13 1918–1921 – Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid:
tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta, lapsukesta, lallikesta, piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta
Diskussioon Vene arenguteede vahendite üle, et panslavistlikku missiooni realiseerida. Venemaal suurmissioon nii läänlased kui Moskva slavofiilid. Peterburi läänlased reformidega kiiresti sama teed, mis Lääne-Euroopa suured riigid, moderniseerimine. Slavofiilid konservatiivid, Venemaa ettevaatlik ja minema talle määratud teed, tuginema tema rahvale ja vaimule ning õigusele, tugi patriarhaalsetest asjadest. Vene ajakirjanduses diskuteerivad, geograafiline arutelu Peterburi vs Moskva. Mihhail Katkov, kes muutus läänlasest slavofiiliks ja Juri Samarin. Juri Samari tegutses aktiivselt pärisorjuse kaotamiseks ja talurahva reformi väljatöötamiseks. Sõnavõtud Baltikumi kohta. 1960. aastate keskel Vene rahvuslaste tähelepanu keskpunkti ka teised. Oma sovinismi, enese üles upitamine ja teiste allasurumine, Kahtlused kõikide vähemusrahvuste motivatsiooni osas. Kahtlustamise vaimu õhutab Poola ülestõus 1864, ka siin-seal pead tõstvad rahvuslikud liikumised,
15 Lapsed ei hinda teiste laste kirjutatud jutte ja luuletusi ega joonistatud pilte eriti kõrgelt. (Urmet 2007: 585). Seetõttu vaimustab ka Sauteri lastepärane loogika pigem täiskasvanuid. Laste seas on väga nõutud realistlikud jutustused, mis pakuksid samastumisvõimalust reaalse elu situatsioonides. Parimaks teoseks selles vallas pean Sass Henno jutustust ,,Mereröövlimäng" (2005). Ei tahakski uskuda, et selles teoses loodud turvalise kodu ja lapselike seikluste taga varitseb Henno muust loomingust tuttav kõle kivilinn oma koledustega. Olulise panuse eesti lastekirjandusse on andnud uued naisautorid Kerttu Soans, Piret Raud ja Kristiina Kass. Viimatinimetatud kahe autori puhul on tegemist lasteraamatute illustreerijatega, kellest on saanud lastekirjanikud, mis on lastekirjanduses vägagi hea kombinatsioon. Väikelastele on suunatud Kerttu Soansi lapsemeelsed Olivia-lood oma väiksest
Perekonna väärtasjad hakkasid kiiresti lõppema ja peagi olid isa pikad lipsud pere ainus varandus. Soojade riiete puudumine suurendas ebameeldivusi. Abi ei olnud kusagilt oodata ja igaüks pidi ise hakkama saama. Argipäev oli julm ja lohutu. Georg Meri nagu teisedki perekondadest lahutatud mehed. sattus laagrisse ja sealt edasi Sverdlovski vanglasse, kus ta mõisteti surma. Otsust siiski täide viia ei jõutud. Meri päästis käsk viia ta üle Moskva Lubjanka vanglasse. Talle oli ette nähtud mingi eriülesanne, mille olemus ei ole tänase päevani selgunud. Tõenäoliselt tahtis Moskva vajaduse korral kasutada rahvusvaheliste ülesannete täitmiseks. Lk 5 Pärast neljanädalast ootamist Kremli plaanid ilmselt muutusid ja Meri pere küüditati uuesti itta. Isa jäi Lubjankasse. Sedakorda oli ema ja laste sihtkoht Malaja Subotihha nimeline küla, mis asus Kirovi lähedal. Ent pere ei jäänud sinna kauaks ,sest toiduainete poolest olid
töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
Ibsen oli esimesi XIX sajandi kirjanikke, kes nii julgelt näitas naise õigusetut seisundit tollases ühiskonnas. "Kummitused" (1881) räägib pärilikkuse probleemist. Helene Alvingu poeg jäi isa amoraalse elu tõttu vaimuhaigeks, kuid põhiteema on jälle inimese õigused ja kohustused. Helene varjas oma mehe kõlvatuid tegusid, sest nii nõudis tolleaegne moraal. "Metspart" (1884) perekonnadraama purunenud lootustest. "Hedda Gabler" (1890) peategelaseks tugeva iseloomuga naine, kellele on omased ka kõrkus, võimuiha ja egoism. Ibsen naasis kodumaale 1891. a, kirjutas muuhulgas näidendid "Ehitusmeister Solness", "John Gabriel Borkman" ja "Kui me, surnud, ärkame", mis kõik jutustavad andekatest ja tugevatest ekstsentrilistest inimestest, kes teatud elustaadiumis on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust kokkuvõtteid tegema.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud. Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik. (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega
valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan. Puskin tahtis teosega näidata hinge enneaegset vananemist ja ükskõiksust elu vastu. Onegini stroof- 14 rida (korrastatud värsid). Kangelaste hulgas on autor ise ja kuna P ise sekkub, tundub kogu teos tõepärasem. Lüürilised kõrvalepõiked. Tegevus toimub aastatel1820- 1825. Autor põletab peatükid dekabristide ülestõusust. Realistlik! Kohad: · Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele. · Moskva. Puskin vastandab tegelasi. · Õed- üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. · Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet).
Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik. Selle novelli kõrval on ta nt kirjutanud veel eesti kunstnikust Erich Obermannist ja ühe novelli peategelaseks Goethe. 1990 aastal Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi ilmunud ka pikem romaan ,,Kuum". Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit. ,,Sina, Tuglas"
Ordu valitsetav ala suureneb Ordule meeldis Harju-Viru vasallid säilitasid oma senised õigused - Jungingeni armukiri 1421 maapäev + 1435 said oma lõpliku kuju Riia peapiiskop Vaimulikud Ordumeister Ametnikud Vasalkonnad mõisnike esindajad Linnade esindajad Välissuhted hiljem 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi + Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni 1481 Moskva rüüsteretked Vana-Liivimaale (toimuvad ka vastastikused rüüsteretked) 1492 Ivangorod + Kahelpool jõge vastasseisud 1494 Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis + Liivimaa kaupluste huvidele vastuminek, kaupmehed võeti kinni, viidi Moskvasse, kaubad võeti endale 1502 Smolina lahing +
Mõningad tähtsamad parteid: Enamlaste partei, ehk üks osa VSDTP-st (teine osa on vähemlased). Kõige vasakpoolsem. Revolutsiooni ajal oli u 150 liiget. Seejärel algas kiire suurenemine, aprillis peeti enamlaste partei esimene Eesti konverenets - selleks ajaks enamlasi 3000. 1918. aasta jaanuariks oli enamlaste partei liikmete arv kasvanud 10 000ni. Suure osa sellest moodustas Eestis asunud Vene sõdurid ja madrused. Selle taga oli enamlaste väga massiivne propaganda ja agitatsioon. Ükski teine Eestis tegutsenud partei ei teinud oma propagandat nii aktiivselt kui enamlased. Panid Eestis korraga käima 3 ajalehte. Eesti keeles ilmus ajalhet Kiir, mis oli mõeldud tööstustöölistele, selle toimetajaks Jaan Anvelt. Teise eestikeelse lehena ilmus Maatamees - mõisatöölistele ja talusulastele, toimetajaks Hans Pögelmann ja kolmandana ilmus venekeelne ajakiri Tõehommik, mille toimetajaks oli Ivan Rabtsinski. Kujunesid kõige olulisemateks enamlasteks
venelased sõidisid, siis eesotsas Barklay de Tolly. Kui sõda algas venemaaga, siis tekkis arusaamine, et vene vägede eesotsas ei saa olla võõramaalane, peaks olema ikka ehtne venelane, ülemjuhatajaks määratakse Mihhail Kutuzov, kelle välispidises kujus on üsna palju sellist talupoeglikku, kes mõjus isakesena (patuska). Sõda prantlastega polnud mitte selline, nagu sõda sakslastega, sest Peterburi jääb sõjategevusest kõrvale. Kutuzov taganeb kogu aeg otsejoones Moskva poole. Prantsuse armee tuleb peaaegu Moskvani välja. Prantslased hävitasid oma teel kõik, mida ei suutnud röövida, selle põletasid. Partisanifenomeni Venemaal. See väejuhataja, kes andis Moskva ära. Kes vähegi jõudis, see evakuieerus. Napoleon Moskvasse sisse marssida. Nüüd siis pandi Moskva põlema, kui prantslased olid juba sees. Nüüd Kutuzov ründama, koos partisanivägedega, surutakse prantsuse vägi täpselt sama teed pidi tagasi
“Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal. 1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri. 1944 põgeneb perega Rootsi. 1945 “Leegitsev süda” sarnaneb “Dekameroniga”. Eestlased teevad Rootsis rasket tööd, samal ajal ilusaid armastuslugusid meenutades (“Kas mäletad, mu arm?”). Selles kajastub kodumaa kaotamise traagika. TOOMAS NIPERNAADI Tegevus toimub Eestis I vabariigi ajal, peategelaseks rändur Toomas Nipernaadi, kes käib suvel mööda ilma ringi, aga talvel on kodus naise juures (Katariina Jee). Nipernaadi armastab jutustada, fantaseerida ja noori naisi ära võluda. Annab lubadusi, mida ei täida, vastutustundetu ja luuleline, vanus neljakümne kanti. Probleemideks kergeusklike inimeste lollitamine ja neis tühjade lootuste tekitamine. Inimesed ootavad lihtsaid lahendusi, kuidas saada rikkaks ja õnnelikuks
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus, mis leidis aset 1990ndatel, polnud Aliide Hansust üle saanud ning meenutas meest ikka veel heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar e välisministeeriumi juht. Omaette küsimus on seotud selle välisasjade komissariaadi loomisega - aeg, kui suur sõda veel käis ja täiesti ootamatult nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt Moskvas võeti 1944. a vastu, et luuakse liiduvabariiklikud välisasjade rahvakomissarid. Selle Moskva kursi muutuse taga oli tollane rahvusvaheline olukord - aeg, kui hakati kõnelema sellest, mis saab pärast sõda. Üheks oluliseks suunas see, et hakati ette valmistama rahvusvahelise organistatsiooni loomist, mis saab hiljem nime ÜRO. 1943. aasta lõpul ja 44. aasta algul polnud kindel, kuidas see rahvusvaheline organisatsioon toimima hakkas, NSV Liidu eesmärk suruda kõik vabariigid rahvusvahelise organistatsiooni liikmeks, see oleks andnud kokku 17 häält NSV Liidule
aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78). Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes, samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. Oscar
näita neid inimesi halvas valguses (mingi rõvetsevad ja joovad koera verd jms), nad ei ole passiivsed ohvrid, kes kannatavad. Neil on omal võimalus maailmaga kohanduda, enda saatust mingil määral muuta. See rituaal on mehhanism tegelemaks kolonialistliku survega. Rouchi sõnum oli näidata, kuidas põliselanikud tegelevad uue poliitika reeglitega. Cinema Verite – (kino-pravda kasutas Džiga Vertrov, kasutas ka sõna kinosilm) kino tõde, Rouch võttis selle termini üle NSVL filmitegijalt Vertorvilt. Kinosilm – filmi tegemine tähendab nähtamatu nähtavaks teha. Kaamera annab tõetruuma pildi, kui palja silmaga vaatamine (näeb kaugemale kui inimene, võib jäädvustada kiiremini või aeglasemini). See võimaldab luua reaalsema pildi maailmast. Vertrovi meeskond tegi terve rea kroonikaseeriaid (esimene „Kinonädal“, kõige tundum on „Inimene kinokaameraga“ kus näidatakse ühte päeva suurlinna elust, kus toimub palju asju,
õhutatud grupeeringutelt lihtsalt peksa saavad, on loodud kõik tingimused, et paari põlvkonna pärast me mitmest elavast soome-ugri kultuurirühmast enam rääkida ei saa. Sulatusahi töötab, venestamislaine on taas tugevnenud, mis teha. See on ebameeldiv teema, kaotatud lahing ja rahvusvahelises poliitikas pooleldi mahavaikitud kapisaladus. Uskumatu, et tänapäeva maailmas end demokraatlikuks nimetavas riigis (ma tean, et see on vaid loosung ja propaganda, aga ikka: tõmbaks selle mati siis otse ja avalikult jalge alt ära!) suretatakse rahvaid teadlikult lihtsalt välja, osalt veel majanduslikel põhjustel et säilitada oma territoriaalne võim ja ligipääs suurtele ressurssidele, et eos kaotada igasuguse separatismimeeleolu tekke võimalus. Kõik, kes soome-ugri ürituste vahet pendeldavad ja pärast vähegi teravamalt meedias sõna võtavad sääl nähtut-kuuldut kajastavad , teavad, kuidas see asi käib. Rutiinse
ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat. Ühel õhtul jalutades pargis koos Pepega kohtas Denise Mouretit. Mouret oli Daamide Õnnes tähtsal kohal, rikkas mees kes armastas naisi ja palju raha, kuid kõik muutus peale seda õhtut, kus ta kohtas pargis Denise. Ta armus. Kutse tagasi Daamide Õnne oli Deniseile üllatus. Mouret vabandas , et oli valesti asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka. denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
