Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, Eesti Komitee liige 1990–1992, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ja 1999–2000. Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 1992–1999.Ta valiti Riigikogu VII–XI koosseisu liikmeks. 1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga, kellega on tal 4 tütart. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965.a Eesti filoloogina. Seejärel asus Rummo tööle Vanemuise teatri dramaturgina. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. Aastatel 1977-1988 töötas Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, Aastatel 1992-1994 oli ta kultuuri- ja haridusminister. Aprillist 2003 kuni aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Alates 2007. Aastast on ta Eesti-Malta parlamendirühma, Soome-Ugri toetusrühma esimees ja ka Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimees.
PaulEerik Rummo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu PaulEerik Rummo on sündinud 19.jaanuaril 1942 aastal Sündinud ja üleskasvanud Tallinnas Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Töötas Vanemuise teatris dramaturgina Sellel ajal oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige Elulugu Aastatel 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas 10 aastat töötas Eesti Draamateatris PaulEerik Rummo on Eesti kirjanik ja poliitik
tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.Sisukord [peida] Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. [redigeeri] Poliitiline tegevus Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale.
...........................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kiljuks mu hing..............................................................14 2.2 Näidendid ja lasteraamatud......................................................................6 4. MINU ISIKLIK ARVAMUS PAUL-EERIK RUMMOST............................16 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 17 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................18 Lisa 1...................................................................................................................19 SISSEJUHATUS Paul-Eerik Rummo,kelle pilti võib näha Lisa1.1.1- tuntud Eesti luuletaja, näitekirjanik,
Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted : elujaatav hoiak; maailma avastamine; uuenduste toetamine; ränga minevikuga arvete õiendamine Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: Artur Alliksaar;Paul-Eerik Rummo;Mats Traat ;Jaan Kaplinski ;Hando Runnel;Viivi Luik Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina. Selleks ajaks oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus
haruldast välismaist ilukirjandust. Elujõuline sari jätkab ilmumist ka praegu. Sulaaja alguses võeti Kirjanike Liitu tagasi sealt stalinismi ajal välja EES TI AJ A LU GU Eesti rahvuspoetess Lydia Koidula suri 1886. aastal Kroonlinnas, kus esinduslik nõukogude eesti kirjanike selts- kond käis külastamas tema mahajäetud hauda 1944. aasta suvel. Esireas paber käes Johannes Vares-Barbarus jä temast paremal valges jakis Dsbora Vaarandi, edasi Paul Rummo Ja Johannes Semper. Suure rahvusliku sümboli saamine kodumaa mulda oli pikk protsess, millega jõuti lõpule, kui Nõukogude Eesti Ministrite Nõukogu määras, et Koidula tuli tema 60. surma-aastapäeval 11. augustil 1946 mana Tallinna Metsakalmistule. Asjaga pandi tegelema riiklik komisjon. Poetessi hauast väljakaevatud säilmed saadeti Kroonlinnast sõjaliste auavalduste saatel Tallinna
Luulekogud: ,,Jäljed allikal", ,,Tolmust ja värvidest", ,,Valge joon Võrumaa kohale", ,,Uute kivide kasvamine", ,,Õhtu toob tagasi kõik", ,,Mitu suve ja kevadet", ,,Öölinnud. Öömõtted". Proosa: ,,Kust tuli öö", ,,Jää ja Titanic", ,,Seesama jõgi", ,,Jää...", ,,Kajakas võltsmunal" jne. Näitekirjandus: ,,Neljakuningapäev", ,,Liblikas ja peegel" Lasteraamatud: ,,Udujutt", ,,Jänes", ,,Kaks päikest", ,,Põhjatuul ja lõunatuul". Paul Eerik Rummo Kirjanik ja poliitik. Töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Luule kujutab eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. Luulekogud: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus", ,,Luulet", ,,Tuhkatriinumäng", ,,Saatja aadress", ,,Kass, kass, kass", ,,Ajapinde ajab", ,,Kõrgemad kõrvad", ,,Luuletused", ,,Kohvikumuusikat", ,,Vannituba", ,,kogutud luule".
Kõik kommentaarid