· Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. · Alcuin Inglise munk ja õpetlane. Aachenis tekkinud õukonnaakadeemia sisuline juht. · Aacheni õukonnaakadeemia Karl koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. · Frangi õukonnas uuriti kirikuisade teoseid ja Piiblit. Ladinakeelsete antiikautorite ümberkirjutamine. · Ei tuntud vastuolu kristlike ja paganlike antiikautorite vahel. · Frangi riigi hiigelajale järgnevad sajandid (9.-10. saj) olid ühed süngeimad. Karolingide rajatud kultuurihuvi jäi unarusse.
· Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis. (Päike, kuu ja tähed tiirlevad ümber Maa)
22. Keskaja ülikoolid ja teadus. Keskaja teaduse arengu põhijooni. Barbarid tungisid Rooma aladele, mille tõttu tuli hariduses, teaduses ja kogu kultuuris järsk langus. Vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Kauaks unustati loodusteaduste põhisaavutused. Naeruvääristati antiikautorite teesi, et maa on kerakujuline (inimesed pea alaspidi) Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu.
Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises. Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse ühiskonnas edasi liikuda, nt alustada oma äri või teha karjääri linna teenistuses. 4. Mille poolest erines skolastikute arusaam tõsikindlast teadmisest varasemate
võimu üle terve Lääne-Rooma riigi üle. Ühesõnaga tõestas, et see ürik on võltsing 8.sajandist, tänu millele võeti paavstilt õigustamatu võim.Ütles, et teoloogia ja filosoofia ei tohigi olla seotud. pooldas vaimulike abielu, sest armukesed on veel hullemad. Eitas piibli üleloomulikku päritolu. Nimetas Moosest lihtsalt ajaloolaseks. Ta pidi astuma kohtu ette, aga siis üks paavst päästis ta. · Rotterdami Erasmus andis välja antiikautorite töid ja kommenteeris neid. Tegeles vanakreeka ja ladina keelefiloloogiaga. Tõlkis uuesti kreeka keelest ladina keelde Vana Testamendi. Pani aluse piiblikriitikale. Ta läks Lutheriga tülli tahtevabaduse suhtes. Luther ütles, et jumal juhib meid, aga Erasmus ütles, et juhime ennast ise. Kirjutas ,,Narruse kiituse" · Johannes Reuchin saksa humanist. Ta ei lasknud hävitada juudi pühasid raamatuid, kuna ütles, et need on kristluse uurimises olulised
alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise
staatus Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat Õpiti kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti Peale õpinguid sai jätkata: 1) usuteaduskonnas 2) õigusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas Õppetöö algas hommikul kell 5-6, kõik loengud olid kohustuslikud 2 õppetöö vormid olid: loengud ja dispuut. Keskaja teadus-skolastika: Ülikoolides viljeldud teadus Tähtsad olid muistsed autoriteedid (piibel; kirikuisade ja antiikautorite teosed) Aristotelese; Platoni; Hippokratese; Ptolemaiose seisukohad Aristoteles-Kõige hinnatum autoriteet Autoriteetite teoste lugemine, kommenteerimine, nende kommentaaride kommenteerimine Maailmapilt: Ptolemaiose teostest olenes õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist. Usuti seda, mida nähti silmaga Kirik suhtus astroloogiasse taunitavalt Al-Idris, araabia tuntud geograaf
Penelopeni Ithakal. Penelope kuju on kreeka mütoloogias omapärane teist sellist kahtlusteta truu ideaalnaise kuju kreeka mütoloogias pea polegi, tavaliselt on meeskangelastel ikka naiste pärast suured probleemid. ' Odysseus klassitsismi- ja barokiajal tuuakse esile ta teine omadus tarkus ja kavalus. Viimane oli klassitsismi ajal lausa lemmikteemaks. Odysseus/Faust. 7. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Vastus: Tõlked munkade poolt ja Alexandri rmt. Pärast võimult tagasitõmbumust asutas ta kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme
Dante esitas Odysseust petturina, mitte kangelasena. See erinevus võis tulla sellest, et Danteni oli müüt jõudnud ,,Aeneise" vahendusel, mitte ei olnud ta tuttav Homerose enda loominguga. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Nii kujutav kunst kui skulptuur võtsid ainestiku otse antiigist, kohati ka vormi (skulptuur). Arhitektuuris võeti kasutusele kuplid ja sammastikud. 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased pidasid romantismi liiga sentimentaalseks, sellist ühiskondlikku ja poliitilist aktiivsust kohatuks. Kasutasid klassikalisi ja eksootilisi teemasid. 17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus?
Keskaeg vaatles Odysseuse lugu läbi kristliku prisma: mastipuus nähti risti, laevas kirikut, rännakus teekonda läbi kiusatuste (sireenid, Kirke) Klassitsismi- ja barokiajal tuuakse esile Odysseuse teine omadus- tarkus ja kavalus. Klassitsismi ajal oli kavalus lemmikteemaks (Odysseus/Faust) 19.saj leidis Odysseuse Alfred Tennysson. 20.saj James Joyce, Jean Gino, Nikos Kazantzakis. 7.Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Enamik antiikautorite teoseid on säilinud ja meieni jõudnud tänu munkade ümberkirjutustele ja Aleksandria raamatukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja kirjutati tekste ümber. Üks Cassiodoruse suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Ioonia mere kaldal. Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendas usuõpinguid klassikalise haridusega
3)Kirjeldus = Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. 4)Saatus = Koloss ei ole enam alles. 5)Huvitavat teaet = 653. aastal müüdi kolossi jäänused vanametallina Süüria kaupmehele. Nende ära vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit. 6 Pharose tuletorn aleksandrias. 1)Ehitamis aeg = 279 eKr. 2)Asukoht = Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. 3)Kirjeldus = Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. 4)Saatus = Tuletorn ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Pharose tuletorn oli ka vaatluspunkt ja kindlus. Võib oletada, et koos aluskaljuga ulatus ta rohkem kui 180 meetrit üle merepinna. 7 Kasutatut kirjandus. (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid (23.01.2010) (2) http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad (23.01.2010) (3) http://et.wikipedia
Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist. Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha). Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj teisel poolel ja 9. saj alguses, "positiivsete sammude rada". Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit (avaldus antiikautorite käsikirjade kogumises, ümberkirjutamises ja matkimises), õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Karolingide renessansi keskus oligi Karl Suure õukonna nn akadeemia, kuhu kutsuti silmapaistvaid teiste maade õpetlasi. Kultuuris oli eesmärk saavutada Antiik-Rooma tase. Rajati õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform
Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid.
Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid.
lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi, mis kestis aastatel 754-1870. *Karl Suur oli “roomlaste keiser” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise. *843.a jagunes riik Verdini lepinguga kolme venna vahel kolmeks. Tekkkis Ida-, Lääne- ja Kesk-Lõunafrangiriik. 2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR. *Islami kultuur kujunes välja Araabia poolsaarel, Meka linnas. Islami kultuuri tähtsamateks linnadeks olidki Meka ja Mediina. *Muhamed oli Allahi prohvet ning Jumala sõnumi tooja ja Meka kaupmees. Allah oli araablaste põhijumal islamis
rännakus endas teekonda läbi kiusatusi (sireenid, Kirke) täis elumere koju rahusadamasse. Juba Vergilius toetus ,,Aeneises" Odysseuse teemale. Keskajal sai Odysseuse rännakust kristlik allegooria. Dante kasutas Odysseuse enda kuju, ent mitte tema rännakuid. 19.sajandil leidis Odysseuse Alfred Tennysson, 20ndal sajandil James Joyce, Jean Giono, Nikos Kazantzakis. 7. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Tänu munkade ümberkirjutustele ja ka Aleksandria raamtukogule, kus selekteeriti autoreid välja ja tekste kirjutati ümber. Üks ta suuremaid teeneid kultuuriloos on Vivariumi kloostri rajamine perekonnamõisasse Joonia mere kaldal. Klooster hoolitses munkade vaimuliku ja ilmaliku hariduse eest, täiendades usuõpinguid klassikalise haridusega. Vivarium tegutses veel 630. aasta paiku
· Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj 2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu Kujutav kunst · Mosaiik ja fresko · Skulptuuri vähe- seostus paganlike jumalatega · 9. saj ikoonimaal Teadus · Kõrgaeg 1000. a paiku · Konstantinoopol hariduskeskus · Õigusteadus, filosoofia · Teadmiste aluseks antiikautorite teosed, millel suur tähtsus Kirjandus · Hagiograafiad pühakute elulood.
Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^argoon . Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga. Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasõnaraamatut.
kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 5. Mis on karolingide renessanss? Millest seisneb selle tähtsus? · Karl Suure suguvõsa troonil oleval ajal toimunud kultuuri elavnemine on tuntud kui karolingide renessanss. · Karl Suur koondas oma õukonda omamoodi õukonnaakadeemia. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikku ümberkirjutamist. Karl Suur käskis rajada iga kiriku ja kloostri juurde koole, kus saaksid hariduse ülikute pojad. 6. Võrrelge Lääne- Euroopa ja Bütsantsi ühiskonnakorraldust, lähtudes järgmistest aspektidest: riigivalitsemine, armee ja sõjapidamine, kaubandus ja linnad. · Riigivalitsemine · Armee ja sõjapidamine · Kaubandus ja linnad 7. Analüüsige Vene riigi tekkepõhjusi. Kas Vana-Vene riigist saab
kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slngielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt vib slngi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga.Kui tulla ajas ja kohas lhemale, siis ksikuid tudengislngi snu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mnevrra ssteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasnaraamatut. Arvan, et piir lheb igahe enda seest. Kui slngi kasutab humorist, peetakse
rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa keerleb mber Pikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88)
Louis XVI ajal ja totaalset riigikorra muutmist. Tema ajakirjandus oli tuntud oma tulise iseloomu ja kompromissitu hoiakuga uue valitsuse suhtes ning "Vaenlaste revolutsiooni" ja põhiliste reformide läbi surumine ühiskonna kõige vaesemate liikmete kasuks. Hariduse sai Jean-Paul Marat , Kui ta sai 16 siis sõitis ta Prantsusmaale, kus sai koduõpetaja koha. Kogu oma vaba aja pühendas ta õpingutele. Peamiselt õppis ta loodusteadustele ja meditsiinile, samal ajal oli ta usin antiikautorite teoste läbitöötamisel. Edasi läks ta Pariisi õppima. Kui Pariisis kool lõpetatud, siis läks ta tööle Inglismaale, kus ta töötas 10 aastat. Edinburghi ülikool Sotimaal andis talle andis meditsiini alal audoktori kraadi. Peale doktorikraadi kaitsmist silmahaiguste erialal, töötas ta arstina Louis XVI noorima venna Comte d,Artoisi juures. Ta pidas loenguid meditsiini ja füüsika alal, oli kirjavahetuses paljude teadlastega, näiteks Benjamin Frankliniga
seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat. Lõpuks on teada ka, et koloss purunes "hirmsa maavärisemise ajal". On teada, et see maavärisemine algas ühel oktoobriööl, aga kas 225. või 223. aastal e. Kr., pole veel kindel. Nendele andmetele toetudes võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303. aastal e. Kr. ja lõpetas 291. aastal e. Kr. Koloss seisis 66 aastat, kuni ta 225. aasta maavärisemise ajal maha prantsatas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31 - 35 meetrit, osa autoreid nimetab 35 - 40 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele
Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud. Phak alustas varakult vaga eluga, hlgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri mrtsisurma vi krges eas usklike poolt palavalt armastatuna.
Ehitamise põhjused: Aleksander Suur asutas Aleksandria linna 332 eKr. Varem asus selles paigas väike kaluri küla mille naabruses paiknesid meres kaljud kus paljud laevad end puruks sõitsid. Aleksandria linna kasvades oli vaja tagada laevade turvaline sadamasse pääs selleks oli oli vaja ehitada tuletorn. Asukoht, selle kirjeldus: Tuletorn ehitati Pharose saarele, asus Aleksandria linnale lähedal meres. Ehitise võimalik väljanägemine: Majakas oli kolme korruselin ja mitmete antiikautorite- andmetel oli 100-120 m kõrgune. Alus oli massiivne neljakandiline 160-190m külgedega ruut, sellel asus massiivne 70-80 m kõrgune ja u 30,5m külje pikkusega torn, mis aega mööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindluse torn, Küljed olid suunatud iga nelja ilma kaare poole. Teine korrus kujutas endast marmor plaatidega kaetud torni. Kolmas korrus kus asus tuli oli ümmargune ja seda kattis graniit sammastele toetuv kuppel. Kupplil seisis 7m kõrgune Poseidoni kuju
soost. Üliõpilased maksid õppejõududele tasu ja õppejõud määras neile peamise õpiku. Põhilisteks õiguse õpikuteks olid Corpus Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. (Tulloch) 9 Pariisi ülikool 12. sajandil loodi tänase Pariisi linna aladele ka Pariisi ülikool. Esimesena loodi Pariisi ülikoolis ainult usuteaduskond. Õpetati peamiselt antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekstide järgi. Nii aga tekkis konflikt antiikautorite ja kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja kirikuvõim keelas antiiktekstide õpetamise. Rektor selles ülikoolis valiti magistrantide poolt. Pariisi ülikoolis omasid meistrid täielikku kontrolli ülikooli ja oma õpilaste üle. Magistrandid olid tavaliselt selle sama ülikooli usu-, õigus- või arstiteaduskonna õpilased. (Tulloch) Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolid
Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi, millega võttis aristokraatlikult areopaagi nõukogult poliitilise võimu ja ja jagas selle rahvakoosolekule ning rahvakohtule. Antiikautorite hinnangul valmistas Ephialtese reform pinna radikaalsele dmeokraatiale Ateenas. Peale Ephialtese mõrvamist tõusis demokraatide juhiks Perikles. Temast sai kolmeks aastakümneks Ateena silmapaistvaim riigimees ning poliitika peamine suunaja. Ateena riigikrd muutus järjes demokraatlikumaks, st lihtrahvale soodsamaks. Tema ettepanekul hakati nõukogu liikmetele, riigiametnikele ja kohtunikele maksma väikest
koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561) Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas. Toetub antiiksete autorite autoriteedile Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta "teiseks jumalaks". Poeesia on moraalselt kasulik. Barokk - Baroque- Barroco- Jätkab renessansspoeetika traditsioone Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger Martin Opitz Buch von der deutschen Poeterey (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kasvatus ja haridus Adressaadiks on kodanik, eraisik Valgustusaeg valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi
kunstnike vastu Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nauditavat elulaadi Itaalia humanism Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia hunamistlik õpetlane. Kuulsust tõi talle Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi paljastamine Niccolo Machiavelli (1469- 1527) uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Teos "Valitseja" Renessansi ja humanismi levik Euroopas Oldi kriitilised inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes Huvi antiikautorite vastu ja vaba ning kriitiline mõte Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. Tõlkis Uue Testamendi ladina keelde. Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost ("Hamlet") Uus maailmapilt Kriitilinesuhtumine autoriteetidesse
· Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. · Inimese hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused poeedid ja kunstnikud. c. Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine: · Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite suguvõsa. · Huvituti antiikautorite töödest. · Eeskuju võeti antiikkunstist alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, Michelangelo). · Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris. 2. Renessansi kirjandus a. Dante Alighieri "Jumalik komöödia": · Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis). · Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius. · Inimlike tunnete kajastamine. b
Sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Põllumajandus ei langenud,. Toimiv maksusüsteem. Sõudrid ja Ametnikud said palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta. b) Otsusta, kas väide on tõene (T) või väär (V): Bütsantsis oli kultuurielu kõrgemal järjel kui Lääne-Euroopas (.....) Bütsantsi keisrid olid enamasti kirjaoskamatud (......) Bütsantsist levitati ristiusku mitmete slaavi rahvaste hulka (T.) Bütsantsi õpetlased uurisid ja säilitasid antiikautorite loomingut () Bütsantsis hoiduti Kristuse kujutamisest pildil (V) Bütsantsi ikoonid avaldasid suurt mõju Vene maalikunstile (T) 3. Feodaalsuhete kujunemine (8 p.) a) Selgita: · vasalliteedi kujunemist Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · feodaalse hierarhia olemust Loodi ratsavägi, kes said maa koos talupoegadega. b) Vasta küsimusele: · Miks kujunes talurahva maaväe asemel elukutseliste sõjameeste seisus?
Arvukate madalike ja veealuste kal- jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole
Vaimne madalseis- koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- Euroopast. Kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, mille sisulise juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema. Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit. Korraldati ka ladinakeelsete antiikautorite teoste ümberkirjutamist. Suur käskis ehitada koole kloostrite ja kirikute juurde. Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega. §24 Maailmapilt · Keskaja inimene sügavalt usklik, uks juurdunud kõikidesse eluvaldkondadesse · Maine elu on ettevalmistus teispoolsuseks · Keha-ajutine, hing-igavene · Peamised usutõed põhinesid Piiblist ja vanaaja kirikuisade teostest. · Kõige tähtsam oli JUMAL, keda ümbritsevad inglid.
Pärast friiside paigaldamist hakkasid alles poolelioleva hauakambri juures käima kuulsate skulptorite austajad, keda meelitasid kohale kuuldused. Siit kandsid nad üle Kreekamaa Mausolose suurejoonelise hauamonumendi kuulsuse. Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss Kümnete antiikautorite poolt ülistatud Rhodose skulptorite seas oli kuulsaim Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks. Erinevalt enamikest kreeka kujureist, kes marmorskulptuure lõid, töötas Lysippos pronksitehnikas. Ta oli tuntud ka gigantsete, üle kümne meetri kõrguste kujude valmistajana. Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud
suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng - pani aluse kapitalistlikule majandusviisile
vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimesese kui isiksuse väärtust. Humanistid lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades teaduse ja kultuuri kiriku raamidest. · Dante Agilhieri ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca · Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" · Rotterdami Erasmus oli väga mitmekülgne: tõlkis antiikautorite töid, pani aluse piiblikriitikale, rõhutas inimese vaba tahet, taunis vaimulike harimatust, katoliku kiriku formaalust. ,,Narruse kiitus" · Machiavelli ,,Valitseja", kus jagas valitsejatele õpetusi. Peab olema tark ja osav diktaator, kellele on lubatud kõik vahendid (petmine, mõrv, reetmine). Makjavellism:sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika. · Campanella ,,Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik"
Seadusandlik võim kuulub Kongressile. Täidesaatev võim presidendile, kohtuvõimu teostab ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Osariikide seadusandlikud organid on seadusandlikud kogud, täidesaatev võim kuulub kubernerile. Üldine valimisõigus kõigile ameeriklastele kehtestati alles 1964. Aastal. 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renesanss- antiikkultuuri taasväärtustamine, moes on antiikkunst, antiikautorite tööd, jäljendati neid. Inimene kerkib tähtsamaks. Inimest hakatakse hindama Humanism – inimesekeskne, inimest väärtustav maailmavaade, mis hindab inimese oskus, tundeid, ilu, tarkust ja keha. Hakati maalima inimeste nägusid, kehad polnud paljad. 10.Iseloomusta absolutismi, too näiteid absolutistlike valitsejate kohta. 5p Karl XI, Louiss XIV 11. Too välja maadeavastuste eeldused.3p Mauuride pärandus, renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika, kartograafia ja laevaehitus 12
): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De aga täitmine kristliku sisuga consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9
Seal olid kommunaalteenused hästi arenenud. Toiduturgudel võis osta aedvilju ja liha, eeskätt aga tohutus valikus kala. Haridus ja vaimuelu: Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone.Antiikeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat.Talupojad olid üldiselt kirjaoskamatud., kuid linnades levis ka alamkihtides kirjaoskus. Õppetekstidena kasutati peam. antiikautorite teoseid. Õpetlased tegelesdi ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste lekskionide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada.Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks.neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiogaafia.Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised. Vana-Vene riik:Dnepri keskjooksu aladel põlluharimisest ja karjakasvatusest elatuvad idaslaavlased järk-
retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist. Hakati välja andma teaduskraade. Skolastika - tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed) ja püüdis nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühendada. Põhiprobleemiks sai usu tõdede ja mõistuse tõdede ühendamine. Tuntuim skolastik Aquino Thomas.
Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak. Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla. Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu. Paavst kehtestas range tsensuuri kirjanduse üle. 1559 seati sisse Keelatud raamatute indeks, kuhu sattus arvukalt humanistide teoseid. Kirjandus kaotas järkjärgult ideelise sisukuse ja maad võttis vormikultus ja antiikautorite ning varasemate itaalia kirjanike matkimise tendents. Sajandi esimese poole kirjanikest on menukaim Lodovico Ariosto. Kes lõi 'Raevunud Orlando', mis on itaalia kirjanduse tippsaavutus. Firence poliitikamees Niccolo Machiavelli omandas kustumatu kuulsuse oma poliitilise traktaadiga 'Vürst'. Demokraatlikku suunda kirjanduses esindavad draamakirjanik Pietro Aretino ja luuletaja Francesco Berni. Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema
Bologna ülikooli üliõpilased, kes õppisid õigust olid täiskasvanud ja nad pidid kindlasti olema aadlike perest. Üliõpilased palkasid õppejõud ja õppejõud määras neile peamise õpiku. Nendeks õpikuteks olid Corpus Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. Pariisi ülikool rajati 1155. aastal praeguses Pariisi linna alal. Pariisi ülikoolil oli palju teistsugused omadused kui Bologna ülikoolil. Algselt kujunes Pariisi ülikoolis välja ainult usuteaduskond. Meistrid õpetasid antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekste. Sellest tingituna tekkis konflikt antiikautorite ja paavsti kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja paavst keelas antiiktekstide õpetamise. Õpetati üüriruumides, kloostrites, isegi tänaval. Peaasi, et õppejõudu oli kuulda. Pariisi ülikoolis valiti rektor teaduskondade magistrantide poolt. Pariisi ülikooli on kutsutud ka ‘’magistrantide ülikooliks’’. Ülikool, kus meistrid omasid täielikku kontrolli ülikooli ja oma õpilaste suhtes
Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias. Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnaseletaja). Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119.aastal juriidilide kooli. Mõni aeg
inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel · Naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti nig rõhutasid inimese kui isiksuse väärtust · Rotterdami Erasmus 6 · Saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandjana ja kommenteerijana · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde · Seda tõlget kasutas Marthin Luther · Pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hiljem hakkas rakendama ka teoloogia
Venemaa poolt Euroopa poole veeti karusnahki ja vaha(tähtsamad). Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem). Lääne pool veeti ka samu luksuskaupi, mis olid sisse toodud idast. Haridus Esmane võimalus haridust saada oli kiriku kaudu. Esimesed koolid, mis eksisteerisid, olid kloostrikoolid. Kloostrikoolid olid ikkagi mõeldud munkade ettevalmistamiseks. Õpiti piiblit kui ka kirikuisade teoseid. Kuid mingil määral tutvuti ka antiikautorite teostega, mitte kreeka keeles, vaid ladina keeles. Enamasti oli hinnatud Cicero teosed. Kui kloostrikoolid olid eeskätt mõeldud vaimulike jaoks, siis linnades tekkisid ka toomkoolid, kuhu asusid õppima ka ilmalikud. Aga tegelikkusest, see haridus, mida toomkoolides anti, see neid ei rahuldanud(eeskätt linnakkodanikke) ja seega tekkisid ka linnade arenedes linnakoolid, mis arvestasid kaupmeeste ja käsitööliste vajadustega. Osaliselt õpetati Ladina keeles kui ka kohalikus keeles.
Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta “teiseks jääb püsima jumalaks”. Poeesia on moraalselt kasulik. Klassikaline periood eri maades Romantism Barokk Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, Jätkab renessansspoeetika traditsioone eriti 19. saj Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger Tundeelu kajastamise tõus; esteetiliste kategooriate ja žanrite Martin Opitz Buch von der deutschen Poeterey (1632) segunemine, fragmentaarsus, grotesksus ja iroonia. Keel – poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Romantikud tunnetavad lõpliku ja lõpmatu vahelist vastuolu;
· Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõttu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. · Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kal--jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähe-ne-- mine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. · Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. · Majakas oli kolmekorruseline ja antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. · Kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70-80 meetri kõrgune ja ca. 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole. Teine korrus kujutas endast marmorplaatidega kaetud kaheksatahulist torni, mille küljed olid suunatud kaheksa peamise tuule poole. Kolmas korrus,
tulusat ametikohta. · Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus · Madalmaade suur humanist, tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal. · Pärast vanemate surma pandi ta augustiinlaste kloostri kooli. · Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed. · Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana. · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther. · Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia. · Jäi algavast reformatsioonist kõrvale.
Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele.
Sellise hiigelkuju modelleerimiseks läks kunstnikul vaja palju tehnilisi teadmisi, sest kuju oli vaja ka pronksi valada. Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus. Seda, kui palju metalli kuju valmistamiseks kulus, pole teada, andmete põhjal umbes 80 tonni vaske. Kolossi ehitati üle 12 aasta, kuid seda millal ja kui kaua kuju püsis, pole teada. Arvatakse, et kuju hävis suures maavärinas. Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31 - 35 meetrit, osa autoreid nimetab 35 - 40 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli
annaabi.ee 
