Andres ja pearu kui tüüpilised eestlased (18)

Pearu ja Andres kui tüüpilised eestlased
Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on üsnagi endasse tõmbunud ja oma tundeid juba niisama kergelt ei paljasta. Tihti öeldakse eestlaste kohta, et nad on tõsised, ebausklikud, jonnakad ja väga vähe suhtlevad. Veel on neile iseloomulik töökus ja alkoholilembus . Kas ka Pearu ja Andres on kui tüüpilised eestlased?
Pearu on umbes 30-aastane mees, kes tahab iga hinna eest olla teistest üle. Temale peab kuuluma alati kõik kõige parem. Ta ei kohku millegi ees, et oma eesmärke saavutada. Romaani alguses kiitleb ta, et ta on ära ajanud kõik vanad Vargamäe peremehed ja küllap saab ta ka Andresest sama lihtsalt lahti, aga nii see ei lähe. Andres, kes on ka kuskil 30-aastane osutab talle raskemaks vastaseks, kui ta arvata oskas.
Pearu ja Andres on mõlemad üsnagi tõsised inimesed. Nende igapäevast puudub rõõm. Andres alustab hommikul vara tööga ja lõpetab hilja õhtul, tal ei ole aega puhata ja nautida elu. Tema liigne tööarmastus rikub ära ta pereelu ja koduse rahu. Kõik näevad seal rasket vaeva ja teevad tööd, kuni lihtsalt enam ei jaksa. Andres püüab iga hinna eest jõuda Pearuga enam-vähem samale tasemele ja jonni pärast ei anna alla ja ei loobu oma talust.
Ka Pearu, kes teeb vähem tööd, ei saa nautida elu rõõme. Ta sisustab oma päevasid kõrtsis käimisega ja Andresele krutskite tegemisega. Eespere elu raskeks tegemine on tal kui eesmärk omaette , ta ei saa olla lihtsalt niisama, ja vaadata kuidas naabritel hästi läheb. Ta peab alati midagi tegema, et Andres peaks tegema lisatööd, et ta lihtsamini hakkama ei saaks oma toimetamistega ja, et ta mitte mingil juhul temast midagi paremini ei teeks. Pearu on vägagi kiuslik inimene ja ise ta naudib seda.
Pearu krutskid viivad asja nii kaugele, et hakatakse käima kohtus. Nii Eespere kui ka Tagapere peremehed ajavad mõlemad taga tõde ja õigust. Mõlemad on jonnakad ja ei taha niisama lihtsalt alla anda. Kuigi Pearu valetab ja tahab alati asja oma kasuks keerata, õnnestub tal kohtu silmis Andrese üle õigust saada. Andres aga sellega rahul pole, ja saab aru, et tõega ei õnnestu tal õigust jalule seada. Ka tema hakkab ajapikku valetama ja Pearule samaga vastama, ja nii saab ta ka osades asjades õiguse Pearu üle.
Paljudele eestlastest meestele on iseloomulik alkoholi liigtarbimine . Osadel kaasneb sellega ka vägivallatsemine, aga mitte kõigil. Ka Pearul on alkoholiga probleemid, ta on päevade viisi kõrtsis ja joob, kui koju lõpuks jõuab, siis peksab oma naist ja lapsi. Ka Andres käib kõrtsis ja joob, aga mitte nii tihti ja palju kui Pearu. Alguses ta ei vägivallatsenud, aga hiljem muutub ka tema vägivaldsemaks.
Seda, et Vargamäe peremehed on kui tüüpilised eestlased, näitab ka nende mitteusk jumalasse. Mitte kumbki neist ei ole usklik . Kuigi Andres otsib vahepeal lohutust Piiblist, ta loobub sellest, kui taipab, et see ei anna talle midagi ja, et Pearu on ikka temast justkui parem.
Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, mitteusk ja mingil määral ka alkoholi tarbimine ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi iseloomulik ühele eestlasele.