maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras.
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat.
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase
Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika tragöödia suurimad esindajad Aischylos, Sophokles, Euripides) ja filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) vallas. Tollal kujunes Ateena filosoofia keskuseks ning seal arenes täiuseni uus riigikord, linnriik ehk polis.4 1 Filosoofia ajalugu, Antiikajast tänapäevani, lk 6 2 Sealsamas 3 Sealsamas 4 Sealsamas 4 Hellenistlikul ajajärgul (323 1.sajand eKr) tekkis idamaiste elementide ülevõtmisel segakultuur, ent kreeka mõju jäi siiski valdavaks. Kreeklased valitsesid
tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj
Vana-Kreeka filosoofid Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Thales Thales (624 eKr 564 eKr) · Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos
Tallinna Tehnikaülikool Anastassia Beljajeva Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus Juhendaja: Ülo Kaevats Tallinn 2013 Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja
Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg)
1 · 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse filosoofia -- ausse hakkab tõusma harmoonia idee, püüd stabiilsuse ja terviklikkuse poole. Teadmise filosoofia hakkab pikkamööda asenduma TARKUSE filosoofiaga. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uuega. Maailma tunnetamine muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus: MILLEST asjad tekivad? Mileetose koolkond -- Thales, Anaximandros, Anaximenes. Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas, et asjad tekivad veest, Anaximenes -- et õhust, Anaximandros -- et määratlemata algest, apeironist, Empedokles -- et maast, veest, õhust ja tulest, Pythagoras -- et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega. Lühidalt öeldes, esimesed filosoofid tegelesid kaose mõtestamisega. Filosoofilise tunnetuse omapära: · Spekulatiivsus -- arutelu ja põhjendused.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2 komponenti ning kumbi võib olla tõene või väär. Sokratese filosoofia peamiseks meedotiks oli dialektika ehk vestlemine. Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat,
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati
Filosoofide elulugu ja tsitaate. SOKRATES (469399 eKr) ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430- 354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. TSITAADID · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. · Mida vähem on inimesele vaja, seda lähemal on ta jumalatele.
järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilkonna vahel väheneb pidevalt, kui iial ei saa see võrdseks nullida ning iialgi ei jõua Achilleus kilpkonnale järele. 3. ,,Lendav nool'' – Ükskõik kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asida mingis punktis ja liikuda. Järelikult noo ei liigugi. 5. Sokrates ja sofistid. Sokrates(469-399 eKr) – teda huvitasid eetilised mitteteaduslikud probleemid. Ta ei arutlenud maailma olemuse üle, vaid teemal kuidas peaksid inimesed elama, et olla oma eluga rahul. Sokrates kritiseeris sofistide vaateid. Sofistid õpetasid, et kõik siin ilmas on suhteline – mis ühele hea, see teisele halb. Sellist seisukohta nimetatakse RELATIVISMIKS. 6. Platon: ideed, meeleline ja ideede maailm, koopamüüt. Platon (427-347 eKr) – tema arvates eksisteerib 2 maailma:
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
tragöödiaid (tõsised etendused, kus käsitleti inimeste ja jumalate vahekorda). Tuntuimad traagikud olid Aischylos ja Sophokles. 19. Filosoofia ja teadus Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal. Anaximandros Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist). Demokritos kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm. Isegi inimese hing koosneb aatomitest, mis pärast surma lagunevad. Pythagoras matemaatik, kes avastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kohta.
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks
peegeldused, siis toimub mõttetu kahekordistamine- kui meil on üldine inimese idee, siis meil läheb ju tarvis ka iga üksiku inimese ideed eraldi, sest inimesed on erinevad (niisiis peaks inimeses peegelduma üldine inimese idee ja veel üks idee, mis on see konkreetne tema erinevusi üldisest inimese ideest rõhutav idee, kuid see viib lõppkokkuvõttes absurdini) ja veel võib välja tuua etteheite, et Platon vastandab ja eraldab ideedemaailma ja meile tajutava maailma rangelt kaheks, et selle vahele jääb ületamatu kuristik, aga asja tõeline olemus ei saa ju olla lahus asjast enesest! ,, Vaatamata kriitilisele suhtumisele jäi A. alati oma õpetaja suureks siiraks austajaks ja pealegi pärinevad vastupidist teadustavad andmed autoreilt, kes ise suhtuvad A.-sse mitte eriti sõbralikult" (E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia" lk. 90) 343.a kutsub Makedoonia kuningas Philippos ringi rändava A
ning ka kodumaiste toot-like jõudude arengu jälgimine. Teadusliku maailmavaate tekkimist hõlbustas preestrikasti ja usudogma puudumine. Joonia oli 7. ja 6. saj. e.m.a. kreeka kultuuri keskus. Mileetoses, Joonia tähtsaimas linnas, tekkis joonia natuurfilosoofia. Selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade muutumises jäävat, mis on ürgalge, millest asjad tekivad ja millesse nad tagasi pöörduvad. Maailma käsitati seejuures ühtse materiaalse tervikuna. Urgalgeks pidas Thales vett või niiskust, Anaximandros apeironit ja Anaximenes õhku. Kõigi kolme arvates oli maailma ürgaluseks materiaalne substants, kuid seda käsitasid nad läbinisti elusana (hülosoism). Joonia natuurfilosoofide materialistlikud ja dialektilised arusaamad olid looduslähedased ja naiivsed. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria ja mitmete teiste teadusalaga. Thales oli tegev ka poliitikuna.
10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna seal olid temajaoks võhikud eesotas Sokrates mõisteti selle eest surma
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide
Sissejuhatus Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka filosoof, kes elas 600 eKr paiku. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt mitte mõtoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
