Baroki ja klassitsismi võrdlus (0)

Baroki ja klassitsismi võrdlus
Barokk
Klassitsism
Millal? (aeg)
1600-1750
1750-1800
Päritolu
Ülem-Itaalia
Euroopa
Ajastu üldiseloomustus
Sõna “barokk” tuleb portugali keelsest sõnast “ barocco ” ja tähendab ebakorralise kujuga pärli. Väliselt oli barokk toretsev ja nautiv : ajastule andis tooni ülepaisutatud rituaalidesse uppunud priiskav õukonnaelu, mis justkui püüdis luua mingit uut ja paremat reaalsust. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele pigem tühine ja põlastusväärne, aga ka hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust.
Klassitsism on kunstisuund , mis võttis eeskuu antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust , tasakaalukust ja harmoonilisust. Klassitsism on tulnud ladina keelest sõnast “classicus” ja mis tähendab esmaklassilist. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav. Tähtsaks peeti teadmisi ja haridust.
Pillid
basso continuo - generaalbass , improvisatsiooniline harmooniasaade
basspill - mängib bassimeloodiat (tšello, viola da gamba , fagott )
harmooniapill - improviseerib bassihelida harmooniat (klavessiin, orel , lauto)
viiul - ansambli -ja soolopill
viola da gamba - poognaga mängitav keelpill
oboe - meloodiapill, väljendusrikas kõla
fagott
plokkflööt
klavessiin - oluline harmooniapill
positiivorel ja klavikord - klaviirmuusika
orel
Pillid olid enam-vähem samad, aga need täistusid üha rohkem ja võtsid tänapäevase ilme.
Ooper
Ooper on kõige suurejoonelisem. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene ooper “Daphne” Jacopo Peri . Ajaloolise või mütoloogilise süžeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri koosseis oli majanduslikel põhjustel väike. Võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõused Neptunus jm. 17. sajandi algul kujunes Napoli ooperikoolkond.
Ooperit on valdavalt seotud õukonnapidustustega. Tekkisid mitmed ooperiliigid:
tõsine ooper - selle väljapaistvaim esindaja on kahtlemata Georg Freidrich Händel, süžee võis sidaldada koomilisi tegelasi ja stseene
laulumäng ja koomiline ooper - need tõid vaataja reaalse elu keskele , tegelased ja konfliktid olid neile omaaegsest linnaühiskonnast hästi tuttavad; retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialogidega ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust; nt Giovanni Battista Pergolesi intermeedium “Teenija-käskijanna” (opera buffa )
Muusikažanrid
Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat . Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert.
Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi žanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. Lisaks olid veel klassikaline sonaat , klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper.
Muusika üldiseloomustus
Muusika oli pingeline ja erutatud , polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst.
Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord , mis nõudis alati lahendust . Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll.
Tähtsamad esindajad
A. Vivaldi , J.S. Bach , A. Corelli , G.F Händel, C. Monteverdi
Viini klassikud : J. Haydn, W.A. Mozart , L.van Beethoven