Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Petronius (surm 66 ekr)-,,Satiricon"- satiiriline toes (parim) VASKNE AJAJÄRK (2-5 SAJ PKR)- levis ristiusk, pani aluse kristliku kirjandus tekkele. Antiikkirjanduse lõppaasta! Apuleius (123- 180)- ,,Metamorfoosid", ,,Kuldne eesel" POEETIKA- luulekunst, ilukirjanduse õpetus. Epiteet- lisandsõna. Enamasti omadussõna. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. Metanüümia- tähenduseülekanne suhte alusel Isikustamine- elusolendile eluta olendi tunnuste andmine KESKAEG (5 saj 16 saj) DANTE Uus mahe stiil- uus poeetiline väljendus Beatrice- Dante armastatu, esikteoses ,,Uus elu" Traktaat- Dante kirjutatud kirjutised, mis kinnitasid tema sügavat huvi nii kaasaja filosoofilis- religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu. ,,Pidusöök", ,,Monarhia", ,,Jumalik komöödia" Allegooria- hinge rännakut teispooles elus.
Esimeses lauses on Mari, teises tema kolmandas naine jne. Kas/kui palju/missuguseid omadussõnu on kasutatud ja kas nad on tähenduslikult omavahel seotud. Kui me arvame, et iga element on tähenduslik on vaja vaadata millises tähendusväljas on mingisuguse tegelase iseloomustavaid sõnu kasutatud. (Dostojevski puhul äkki) Keele kujundlikkus piltlik keel. Ülemus möirgas nagu lõvi (kujundlik keel). Kujund on ka viis keelt ilusaks muuta. Troopid (tähenduskujundid metafoorid ja metanüümia) + kõlaeffektid (riim) lõppriim, algriim, onomatopoeetiline (loodushelide matkimine a'la sisisema). Pahakõla. Markeeritud keel, eristub üldisest tekstimassist (lauajalg, kinganina, saapajalg ) Troop (kreeka k) pöörak või käänak. Võrdlus. Eseme või nähtuste kõrvutame mingite ühiste asjade kaudu. Turgu on Tartuga ühesuurune linn. Murtud võrdlus: Küülik nagu künnivagu. 1. nov. 05. a. Metafoor (kreeka k tähenduse ülekanne)
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
annaabi.ee 
