveri Muuseum Jõgeval. Avati 23.novembril 2006.a Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus. AITÄH KUULAMAST!
avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven". August Alle vastandas poleemilises kirjutises Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Vat see on rahvuslik poliitika." Veel tema läheb vihaseks kui näeb Eestis tooted või reklaaamid mis on veene keelsed, ka selles ajalehes ta ütleb : "Minu raamatuid vene keeles ei tule, sest leian, et eestlane ei peaks Venemaaga mingisuguseid asju ajama." 4 2.2.LOOMING Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulubalternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomilistekelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli French ja manatark Süvahavva Koulu. 2014. aasta sügiseks oli
Tal oli kaks tuntud teost : 1) Uus elu 2) Jumalik komöödia 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts . EDASI LOOMING Dante peateos on "Jumalik komöödia“ Sõnum on tal selline Inimese sümboolne rännak pimedusest valguseni. Sellel teosel on kolm etappi 1) Põrgu 2) Puhastustuli 3) Paradiis TEOSED EESTI KEELES "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper Keskaja ja vararenessansi kirjandus antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33. laul, tõlkijad Villem Ridala, Johannes Semper, Harald Rajamets ja Aleksander Kurtna) PILTID http://et.wikipedia.org/wiki/Dante_Alighieri http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved =0CAUQjhw&url=http%3A%2F%2Fen.wikipedia.org%2Fwiki %2FDante_Alighieri&ei=FbFOVL3PEcXDOqbFgWA&bvm=bv.7788078 6,d.ZWU&psig=AFQjCNHx_LomcimT3aNbmpkG2KtTNLwQ-
Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
Kuressaare gümnaasium Marie Keinast ELU HAMMASRATASTE VAHEL Luulekava Doris Kareva, Piret Bristoli ja Juhan Liivi loomingu põhjal Kuressaare 2015 Näen sind tabletiuimas (Kareva 1990: 49) aelemas tänavaporis, Tõenäosuseid on minu ära arvata (Bristol 2012: 39) ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13) ah las ta siis lõugab kui tahab. Vingumist ei jõua ära kuulata. (Bristol 2012: 57) Kui kehadel on aeg rääkida, (Bristol 2012: 49) taandugu sõnad. Maailm, ta naeris...
rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. · 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik.
4. Tunded jäid tahaplaanile (Analüüsiv), kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7. Lagunes rühmituse siseste vastuolude tõttu (1922 loodi Eesti Kirjanike Liit) Arbujad 30ndad 1. Tekkis üliõpilas sõpruskonnast, kes õppisid kõik filoloogiat, v.a Uku Masing (Usuteadus) 2. Nimetus kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi 3. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, August Sang, Kersti Merilaas, Mart Raud, Uku Masing, Paul Viiding 4. Püüdlesid elu tedelikkuse ja sügavama vaimsuse poole. 5. Esimene kirjanikkond, kes saanud eestikeelse kõrghariduse. 6. Rühmitus lagunes „tänu“ Nõukogude okupatsioomnile ja II msle 7. Tähtsus: ▪ Säravad noorkirjanikud ▪ uuel tasemel vaimsusluule
Giovanni Boccaccio 1313 - 21.detsember 1375 Giovanni Boccaccio sündis Firenze kaupmehe Boccaccino vallaslapsena Pariisis. Prantslannast ema suri varsti. Isa tuli tagasi Firenzesse, tunnistas ta oma pojaks ning abiellus uuesti. Õige varases eas paistis poiss silma oma luulekalduvustega, isa aga soovis temast teha kaupmeest ja saatis ta üsna noorena Napolisse ühe sõbra poole kaubanduslikku praktikat õppima. Pärast kuueaastasi kasutuid õpinguid selgus, et Giovannist kaupmeest siiski ei saa ning isa soovil astus ta õppima õigusteadust. Needki õpingud ei köitnud tulevast kirjanikku, kuid alles pärast isa surma võis ta anduda kirjandusele. Algul kirjutas Boccaccio Dante ja Petrarca eeskujul tundeluuletusi, küll vähema osavusega, kuid inimlikult, kirglikult. Noormees oli kakskümmend kolm aastat vana, kui ta kohtas üht aadlidaami, kellesse armus ning kelle ta jäädvustas oma loomingus väljamöeldud ni...
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam la...
ootad mind sa pargis kord novembri iilis. Samuti kui köiteid sinu mantli taskus aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis. Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas naftaliini pilvi hajutades keebis, nägu loori taga paksult kuivas kõõmas jumal tead, mis salvist, jumal teab mis seebist. Meie matk on raske, külmand rada reetlik, kuu ja tähed kaovad teavast kesköö aegu. Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik, lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu. Materjal: "Eesti luule antoloogia I" Kasutatud allikad · "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" · "Eesti kirjanike leksikon" · "Noor-Eestist arbujateni" Karl Muru · www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Betti _Alver1.ppt Luuletusi Korallid Emajões Mu juurde voogas Ikka meenuvad minutid Mu juurde voogas sinu suurest särast millal helk laias voos
Sissejuhatus. Publius Vergilius Maro. Sündis 15.oktoobril 70 eKr Andeses ning suri 21.september 19 eKr Brindisis. Vergilius oli rooma kirjanik, ladina keele üldtunnustatud suurim poeet. Vergilius tahtis algul oma elu siduda karjääriga retoorikas ja õiguses, kuid pühendas end lõpuks kirjandusele. Ta õppis retoorikat ja filosoofiat Roomas, Milanos ja Napolis. Tema tuntumad teosed on Eclogae, Georgica ja Aeneis. "Aeneise" "Aeneis" oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teose zanr on heroiline eepiline poeem, ta on üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. Poeem algab loo lõpust ning kõik järgnevad poeemi osad jutustavad tegelaste seiklustest. Vergilius soovis oma poeemiga luua rooma vastet kreeka eepostele, "Iliase" ja "Odüsseia" sünteesi. "Aeneis" idealiseerib Itaalia min...
Mira gestorum, Famuli tuorum, Solve polluti, Labii reatum, Sancte Joannes! 12. saj. - kandilised noodipead http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related 13. Sajand loobuti neumadest Helivältuste jagamine (Kölni Franco) 14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline taktimõõt (P.de Vitry) esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik SOOVITUS LUGEMISEKS Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia Aron Gurevit. Keskaja inimese maailmapilt Jaan Kross. Kolme katku vahel Umberto Eco. Roosi nimi Ann Kramer. Akvitaania Eleonore lisavaatamist KESKAEG TAANIS http://www.youtube.com/watch?v=SrzN_7KOXgw KESKAEG FILMIKUNSTIS ,,First knight" http://www.youtube.com/watch?v=zO1_r6slUlk ,,Braveheart" http://www.youtube.com/watch? v=vBXBtORI7pE&feature=related Viimne reliikvia http://www.youtube.com/watch? v=fMH2H6aKPWk ,,The name of the rose" http://www.youtube.com/watch?v=sc-
pääst lõhnalained võtavad mu meele, nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28) Mu kevad elab ka veel suveöös: siis sammun aeda vaikselt, arg mu aste (Under 2007: 28) nüüd jälle tulevad need valged ööd, kus und ei saa taevas, maa, ei meri ei inimlaste ootus- ärev meri, kus ihad hõõguvad kui söed. (Under 2007: 19) Kasutatud kirjandus Kuusk, Raivo. ,,Eesti luule antoloogia I". Tallinn: Avita, 1998. 543 lk Jõesaar, Ragnar Muru, Karl. ,,Eesti luulet 2". Tallinn: Eesti raamat, 1982. 223 lk Pääsuke, Piret Hirv, Indrek Ott, Urmas ,, Marie Under luuletusi". Tallinn: SE&JS, 2007. 639(1) lk Grünber, Georg ,,Mu ahastus ja armastus". Tallinn: Eesti raamat, 1993. 512 lk
ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983)
kui mitte otseselt vaenuleeri kuuluv, siis vähemalt kahtlane ikkagi, see tähendab, välditav. Käesoleva kogumiku aluseks on Hendrik Adamsoni eluajal ilmu - nud luulekogud ,,Mulgimaa" (1919), ,,Inimen" (1925), ,,Tõus ja mõõn" (1931), ,,Kolletuspäev" (1934), ,,Mälestuste maja" (1936), ,,Linnulaul" (1937) ning sõja tõttu käsikirja jäänud ,,Seitsmes" (1942). Lisa on andnud ,,Kogutud luuletused" (1963), ,,Väike luuleraamat"(1965), antoloogia ,,Sõnarine" (1992), ELA '86 (Eesti luule aasta - raamat) (1987), ,,Eesti ballaadid" (2003) ning Eesti Kir jandusmuuseumis leiduv käsikirjaline pärand. Valikut tehes on läbi vaadatud ka kõik luuletaja eluajal ajakirjanduses ning almanahhides ilmunu. Viimatinimetatute põhjal on koostatud valimikud ,,Vikerkaar ja vari" (1998), ,,Laotuse õlman" (2001), samuti siinsed kõige värs kemad tsüklid ,,Lehti laialipuistatud laekast" ning ,,Poeemid ja bal laadid".
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub,
alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet"). Veel on ta tõlkinud näiteks tsuktsi muinasjutte (,,Unesnõiduja"), Pu Songlingi ,,Libarebased" ning ,,Libarebased ja kooljad", koos abikaasa Ly Seppeliga ,,1001 ööd". Koos eestindasid nad türgi luule valimikud ,,Isahirve öö" ja ,,Lind tulemäe kohal" ning soome luule valimiku ,,Kaarsild". Andres Ehin on üks 1960. aastate luulepõlvkonna mõjukamaid ja tuntumaid esindajaid ning
Venno 2 7 Lepland, Ott Ott Lepland [Helisalvestis] 2010 3 7 Röömel, Anu Kirju-Mirju [Helisalvestis] : mudilaste laulud 2007 Kuurmaa, 4 7 Lenna [Helisalvestis] 2010 Lenna Eesti rahvamuusika antoloogia [Helisalvestis] : [CD] = 5 6 2003 Anthology of Estonian traditional music Videosalvestised Jrk Laenutusi Autor Pealkiri Aasta 1 8 Muumioru lood [Videosalvestis] : sisaldab nelja osa. 1, Võlukübar [2005]
"Püha Graal – 1984" (2002) "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002) "Novembrivalss Vanal väljakul" (2002) "Vlad" (2003) "Viljakoll" (2004) "Tagasi süütusesse" (2004) "Minu päevad Liinaga" (2008) "Apteeker Melchior ja katustel tantsija" (2010) Kogumikud "Nad tulevad täna öösel!" (2000) "Pan Grpowski üheksa juhtumit" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Roos ja lumekristall" (2006) Antoloogia "Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte" (2005) Telesarjad “Alpimaja” stsenaarium (2012) “Süvahavva” stsenaarium (2012) “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on
idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. 1930 aastail tuli luulesse sülem noori lüürikuid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast antoloogia ,,Arbujad" ilmumist 1938.a. Arbujate luulesõpruskond hakkas kujunema kümnendi algul Tartus. Nende sõpruskonda iseloomustab püüd vaimsele iseseisvusele. Nad kaitsesid indiviidi sõltumatust ja suhtusid kriitiliselt päevapoliitilistesse nõudmistesse. Nad pidasid tähtsaks jõuda oma kogemuse kaudu tõe tunnetamisele. Kunst oli neile ühtaegu ilu- ja tõeteenistus. Nad igatsesid nooruslikku täiuslikkust, mis andis nende hoiakule ja luulele romantilise värvingu
vastu.Parlamendi kommitee avastas tema 23 korruptsioonis olevat tegu ja määras talle 40,000 naelase karistuse.Tema seaduskuulelikust ellusuhtumisest ja puritaanlikust uskumusest polnud enam mingit kasu ja ta oli langenud häbisse.Pärast seda kui kuningas James I oli ta päästnud teatud sorti häbst ,pühendus Bacon õppimisele ja kirjutamisele. Bacon suri 1626 aata aprillis suri ta loomulikku surma Looming Teosed eesti keeles Renessansi kirjanduse antoloogia, ER, Tallinn 1984, lk 474482: katkendeid "Uuest Atlantisest", tõlkinud Villem Alttoa, ning lühiesseed "Ilust", "Surmast" ja "Õpingutest", tõlkinud Arthur Hone; kommentaarid lk 691692 Esseid: "Armastusest", "Jultumusest", "Ateismist", "Õnnest". Tõlkinud ja kommenteerinud Ilmar Vene Looming 1987, nr 5, lk 649654 "Tekste poliitikateaduse klassikast" / Tartu Ülikool, filosoofia ja poliitikateaduse kateeder, filosoofia ja ühiskonnateaduste labor; koostanud, tõlkinud ja
2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning
Arbujad 1930. aastail tuli luulesse hulga andekaid noori luuletajaid. Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega
Praegu töötab Doris Kareva ajalehes Sirp kirjandustoimetajana ning kirjutab aeg- ajalt luuletusi ning päevakajalisi kultuuriartikleid. Kasutatud allikad Eesti Päevaleht, 3. mai 1997, Tarmo Teder: "Doris Kareva süda hulgub Raeapteegis" Eesti Päevaleht, 3. aprill 1997, Tarmo Teder, "Maailmu läbistav palve" www.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/kareva.htm www.unesco.ee "Kes on kes Eestis 2000" Ekspresskataloogide AS, 2000, Peeter Küntsler "Eesti luule antoloogia II", koostanud Raivo Kuusk, AVITA 1998 7
5 ainekäsitluseni. Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja tules" võib aimata uut, eelkõige soneti "Sügis" looduskujutlustes. Teiselt poolt jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui oma antoloogia kaudu manifesteerusid noored luuletajad, arbujad, kelle looming mõjustas eesti luule ilmet väga oluliselt ja kaua. Nad ei olnud algatajad, vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. Luulelugeja tavateadvuses tähendab see mõttelist joont "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st Betti Alveri ja Heiti
labastele subjektidele kavatsusega lõbustada ja üllatada lugejat. teemadevalik oli lai ja selline, mis pidi kahtlemata tollast lugejaskonda huvitama. luulestiil sai nime karai senry (1718-90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. see oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. 7)kyka, oli waka koomiline vorm. esimene suurem edo kyka antoloogia oli manzai kykash (1783), mille koostajaks oli yomo no akara. kyka huumor baseerub paljuski vulgaarsustel ning jaapanlikult elegantse mahategemisel. 8)kabuki- Kabuki alguseks peetakse a.1603, mil Izumi no Okuni Kitano pühamu läheduses ülemeelikuid tantse etendas. Tekkis onna kabuki. 1629a. bakufu keelustas naised laval. Esile kerkis noorte poiste kabuki ehk wakash kabuki. 1652a. keelustati kabuki. 19saj. liikus aga kabuki fookus kurjusele
Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. "Arbujad" - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (1904-1947), Bernard Kangro (1910- 1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909- 1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust
pian wen - paralleelproosa.luule vaheldub proosaga. Ilu tähtis, emotsioon ja sisu vähetähtis qiguai xiaoshuo- jutud imelikest asjadest (vanim järgmisest -> chuanqist) chuanqi - eelmise jätk, vormilt keerulisem. Mõeldud esteetiliseks naudinguks. Proosazanr. Huaben - raamatu ümberjutustus. Rahvajutt. Juttu vestavad ümber jutuvestjad (daah..logis) Jaapan: Teosed: "Kojiki" - Jaapani vanim püha ajaloo- ja mütoloogiakroonika. "Man'yôshû" - Jaapani vanim luule antoloogia, 8-9 saj, palju erinevaid autoreid "Kokinshû" - 10saj keisri tellimusel koostatud luule antoloogia. 1.keiserlik luuleantoloogia "Genji monogatari" - romaan, 11saj, autor Shikibu Autorid: Kakinomoto no Hitomaro Ariwara no Narihira - umb nagu Don Juan.kirjutas ,,Kokinshu"d kirjutas Ono no Komachi - kannatajanaine. Nikki ja monogatari esindaja. Murasaki Shikibu jaapani naiskirjanik, 11 saj. tema nimi on tegelikult pseudonüüm. Tema
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966
loojad. XII tahvli seadus pandi algselt kirja ladina keeles. Tegu ei olnud arhailist tüüpi ladina keelega, kuna tegu on primitiivse seadusandliku tekstiga, mis ei ole algesl kujul säilinud, siis on selle teksti keelepärasemaks ja selgemaks muudetud, püüdes jääda võimalikult täpseks algse sisu edasiandmisel. Kasutatud tõlke keel Antud analüüsi puhul kasutasin nii eesti keelset Kaspar Kolki tõlget raamatust ,,Muinasaja sedustekogumike antoloogia" kui ka Internetist kättesaadavat inglise keelset tõlget. 6 Allika adressaat Allika adressaadiks on kõik Rooma kodanikud kuna XII tahvli seadus oli eranditult kõigile Rooma linna elanikele kättesaadav ning seega kuulus ka täitmisele. Argumentatsiooni laad Sätetelt on kaheteistkümne tahvli seadused väga pedantsed. Oma sanktsioonide poolest on antud seadus üpris karm.
tõlkes) · Betti Alverová. Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002 Proosa · Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan) · Invaliidid, Tartu 1930 (romaan) · Kirjandusnädala album: "Vabaharidustöö" kirjandusnädala erinumber: II-III, Tallinn 1930 (koguteos)
Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja Taaselustasid nooreestilikku sümbolismi ja arendasid seda edasi Eelistasid klassikalist, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi
· 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud (Singspiele) ja ooperid. · 1871.Asutati Muusikaühing · 1876.Asutati Kvarteti ühing · 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson) · 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J. Lind, K. Nilson jt.) Soome · 1790. Asutati Turus esimene muusikaühing (sinna kuulusid lisaks orkester, noodikogu ja muusikakool) · 1835. Kirjastati "Kalevala" eepose I Raamat (35. runoga) ning 1849. aastal II Raamat (50 runoga, koostaja Elias Lönnrot, 1802-1884). · 1852. Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse ,,Kaarle Kuninkaan Metsastys"
Ehk küll su lend on alles tiivaproov, sa julgelt tema tundmatusse mine, kord teostub tas su salajasim soov. On tõelisem su tung ja tõukumine kui tema lõpus jäigalt sulguv haud. ja täitsa tühjaks jäänud mängulaud, su tardes mõtte omandab ta väring. 13 Kasutatud allikad 1. Alliksaar, A. (1984) „Väike luuleraamat“ 2. Vingissar, M. (2002) „Ajast aega“ 3. Muru, K. (1993) „Eesti luule antoloogia 3“ 4. http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html (23.02.2013) 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar (23.02.2013) 6. http://www.tsitaat.com/cache/images/artur_alliksaar_400px.jpg (23.02.2013) 14
annaabi.ee 
