HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid.
Klassitsism Klassitsism oli kunstiusund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluselt sarnanes klassitsism mõneti renessanssi ajastuga. · Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid.
Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Kunsti kaudu
KIRJANDUSE KT. RENESSANSS 1. Renessanssi mõiste, tunnused, 3 esindajat. · Renessanss on kirjandusvool, mis võtab eeskuju antiikkultuurist ja mida iseloomustab humanism, inimese ja inimlikkuse kaitse ning individuaalsuse rõhutamine. · 3 esindajat: Boccaccio, Cervantes, Shakespeare 2. Dante jumalik komöödia, iseloomusta ( põrgu, puhastusmägi) + arvude sümbolid · Lugu käigust allmaailma, värsivormis, loos on palju mõistukõne, teel kohtas palju tuntuid tegelasi, kes on silma paistnud reetlikuse või mõnu muu patuga. Panter, lõvi, hunt on seal inimlike pahede kehastaja.
Barokk: (1600-1750) KLASSITSISM: (1750-1800) Üldiseloomustus: Barokkstiil on pärit Üldiseloomustus: Oli kunstisuund, mis poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides valitsevaks said duur- ja moll-helilaad, väljenduses ja vormis lihtsust, tuli juurde veel monoodia. Muusika tasakaalukust ja harmoonilisust. sidumine tekstiga oluline. Barokki nim. 1720-1760 võib pidada üleminekuajaks, Veel generaalbassi ajastuks. Veel isel. tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Seda ajastust kotsert ja kontserdistiil. Domineerib homofoobiline faktuur ja polüfoonia säilitas oma koha.
tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed
Antiikkultuur Loeng kahe õpikuga: Lauri Leesi "Usundilugu" lk 9-11 Anne Nahkur "Antiigist renessansini" lk 9-11 Koostas: Ingrid Pukk Antiikkultuuriks nimetatakse... ... vanakreeka ja vanarooma kultuuri. Sõna antiik võeti kasutusele 18. sajandil prantslaste poolt. (Umbes samal ajal arenes Egiptuse kultuur) Heal lapsel mitu nime · Kuidas antiikkultuuri veel teiste sõnadega kutsutakse? Mida erinevatel aegadel antiikkultuurist tähtsustatud on? · Renessanss · Klassitsism · Suur Prantsuse revolutsioon Antiikkirjandus jaguneb: Vanakreeka kirjandus: · Arhailine ajajärk · Atika ehk klassikaline periood · Hellenism · Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast inimest kröösuseks.
Renessanss ja humanism ideed levisid üle kogu Euroopa 16. sajandil antiikkultuuri taassünd renessanss austus inimlikkuse vastu humanism tähtsaim renessansskultuuri keskus Firenze Medicite pankurisuguvõsa toetas keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei
minategelane . Kirjandusloos peetakse seda uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks . Sonett Keskaegsest Itaaliast pärinev luulevorm , klassikaline kuju renessansiajast . Ballaad Keskaegne tundeküllane , müstilise süzeega jutustav luuletus Valm Õpetlik lühike mõistuluuletus või jutt , tegelasteks tavaliselt loomad . Barokk Hilisrenessansist valgustuseni valitsenud stiilisuund , vastandite ühtsus , kõrge , madalama seostamine . Klassitsism Antiikkultuurist eeskujusid otsiv ,selgust ,lihtsust , vormitäiust rõhutav kirjandussuund 17-18 .saj Prantsusmaal Valgustus Kirjanduse eesmärk levitada vaimuvalgust ja sisendada humanistlikke ideid , vormi alal jälgiti klassitsismi ideid .
RENESSANSS ITAALIAS. KORDAMINE 1) Mis sajanditel valitses renessanssstiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomuliku joont! * Humanismmaailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis
Muutused Euroopas · Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) · Napoleoni sõjad (1799-1814) · Prantsuse valgustusfilosoofide mõju (Rosseau, Voltaire) -Olid vastu ühiskonna seisuslikele korraldustele -Olulised inimese loomupärased omadused -Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust tasakaalu harmoonilisust · Taotlused sarnanevad renessansiga · Kunstis tähendas klassitsism antiikkunsti jäljendamist (antiik=ideaal) · Ülistati mõistust · Kunst pidi olema õpetlik · Ehitised- sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas Kreeka templit, sambad. Ranged ja lihtsad. Muutused muusikas
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis
Kunstiajaloo kontrolltöö renessansistrokokooni. 1) Mis sajandeid hõlmas renessansskunst? Itaalias 14.16.sajandil ning mujal Euroopas 15.16.sajand. 2) Nimeta renessansiajastule iseloomulike jooni * Humanism * Suurem ilmalikkus * võeti eeskuju antiikkultuurist ja kunstist 3) Iseloomusta omal valikul üht Itaalia kõrgrenessansi suurmeistritest (loomingu üldiseloomustus, näited) Leonardo da Vinci. Loenardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade
Kui keskajal oli kõige keskmeks Jumal, siis renessansiajastul hakati väärtustama inimest. Inimene oli iseenda peremees ja au sisse tõusis piinatud geenius – isik, kes läbi oma raske töö saab edukaks. Hakati uskuma Fortunasse ja tekkis uus kolmainsus, mis tähtsustas edukat ja vaprat vaba inimest. Kasutusele tuli mõiste humanism ja hakati väärtustama ilu ning elamuste pakkumist oma meeltele. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Algasid suured maadeavastused ja toimus tohutu areng loodusteadustes, inimene oli suuteline haarama universumit oma peaga. Renessansi kunstis hakati varasema Jumala asemel kujutama inimesi endid. Kadus keskaja õpetatud kunst ja hakati väärtustama kunstniku annet. Hakati kujutama paljast inimkeha, antiikmütoloogiat ja jäljendama loodust, kunstnikud hakkasid oma tõid signeerima ning rõhutati kompositsiooni ja perspektiivi
KLASSITSISM DS-1-P-E-tal 2009 KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19. sajandi kirjanduse, arhitektuuri, muusika ja kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb)
võitude auks. Venemaal: Mihhaili loss Peterburis, Puskini teater, Kaasani peakirik Peterburis. Ameerikas: Virginia ülikooli hoone, Valge Maja Washingtonis. Eestis: Toompea loss, Stenbocki maja, Tartu raekoda, Tartu ülikooli peahoone ( projekteeris Johann Wilhelm Krause), Riisipere mõis, Saku mõis, Roosna-Alliku mõis. Krause oli Tartu ülikoolis põllumajandustehnoloogia ja tsiviilehituse professor. Arhitektina oli iseõppija. Skulptuur Skulptuur võttis samuti eeskuju antiikkultuurist. Klassitsistliklikud skulptuurid on marmorist ja pinnad lihviti siledaks. Kujud olid paljad või riietatud antiikpäraselt. Kujud on tagasihoidlikud, kuna neis puudub liikumine. Näojooni idealiseeriti ja nn Kreeka nina tõttu mõjuvad ühesugustena. Tolleaegne mood ja soengud võtsid eeskuju antiikkunstist. Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri
rituaalidesse uppunud korrapäraselt liigendatud priiskav õukonnaelu, mis meloodiat, mida pidi saatma justkui püüdis luua mingit samavõrra lihtne ja selge uut ja parema reaalsust. harmoonia. Klassitsism Kõik loomulik näis võttis eeskuju barokiaegsele inimesele antiikkultuurist, otsides pigem tühine ja väljenduses ja vormis põlastusväärne, aga ka lihtsust, tasakaalukust ja hirmutav, sest tavaline elu harmoonilisust. paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Olulisemad esindajad Claudio Monteverdi, Henry Christoph Willibald Purcelli, Antonio Vivaldi, Gluck, Joseph
Antiikkultuuri säilimine keskajal Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikkultuuri kokkuleppeliseks alguseks on võetud Homerose eeposte loomine (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr). Arvan, et Homerose teosed ongi kõige kuulsam osa antiikkultuurist, vähemalt tänapäeval. Tegelikult ongi ju enamus antiikajastu kunstist Homerose eepostele kujunev. Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem
Ajalugu keskaeg pt. 30-38 7.klass Mõisted manufaktuur - käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised monarhia – valitsemisvorm, kus riiki juhib ainuvalitseja (kuningas) ja võim on päritav pank - asutus mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri raasummasid intress – rahasumma, mida tuleb võlgnikul laenajale laenamise eest tasuda renessanss – levis inimest väärtustav ellusuhtumine ja eeskujusid otsiti antiikkultuurist humanism – inimest väärtustav maailmavaade sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa
Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda. Arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast. Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Renessanss prantsuse keeles taassünd. Hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetati sageli renessanssiajajärguks. Monarhia valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja. ISIKUD: Johan Gutenberg sakslane, kes leiutas 1440'ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Erasmus Roterdamist saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetused on valed
Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega ,,üllas lihtsus, vaikne suurus". Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid
Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja –kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega „üllas lihtsus, vaikne suurus“. Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid
Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj
· Fresko · Sfumato · Rustika Sageli kujutati tegelaskujude paari · Aabel ja Kain · Zeus ja Danae · Taavet ja Koljat Kujutatud on · Kirjandustegelane Juudit · Mütoloogiategelane Mercurius · Piiblitegelane Taavet · Verrocchio · Donatello · Brunelleschi Renessanss võttis alastifiguuri kujutamisel eeskuju · Gooti skulptuurist · Egiptuse monumentaalskulptuurist · Antiikkultuurist Vararenessansi maalikunstis kadus · Tsentraalperspektiivi kasutamine · Lineaarne kujutamisviis · Kolmnurkne kompositsioon · San Romano lahing (Paolo Ucello) · San Marino lahing (Fra Angelico) · San Romano lahing (Andrea Mantegna) · Raffael "Ateena kool" · Michelangelo "sixtuse kabeli laemaal" · Paolo Perugino "Viimne kohtupäev" Pildil kasutatakse sellist võtet nagu · Kuldlõige · Sfumato
11. klass: klassitsism ja romantism 1. Klassitsism kui kunstisuund – defineeri! Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed
nimetatakse basso continuo'ks (it k pidev bass) ehk generaalbassiks. Basso continuo'd mängib vähemalt kaks pilli. Basspill (tsello, fagott või kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, orel või lauto). Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalkoosseisude juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastu muusika on nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Monoodia väljakujunemisel oli oluline roll ooperizanril Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de'Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike. Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643).
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu:
Cosimo di Giovanni de' Medici (tuntud ka kui Cosimo de' Medici Vanem (il Vecchio) ja Cosimo Pater Patriae; 27. september 1389 1. august 1464) oli Firenze pankur ja türann, Medici dünastia rajaja. Cosimo isa oli Firenze pankur Giovanni di Bicci de' Medici, kes oli vastupaavst Johannes XXIII ja hiljem ka paavst Martinus V isiklik pankur, tõustes seetõttu ka Firenze jõukaimaks ja mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma-aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid. Isa keelas Cosimol aga sellega tegelemise ning suunas ta pangaduse peale. Cosimo tegutses Medicite panga äärmiselt tulusas Rooma harukontoris ning saatis ka Johannes XXIII-t Konstanzi kirikukogul, kus ta sõlmis tutvusi teiste mõjukate pankurite ja kaupmeestega üle kogu Euroopa. Ent kirikukogul Johannes tagandati ja Cosimo pidi sealt valeriietes põgenema
Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud. Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus. Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix. Maine elu pidi olema nauditav. Hakati hindama inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut. Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte. Kujunes välja Itaalias, tähtsaimax keskusex oli Firenze. Rikkad perekonnad rajasid linnadesse paleesid näidates nii oma jõukust. Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" .Giovanni Boccaccio- Kuulsaim teos ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla. Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. ,,Valitseja"-vaated riigivalitsemise kohta. Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark.
Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (15611633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse:
· Keskaja olulisemad kaubateed minetasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. · Eurooplased allutasid järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Humanism · Humanism on päris Itaaliast, väärtustab jumala asemel inimest. Renessanss · Humanism avaldus laiemas kontekstis, mida tuntakse renessansina (taassünd).Tuge ja inspiratsiooni saadi antiikkultuurist. Renessanss avaldus arhitektuurid, kujutavas kunstis, rõivamoes, kirjanduses jne. · Renessansiinimene mitmekülgne, paljudes asjades väga hea. · Leonardo da Vinci tuntud kunstnikuna (,,Mona Lisa"), kuid oli ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks.
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid
üldnimetus metseen. Vergilius poeet, teos ,,Aeneis". Titus Livius ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates". Rääkis riigi ajaloost. Romulus Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Lasi viia pealinna Konstantinoopolisse. Cassiodorus veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei tule uurida mitte tegelikkust vaid muistsete kirjameeste töid. Lõi õpiku , kus esitas usuliste kui ka antiikkultuurist tulenevate ilmalike teadmiste põhialused. Augustinus - kristliku õpetuse kaitsja paganate rünnaku ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel meol mitmed ristiusu põhitõed. Pöördus jumaliku ilmutuse ajel ristiusku. Õigustas askeesi. Cicero hinnatuim antiikõpetlane, tema kaudu saadud info Rooma vabariigi lõpuperioodi kohta. Skulptuur Näo karakteriliste joonte edasiandmine,Kreeka skulptuuride koopiate tegemine. Täissuurused skulptuuride tegemine. Ehituskunst
Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui tõsiseid intellektuaale, kes vaidlevad kõige üle, eksistentsialismist marksismini, antiikkultuurist impressionismini. Majandus Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast. Peamine teravili on nisu, lõunaosas ka riis; igal pool kasvab kartul, suhkrupeet, lina, tubakas ja päevalill. Palju on aedu kus kasvatatakse õunu, pirne, ploome, kirsse, pähkleid, marju; lõunaosas ka aprikoose, virsikuid, oliive ja tsitrusvilju. Rannikul püütakse kala (tursk, heeringas, tuunikala, makrell, sardiin) ja kasvatatakse austreid
Pythagorase järgijad kasutasid Hygieia nime sümbolit (vt lisa 1) kirjades tervitusena. Meistrid nagu Skopas, Timotheos, Bryaxis ning ka paljud rooma kunstnikud lõid temast inspireerituna erinevaid skulptuure (vt lisa 2). Keskajast kuni 16. sajandi lõpuni ei pühendatud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikele jumalatele (sh Hygieila) ristiusu kehtestatud keelu tõttu tähelepanu . Protestantismi levikul hakkasid kunstnikud taas rikkalikust antiikkultuurist inspiratsiooni ammutama. 1615. aastal sündis Rubensi maal Hygieiast (vt lisa 3). Alates 18. sajandi lõpust tekkis Euroopas suurenenud huvi tervislike eluviiside, hügieeni ja haiguste profülaktika vastu. Seetõttu muutus tervisejumalanna kujutamine, eriti skulptuuri kujul, väga populaarseks linnaplatsidel, iluaedades, sanatooriumites ja haiglates. Alates sellest perioodist tänapäevani valminud töödest võib märkimisväärseimateks nimetada Bertel Thorvaldsensi reljeefe, Gustav Klimti
Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine sõjad, vallutused kõrgkultuur puudub (antiikkultuurist järel varemed) keskaja algul linnad koolide ja raamatukogudega hävinud üldine kirjaoskamatus (ainsad kirjaoskajad vaimulikud) suhtumine antiikkultuuri eitav (üle võeti vaid ladina keel) suhtumine inimesse: inimese maapealne elu on vaid ettevalmistus hauataguseks eksistentsiks Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt:
kultuuriline murrang. Majanduslik alus sellele oli varakapitalistlike suhete kujunemine linnades. Renessansi ajastule on iseloomulik: · suurem ilmalikkus · humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis
Benediktiinlase juhtlause oli: ,,Palveta ja tee tööd" ( ,,Ora et labora"). Seitsme palvetunni sari algas varahommikul ja kestis kolme tunniste vaheaegadega õhtuni. Öösel tõusti eriliseks palvuseks vigiiliaks. Keskne oli piibli, eriti psalmide, lugemine. Palvuste ajal loeti psalter läbi nädalaga ja terve piibel aastaga. Seal juures ei unustatud ka kehalist tööd. Kloostritel oli suur tähtsus: · segaduste aj kultuuri allakäiguajastul säilitati see osa antiikkultuurist, mida peeti säilitamisväärseks (eriti kirjandust) · kopeeriti pühasid raamatuid ja tehti teoloogilist uurimistööd · kloostrid mõjutasid ümbruskonda · kloostri majandust juhiti tõhusalt ja ajakohaselt. Kloostrid said eeskujuks ümbruskonnale · kloostrid pakkusid varjupaika aadli vallalistele tütardele ja leskedele.
alates antiikajast.Materjalide kättesaadavus ja valik on antiigiretseptsiooni ja –tõlgenduste otsene mõjutaja. Antiigipärandi kasutusviise: 1)vahend protesti väljendamiseks oma kaasaja etableerituse ja konventsioonide vastu (n-ö revolutsiooniline eesmärk) 2)vahend traditsioonide toetamiseks (konservatiivne eesmärk) Retseptsiooni järgi tuleb ka mõista osalejate tundeid antiigi vastu. 29.Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased, autorid, teosed olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs: a)moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustusest jne) b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) Luuletajaid (Homeros,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel)
filosoofia tekke aeg (seotud väga tiheedalt usuga), gootika hiilgeaeg. Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania). 100 aastane sõda. Hiliskeskaeg/varauusaeg (15-16 saj) kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg. Tugevnevad veelgi Prantsusmaa ja Inglismaa, hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon)
Inglise koloniaalvallutused on suured, inglise keelt hakati kolooniates kasutama eliidi poolt. 25. Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik (reception studies) lähenemine antiigile? Mille poolest 5 erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Vastus: Lugejaarvamuslik? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? Vastus: USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel)
keeltest maailma kõige sõnarikkamaid keeli, s.t ka, et selles keeles on enim võimalusi varieerida stiili- ja tähendusvarjundiga. Tänapäeval umbes 51% latinisme. 25. Mida tähendab retseptsiooniuurimuslik (reception studies) lähenemine antiigile? Mille poolest erineb see traditsioonilisest antiigiuurimisest? Retseptsioon < lad receptio `(uuesti)saamine, vastuvõtmine'. 26. Millised antiikkultuurist (ajaloost, kirjandusest, mütoloogiast) tuntud tegelased olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel)
......................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhatus Renaissance - sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renesansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiikkultuurist ja looduses tiivustatud vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult. Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. Maailm õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist. Renessansiaegne
mis tegutsevad ja arenevad täielikult autori suva järgi Segismundo kuju üldistus inimese moraalset arenemisest maapealses hädaorus sõge metslane saatanlik kuju, kes tõstab mässu ebaõiglase maailmakorra vastu nägija, kes õiglase ja vooruliku eluga teenib igavest õndsust Klassitsism Klassitsism- kirjanduse ja muude kunstide suund 17.sajandil, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust (Louis XIV, 1635.a. Prantsuse Akadeemia) Nicolas Boileau Despréaux (1636-1711) “Luulekunst”(1674) Kunst on looduse jäljendamine ja ilus kriteeriumiks on tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormiks ainult riimitud värss. Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas:
Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse:
annaabi.ee 
