Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Andrus Kivirähk 'Kaelkirjak'". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaelkirjak, fantaasia, barbie, kivirähu, opositsioon, lõvi, reaalsus, setu, seeliku, nukk, ugrilane, kivirähk, stereotüübi, kraanad, vurle, suletus, avatus, hoolimine, plangu, aeda, muret, hoiatab, loos, koera, tontidest, aknast, kilu, toast, magada, iroonia, tsirkus, tasapinna, ajatu, teemaga, maailmade, poeet, prohvet, kultuurikonflikt, põhiteemaSeega on romaani raske lugeda. Jutustaja mälestused lapsepõlvest on pärit viletsast ja vaesest maakeskkonnast. Tema elu oli täis hirme, sest ei olnud teada, kas sõda on lõppenud või jätkub. Sellise lapsepõlve juurde ta parema meelega ei naaseks. Autor kirjeldab üksikasjalikult esemete ja asjade täpsust. Kuidas miski maitses, lõhnas. Ta kartis maja naksumist ja lennukeid. Tal oli koer Tommi ja kana Heroodes, kes olid talle kui lemmikloomad. Veel mängis ta nukk Manniga, mis oli ta ema oma juba 50-aastane. Väike Viivi lõikas ajalehtedest välja ilusate naiste pilte, et nendega mängida. Armastuse väljendamiseks emale tegi ta aga kummalisi asju: trampis metsikult, rippus emal kaelas, sikutas juustest, nuttis, lõikas kääridega peenral lilli. Kokkuvõtvalt võin öelda, et romaan oli põnev, aga häiris tõsiasi, et väga palju oli liigset kirjeldamist. Oleks võinud olla rohkem fakte, kuid jäin rahule.
Lasteraamatuid kirjutades annab ta endale võimaluse sinna maailma ikka ja jälle tagasi pöörduda. Lapsele kirjutades peab uuesti lapseks muutuma. (Ewers 2000: 162). Kirjanduslik lastekasvataja kohtleb lapsepõlve kasvatusliku protsessina. Tema teosed kujutavad lapspeategelase arenemislugu. Kirjandusliku kasvataja jaoks on kirjandus vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. (Ewers 2000: 161). Lastele kirjutamist on Vilep põhjendanud järgmiselt: ,,Kirjutades keskendun ma ise lapseks, võtan oma fantaasia ja panen minema nii kiiresti kui näpud võtavad. Lastele kirjutamine on nagu teraapia, ma mediteerin ennast õnnelikku ja rõõmsasse kohta. Ma
11 Eno Raud Sipsik Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962 Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“ „Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“ „Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“ „Tee siis nukk,“ ütles vanaema. Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist. „Nukk tuleb riidest välja lõigata ja siis kokku õmmelda ja täis toppida,“ ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“ Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui
· "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) · "Wremja: Zorro Märk" (2004) · "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Lasteraamatud: · Kaelkirjak (1995),( vene k 2008) · Sirli, Siim ja saladused (1999),( vene k 2008, läti k 2009, leedu k 2010) · Lotte reis lõunamaale (2002) · Limpa ja mereröövlid (2004) · Sibulad ja sokolaad (2002) · Leiutajateküla Lotte (2006),( soome k 2008, vene k 2009) · Kaka ja kevad (2009),( vene k 2010) Ta kasutab oma teostes palju fantaasiat. Nende päris maailm on meile fantaasia. See tähendab, et meie päriselus ei ole sellised asjad võimalikud. Nagu näiteks raamatus
Pille hoidis jäävad lauale kübarast kinni, sest lapsele abiks. Tuul oli tugev. tuul oli tugev. Miks hoidis Pille kübarast kinni? Põhietapp Tibu ja kana on täna endale seltsilise leidnud. Veel üks loom tahab õppida jutustamist. Lõvi hakkab ka koos tibu ja kanaga õppima, kuidas jutustada ilusat juttu. Kuulame hoolega nende jutte. Pärast võrdleme, kellel oli parem jutt. 1. Tibu jutustab sulle juba eelmisest korrast Laps järjestab Deformeeritud tuttava teksti. Kuula hoolega. Proovi kohe jutustamise käigus teksti tajumine panna pilte õigesse järjekorda! Juhendaja loeb deformeeritud teksti
Siit pärinev Rootsi rahvakodu idee. I maailmasõjaajal oli kokkuhoid, mis kammitses LK tarbimist ja seal ei toimunud muudatusi.1940 puhkes roosti LK uuesti õisele. Teemaks oli “Vaba” laps, kelles nähti rahu ja humaansuse garantiid.. Ilmus Lindgreni “Pipi Pikksukk”.1950-ndat peetakse langusperioodiks, mil hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel
nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas." VÕI Vaal: "See inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma." 15. Rahva- ja kunstmuinasjutu definatsioonid ja erinevused. Rahvamuinasjutt Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Kunstmuinasjutt - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele. muistend- tõestisündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmustega. Enamasti lisandub faktidele fantaasia. mütoloogia- 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket. Räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangarite,
......................................................................................................150 Kõne...................................................................................................................152 Sotsiaalsed põhioskused.....................................................................................154 Jonn....................................................................................................................155 Mäng ja fantaasia....................................................................................................157 Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng...........
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Briti sotsioloog ja kelle jaoks erinevate dist- teadusfilosoof Steve Fuller, sipliinide ja on teaduslik meetod olnud uurimissuundade edukas kooliõpilaste ja terminoloogiline mitteteadusiiku ühitamatus ei ole mingiks ühiskondliku praktika, probleemiks, vaid pigem mitte aga teadlaste eneste loomulikuks seisundiks. tööpraktika Sotsiaalne reaalsus on distsiplineerimisel (Fuller mitmekesine ning selle 2005,79). Tegelikult on see tõlgendamine, sealhulgas probleem olnud teaduslik, sõltub alati teadusfilosoofias üheks konkreetsest kontekstist ja keskseks kõneaineks juba tõlgendaja sotsiaalsest ligemale pool sajandit. ning psühholoogilisest Eesti kasvatusteadustele on taustast. Sellisena näevad
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Tuglas, M. Under. Oluliseks kujuneb mida kirjutatakse. Eeskujuks on Lääne-Euroopa, Prantsusmaa rühmitus Clarte, mis võitles vägivalla, sõja, sotsiaalse ülekohtu vastu. Samadel seisukohtadel on ka Tarapita. Keskendutakse ühiskonnakriitilisele luulele, Tarapita on ka tüüpilise ajaluule esindaja. Nad protestivad mandunud väikekodanlase elulaadi vastu, neid häirib kultuuritus. Tarapitalt ilmub manifest, mille lõppsõnas: ,,Meid on ühte viinud opositsioon raha vastu." Ühiskonnakriitikaga minnakse nii kaugele, et neid süüdistatakse lausa kommunismis meeletus, absurd. Visnapuu ja Gailit on vastased. Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-..
Märt Väljataga: ,,Enamik nüüdisaegseid eesti romaane vahendab ka lähiajaloolist minevikku või kujutluslikke aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele kogemusele. Laiad pildid ei kujuta tänapäeva ja pildid tänapäevast ei ole laiad. Postkommunistlik Eesti ei ole veel andnud Suurt Eesti Romaani." Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse
relva ega hollandlasi. Tuleb välja, et ta magas 20 aastat ning on ärganud teises riigis- Ameerika Ühendriigis. Harjumuspärase loiduse ja unisuse asel oli hoopis toimeks, püsimatu ning riiakas inimene. Maailm oli muutunud.) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju. Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine.
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Kreutzwaldi kilplaste-raamatust, kus ta on omakorda mugandus saksa terminist Schildbürger. Miskipärast on kilplase vasted ka mitmes muus keeles kohanimetuletised, nt. soome hölmöläinen ja vene ïîøåõîíåö, seega näivad simuleerivat etnilisi nalju. Eesti naljandites ongi kilplasnaljade tegelased kõige sagedamini tõesti etnilised -- mitmesuguste Eesti paikkondade asukad (hiidlane, saarlane, setu, tartlane, rannamees) või muulased (juut, mustlane, venelane, lätlane), harvem ka sotsiaalsed "marginaalid" (rätsep, sant, kerjus); kilplane ise pole meil algupärane tegelasnimi. Kilplased ei tunne kõige elementaarsemaid looduseadusi, esemeid, inimtegevuse eesmärke, töövõtteid ega suhtlemisreegleid. Nad külvavad soola, koristavad vilja püssiga, lüpsavad kanu, viivad lehmi katusele rohtu sööma, püüavad munadest poegi välja haududa, raiuvad oksi, millel ise
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud Endla Tegova oli õpetaja, romaan "Humala aias" Enno Käo illustraator, lasteraamatud Jaanus Tamm luulekogu "Öö" Tarmo Teder novellist Kadri Tüür Jaan Oks Ratlast 1884-1918 novellid, varase Gailiti moodi, reaalsus. Peateemaks küla oma elu ja inimestega. Ilmekamaid proosateoseid on "Tume inimeselaps" (1912), mis 2 ilmus ka Noor-Eesti IV albumis, koosneb 10 üsna lühikesest fragmendist, milles võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal. 1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri. 1944 põgeneb perega Rootsi. 1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd, samal ajal ilusaid armastuslugusid meenutades (“Kas mäletad, mu arm?”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika. TOOMAS NIPERNAADI Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Kreeka mütoloogia ulatus ja huvisfäärid avaldasi muljet ka roomlastele. Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Üks vanakreeka müüt jutustada: Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatuselevastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal
annaabi.ee 
