Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vargamäe peremehed - "Tõde ja õigus" (0)

1 HALB
Punktid
Vargamäe peremehed
Anton Hansen Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus’’ nime võib lahti seletada Vargamäe peremeeste Andrese ja Pearu omavahelise võitluse põhjal.
Nemad kaks justkui otsisidki omavahel tõde ja õigust.
Meestel oli tungiv soov teineteisest erineda ning üksteist üle trumbata, sooviks ja
eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud.
Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg , kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga.
Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas.
Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis.
Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine .
Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand . Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest midagi.
Pearu ei talunud mõtet, et Andresel olid tulevikuga suured plaanid. Seetõttu ta pettis ning kasutas alatuid võtteid, et Andrese elu raskemaks teha.
Pearu pahatahtlikkuse üks põhjus peitus minu meelest kadeduse taga – Pearule sümpatiseeris Andrese naine Krõõt.
Pearu pidas Krõõta täiuslikuks naiseks.
Pearu oli väga enesekeskne . Seda tõestab romaani IV peatükk, kus Pearu kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, sellepärast et talle seda ei avatud.
Ta oli kaval mees, kes pani teised enda heaks tööle ning kogu au ja kiituse tehtu eest võttis enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam.
Andres vastupidi oli põikpäine töörügaja, kes ei mõistnud oma naabri kergemat suhtumist töösse. Ta tahtis kõigega ise hakkama saada ning kõrvalist abi mitte paluda.
Samas ei tahtnud Andres Pearust sugugi kehvem olla ning ta hakkas ihkama järjest rohkem paremaid asju.
Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada kangekaelsust ning tegelikult ka kadedust üksteise suhtes.
Teose lõpu poole hakkas Andres aina enam Pearuga sarnanema. See oli minu arvates, seetõttu et ta mõistis: Pearult tõde taga ajades ei saavuta ta iial õiglust, tuleb nõuda õigust. Tegelikult tegi ta seda samamoodi nagu Pearu – pettuse ja kavalusega.
Teose lõpuks oli Andresest saanud kuri ja kibestunud Vargamäe peremees : naise ja laste surmad , pinge ja koormus murdsid lõpuks kõige tugevamagi.
Just nimelt seetõttu arvan, et lõpuks võitis Vargamäe peremeeste vahelise võitluse
siiski Andres.
Ta kannatas suuremaid kaotusi, kuid sai hakkama. Ta ei murdunud . See oli ka põhjus miks teose lõpuks oli Andres muutunud Pearu sarnasemaks – elu oli teda kõvasti peksnud ja karistanud.
Vargamäe peremehed --Tõde ja õigus #1 Vargamäe peremehed --Tõde ja õigus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k4sk Õppematerjali autor
A.H.Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus\'\' põhjal tehtud analüüs Vargamäe peremeeste - Andrese ja Pearu kohta.

Sarnased õppematerjalid

Vargamäe peremehed
1
doc

Vargamäe peremehed

Vargamäe peremehed Romaani ,,Tõde ja õigus" enamus tegevusi keerleb Vargamäe peremeeste ja nende omavahelise võitluse ümber. Rivaliteet kahe mehe vahel, mida põhjustab nende soov teineteisest erineda ja üksteist üle trumbata, on üks teost läbiv peateema. Andrest on kujutatud kui noort hakkamist täis talupoega, kes alustab oma elu üles ehitamist ja ühtlasi ka võitlust maaga. Asudes Vargamäele elama on ta üsna optimistlik ning ta ei aimagi, millised raskused teda ees ootavad. Vaimusilmas ta kujutab ette, milline tema

Kirjandus
Vargamäe peremehed
2
doc

Vargamäe peremehed

kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati

Kirjandus
Vargamäe Peremehed
2
doc

Vargamäe Peremehed

kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati

Kirjandus
Suvitajad-Siin me oleme
2
docx

Suvitajad, Siin me oleme

meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine

10. - 12. klassi kirjandus
Tõde ja õigus
2
docx

Tõde ja õigus

Ta ise peab küll ennast ausaks meheks, kuid elab pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ järgi. Raamatu lõpu poole on ta isegi valmis vanduma, et tema on teinud kõike puhtast südamest ja õigluse nimel. See näitab, kui pimestatud ta on oma vihast, mis sündis ebaõiglusest, ja kuidas ta on ise muutunud selliseks nagu Pearu – isegi hullemaks, kuna tema tagamõtted on ratsionaalsed, kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja

10. - 12. klassi kirjandus
Tõde ja õigus-- kokkuvõte
10
doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ­ ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade

Kirjandus
Tõde ja õigus kokkuvõte
7
doc

Tõde ja õigus kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest ­ omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim ­ Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus

Eesti keel
Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte
5
doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised ­ suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun