Miks renessanss hääbub? 1)Lutheri tegevus 2)ususõjad, rahutused 3)inimesed arvavad, et neile on kõik lubatud, see viis moraalikriisini 4)renessanss on ennast ammendanud (seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog
· mõtte- , daktül /-/ 4. Stroof (salm) koosneb kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värssidest. · loodusluuletusteks jne. tertsiin e. kolmikvärss, katrään e nelikvärss, kvintett (5), sekstett (6), oktaav Vormi järgi eristuvad Jaapanist pärit haiku (5+7+5 silpi), tanka (5+7+5+7+7), (8) jne. akrostihhon (ridade algustähed moodustavad sõna või lause), mesostihhon (nime või lause annavad värsside keskmised tähed), telestihhon (viimased tähed). Lüürika ja eepika vahepealsed zanrid on poeem ja ballaad.
Metanüümia- tähenduseülekanne suhte alusel Isikustamine- elusolendile eluta olendi tunnuste andmine KESKAEG (5 saj 16 saj) DANTE Uus mahe stiil- uus poeetiline väljendus Beatrice- Dante armastatu, esikteoses ,,Uus elu" Traktaat- Dante kirjutatud kirjutised, mis kinnitasid tema sügavat huvi nii kaasaja filosoofilis- religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu. ,,Pidusöök", ,,Monarhia", ,,Jumalik komöödia" Allegooria- hinge rännakut teispooles elus. Tertsiin- uus stroofivorm Grotesk- üleloomulikkuseni küündiv madal liialdus PETRARCA, Francesco Laura- Petrarca armastatu. Temast laulud. ,,Madonna Laura eluajal"- ,,pärast surma" Platooniline- nägi ideaali puhtas Madrigal- lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm Ellegia- kaebelaul Petrarkistid- kõik tähtsad itaalia luuletajad 15 a 16 sajandil. Petrarca luulekuntsti ja armastusfilosoofia järgijad Ekloog- karjuselaul William Shakespeare (1564- 1616)
Erinevad tüübid nt Petrarca, Shakespeare Traktaat- Tasso kirjutas ,,Vabastatud ,,Tirant Valge"- Tancredi- T üksikküsimust arutlev Jeruusalemm", mis avaldati Martorelli ja Galba Dekameroni 4.päeva teos vastu tahtmist. Kuna ta polnud kataanikeelne 1.novell. Salerno rahul siis hiljem kirjutas rüütliromaan vürst, kes karistab Tertsiin- stroofivorm, ,,Valluatatud Jeruusalemm" oma tütart kolmikvärss, riimiahel ,,Teekond Parnassile"- madalamast soost (aba,bcb,cdc,ded, jne), Cervantes pihib ,,Don armsama tõttu nt Dante ,,Uus elu" Quijote" kirjutamisest ,,Troylus ja Criseyde"-
rõhutab ühtse keele tähtsust, mis seisab murretest kõrgemal. "Monarhiast" ladina keeles, kirj u 1313-18, selgitab monarhia vajalikkust, sest see annab inimesele lõpliku rahu ja õigluse, vaimuliku võimu ja ilmaliku võimu suhe. "Jumalik komöödia" itaalia keeles u 1308-1321 1)keskaegne õpetus; 2)kõik see, mida tollal antiigist teati. Eesmärk: D rännakud pidid iga üksiku patuse ja kogu inimkonna panema märkama oma patte ja leidma võimalusi nende lunastamiseks. tertsiin- aba bcb cdc jne; 1+33+33+33= 100 laulu; 35-aastane 1300; Vergilius (Põrgu, Puhastustuli), Beatrice (taevas). Põrgu 9 ringi I antiiksed suurmehed, ristimata lapsed, II armupatud III prassijad IV pillajad, ihnused V uhked, kadedad, tigedad VI ketserid VII türannid, mõrvarid, enesetapjad, vägivallatsejad VIII kupeldajad, silmakirjatsejad, vargad, võltsijad, altkäemaksuvõtjad IX reeturid.
süliriim vt riim. sülisonett vt sonett. süllaabiline värsisüsteem vt silbiline värsisüsteem. süllabotooniline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Näiteks: koit nooruse, vabaduse sümbol; loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe. (Gustav Suits.) tertsett kolmevärsiline stroof; vt ka stroof. tertsiin kolmest värsist koosnev stroof riimiskeemiga aba bcb cdc ... Tertsiinis kasutatakse sageli värsimõõduna jambi. Näiteks on tertsiinis kirjutatud Dante Alighieri (12651321) "Jumalik komöödia". Põrgu Esimene laul Just meie maise elu poolel rajal end keset sünget metsa leidsin teel, sest olin eksi läinud sellel ajal. Kui õudne oli, öelda ei või keel, see metsik mets ja tihe oksaräga; mul mõelda sest on kole nüüdki veel, ka surmahirmus hing vist nii ei äga!
proosatekstilised seletused. Tema traktaadid on ,,Pidusöök", mis räägib moraali normidest. ,,Rahvakeelest" seletab, kuidas muuta itaalia keelt, et seda saaks kasutada igas valdkonnas (luule, teadus, suhtlemine .. ). ,,Monarhia" ülistab keisrit. Tema tuntuim teos on ,,Jumalik komöödia". Ise pani ta sellele lihtsalt ,,Komöödia" nimeks, kuid Boccacio nimetas selle ümber. Selle kirjutamist alustas ta Firenzes ja lõpetas alles enne surma Rovennas. See on kirjutatud värsivormis, tertsiin (aba bcb cdc ...) ning selle pärast pole seda eesti keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis. Igas neist on 33 laulu, koos sissejuhatusega on see kokku 100 laulu. 100 on 10, mis tol ajal oli täiuslikkuse number. See on kirjutatud mina-vormis. Tema teejuhiks põrgus oli Vergilius (=mõistus) ja puhastustules Beatrice (=usk)
Värsse saab rühmadesse paigutada mitmel moel. Kõige levinum on sama arvu värsiridade grupeerimine salmideks stroofideks: kahekaupa ( distihhon ), kolmekaupa ( tertsett ), neljakaupa ( katrään ). Ühes luuletuses võivad kõik stroofid olla võrdse värsiridade arvuga või jaguneda erineva värsiarvuga stroofideks. Näiteks inglise sonett koosneb kolmest katräänist ja ühest distihhonist ( 4 + 4 + 4 + 2 ), itaalia sonett kahest katräänist ja kahest tertsetist ( 4 + 4 + 3 + 3 ). Tertsiin koosneb kolmerealistest stroofidest ( tertsettidest ), millele luuletuse lõpus järgneb üksik, sisult eelnevat kokku võttev värss. Iga salmi keskmine rida riimub järgmise salmi esimese ja kolmanda reaga. Igas salmis eraldi riimuvad esimene ja kolmas rida. Viimase kolmikvärsi keskmine rida riimub üksiku reaga luuletuse lõpus. Näidis: HAMLETI PROLOOG Gustav Suits 1 Teed loogelised kokku toonud siin a
Mitmed tehted kolmega 9 põrguringi, purgatooriumi tasandeid 9, üheksa liikuvat taevast. 10 on täiuse sümbol. Edasi juba ka individuaalsus, ei saa kaugele minna keskajast tuletamisega. Sümboolikat ära kasutades on poeemis 100 laulu (10x10). Nende pikkus ei ole päris ühesugune. Kolm osa, 33 laulu + üks sissejuhatav laul. Korrapärane sümboolika viitab pühendumisele Jumalale. Individuaalsus D leiutab ka uue stroofi vormi, et arvu 3 väljendada. Uus vorm tertsiin. Kolmest värsireast koosnev stroof, mida kasutatakse suurtes eepilistes poeemides. Eesti keeles Grünthal Ridala tõlge esimesena. Harald Rajamets Jumalik kom oli tema peaaegu elutöö, päris lõpuni ei jõudnud kahjuks. Müüte palju sees, aga ka ajalooline tegelikkus Itaalia kohta tugevalt. Müüdi ja ajaloo põimumine. Põrgu osa saab siduda reaalse ajaloolise inimesega. Väga terviklik teos igas mõttes. Kindlasti mitte tragöödia, aga samas ka mitte alati
ühele katräänile ja ühele tertsetile (4+3). Pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4), kahekordne poolsonett (4+3+4+3) on haruldane. Itaalia soneti kõrval on eluõiguse võitnud ka nn inglise ehk Shakespeare'i sonett, milles kolmele katräänile järgneb üks distihhon. Riimiskeem on märksa vabam. Teiseks soneti tunnuseks (sonare it k kõlama) on kõlav riim. o Stantsid: stantsidena käsitatakse eri maade värsiõpetuses sootus erinevaid stroofivorme. o Tertsiin: itaalia luuletusvorm, mis koosneb tertsettidest, millele luuletuse lõpus järgneb üks eraldi seisev värss. Tertsettides riimuvad omavahel 1. ja 3. värss. o Triolett: vanaprantsuse luuletusvorm, terviklik luuletus 8 värsist, milles esineb ainult 2 riimi skeemiga abaaabab. Trioleti omapära seisneb tervete värsside kordamises. 25
Teooria moodustub seaduspärasustest. Teooria rakendusteadust teadust, mille abil teooriat rakendatakse, nimetatakse metoodikaks. Teooria peab olema pädev, loogiline ja järjekindel. teosoofia müstiline õpetus, mis peab võimalikuks Jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetusse ühendusse astumise kaudu. Teosoofia on mõjutanud näiteks Ernst Enno (18751934) luulet. termin oskussõna. tertsett kolmevärsiline stroof; vt ka stroof. tertsiin kolmest värsist koosnev stroof riimiskeemiga aba bcb cdc ... Tertsiinis kasutatakse sageli värsimõõduna jambi. Näiteks on tertsiinis kirjutatud Dante Alighieri (12651321) "Jumalik komöödia". Põrgu Esimene laul Just meie maise elu poolel rajal end keset sünget metsa leidsin teel, sest olin eksi läinud sellel ajal. Kui õudne oli, öelda ei või keel, see metsik mets ja tihe oksaräga; mul mõelda sest on kole nüüdki veel, ka surmahirmus hing vist nii ei äga!
filosoofia poole, et mõtted mujale saada ja kirjutabki siis teatud teksti. 1) ,,Pidusöök" kirjutas itaalia keeles. Põhimõte selles, et tuleks teha päris itaalia keel, nagu ladina oli seal ajal (teaduskeel), et keelt tuleb ühtlustada. Ainult usu abiga on võimalik elu põhiprintsiipe tunnetada. 2) Teine traktaat : ,,Rahvakeeles" kirjutatud aga hoopis ladina keeles. Poeem müstilise unenäo vormis ,,Jumalik komöödia". 3 poeemi osa : Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Tertsiin : aba bcb cdc... 2.1. Ülevaade ,,Jumalikust komöödiast" "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sõna "komöödia" viitab õnnelikule lõpule, täiend "jumalik" lisati alles XVI sajandi keskel. Teos kujutab patuse inimese hinge rännakut teispoolsuses. Tegelaste hulgas on nii mütoloogilisi kui ka tegelikult elanud inimesi
Tema traktaadid on ,,Pidusöök", mis räägib moraali normidest. ,,Rahvakeelest" seletab, kuidas muuta itaalia keelt, et seda saaks kasutada igas valdkonnas (luule, teadus, suhtlemine). ,,Monarhia" ülistab keisrit. Tema tuntuim teos on ,,Jumalik komöödia". Ise pani ta sellele lihtsalt ,,Komöödia" nimeks, kuid Boccacio nimetas selle ümber. Selle kirjutamist alustas ta Firenzes ja lõpetas alles enne surma Rovennas. See on kirjutatud värsivormis, tertsiin (aba bcb cdc) ning selle pärast pole seda eesti keelde tõlgitud. ,,Jumalik komöödia" on lugu sellest, kuidas hing peale surma edasi elab ja kuhu ta lõpuks jõuab. Sellel on kolm osa, põrgu, puhastustuli ja paradiis. Igas neist on 33 laulu, koos sissejuhatusega on see kokku 100 laulu. on 10, mis tol ajal oli täiuslikkuse number. See on kirjutatud mina-vormis. Tema teejuhiks põrgus oli Vergilius (=mõistus) ja puhastustules Beatrice (=usk). Põrgu asus põhjas,
annaabi.ee 
