"Adolf Hitler ja lapsed" (7)

Sarnased õppematerjalid

290

pdf

Holokaust

 13 1918–1921 – Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid:

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

222

doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu

33

doc

Ajaloo konspekt

Esialgu panid võimud laste lugema õpetamises lootusi köstritele, 1630. taheti igasse kirikusse panna köster, aga ebaõnnestuti. 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopi- ehk Papimõisa seminar koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. 1686. aastal talvel olid seminari esimesed kasvandikud astunud köstri ja kolmeistri ametisse. 9. 1631. aastal esitas Johan Skytte Gustav II Adolfile palve muuta gümnaasium ülikooliks. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Ülikooli pidulik avamine sai teoks 15. okt(uue kalendarri järgi 25. okt)1632. Korraldus-Tartu ülikoolis on 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Alustati filosoofiaga, sellega sai kõrghariduse. Kokku läks umbes 9 aastat. Õppetöö põhivormiks olid loengud. Teiseks vormiks olid dispuudid(vaidlused). Rootsi ajal on õppinud seal 1651 üliõpilast PÕHJASÕDA (1700 ­ 1721) 1. Rootsi ülemvõim Läänemerel. 2

10.klassi ajalugu

134

docx

Lugemispäevik

Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989 6  Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”

Alusharidus

28

docx

Eesti ajaloo historiograafia

Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik ­ 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm

Ajalugu

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks nende illustratsioonide eest maksnud, sest kirjastajad Eestis reeglina riske ei võta. Tsiteerides ajakirjanduses ilmunud arvustust, võib öelda, et mida rohkem sarnaneb tekst visuaalse meedia tekstidele, seda paremaks teose vastuvõtt kujuneb: ,,Need raamatud on tippklass tänu kunstnikutööle. Tekst on ainult pool osa, kui sedagi" (Martson 2003: 19). Paljud lapsed, kes veel ei oska lugeda, aga teavad filmi teksti peast, lehitsevad meelsasti raamatu lehekülgi ja loevad sobivat kohta filmitekstist peale. Selline raamat kuulub filmi järel turule paisatud kalendrite, voodipesu, sampooni jms toodete hulka. Kui kaubamärk on välja töötatud, tuleb seda ka kasutada. Suundumus jätkub: Aare Toikka ja Aarne Mägi filmi järel kirjutatud raamat ,,Ruudi" (2006) valiti rahvusvahelisel lasteraamatu päeval, 2. aprillil 2007 Tallinna

Kirjandus

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

aastatel oli Eesti riigiaparaadi käsutuses kokku vaid kolm autot. Ka Eesti saatkonnahoone Berliinis oli tagasihoidlik. Berliinis alustas Lennart oma kooliteed katoliiklikus rahvakoolis, kuigi samas hoones tegutses ka protestantlik kool, mille klasside seinu kaunistasid suured haakristid. Katoliiklikul poolel neid ei olnud. Tõenäoliselt otsustas kooli valiku just see detail. Lapsepõlves puutus Lennart Meri kokku ka totalitarismiga. Mälestuspiltide hulka kuulub hetk Siegesalleelt, kus Adolf Hitler kohtus Saksamaal visiidil olnud Itaalia diktaatori Benito Mussoliniga. Meril on meeles, et inimestele müüdi periskoope, mis võimaldasid tihedas rahvahulgas diktaatoreid hästi näha. Lapse kõige tugevam mälestus Berliini-perioodist on seotud ühe pühapäevase jalutuskäiguga. Natside rongkäik "Sa marschiert mit ruhig festem Schritt" oli mõjus vaatepilt. Tänaval müüdi haakristilipukesi ja et need kõigil olid, pidi lipu loomulikult saama ka Lennart. Georg Meri

Ühiskonnaõpetus

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (7)