Uurimustöö TÜRGI Koostas: Kuressaare 2011 Türgi Türgi on huvitav ja soodne maa kus käia. Geograafiliselt on Türgi hämmastavalt suur maa oma 64 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega
Marten Oravas 10a Hetiitide Religioon Hetiidid-tänapäeva Anatoolias ja Türgis 1990-1680 eKr elanud iidne rahvas. Panteon ja valitseja Hetiitide religioon pärines paljudelt sama piirkonna iidsetelt rahvastelt, sealhulgas näiteks sumeritelt, babüloonlastelt ja assüürlastelt. Nagu eelnimetatud rahvaste, kuulusid ka hetiitide panteoni mitu generatsiooni jumalaid.Nad olid asetatud panteoni kindlas järjekorras nende tugevuse ja põhimõtte alusel.Eelkõige olid nad asetatud aga genealoogilises järjekorras.Panteoni keskel oli
Türgi rahvaarv on umbes 73 miljonit. Rahvaarv aastate kaupa on muutunud sedasi: 1999-16.6 2000-14.9 2001-13.8 2002-13.4 2003-13.1 2004-12.9 2005-12.6 2006-12.4 2007-12.8 2008-13.1 2009-14.5 2010-15.9 Perioodi alguse ja lõpu rahvaarvude vahe. Võrdub loomuliku iibe ja rändeiibe (k.a korrektsioonid) summaga. Rahvastiku asutus on tihedam lääne- ja põhjarannikul ( umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta) ja hõredaim on Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Paljud türklased lähevad Saksamaale ja sellega on Saksamaal palju tülisid sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi)
Anatooliast Ajal, mil kuningas Sargoni poolt rajatud Akkadi impeerium hoidis Mesopotaamias täielikku võimu ning Süüria kunstipärase ajaloo algus oli alles mitmete sajandite taguses tulevikus, elasid mõned rahvad Anatoolias eelajaloolise kultuuri kõrgtasemel. Peaaegu täieliku kindlusega võib öelda, et need olid hatid, kes asustasid Anatoolia alad enne hetiitide ilmumist vähemalt mõningad hetiidi ja Assüüria dokumendid viitavad selles suunas. Anatoolia on vana nimi piirkonnale, mis hõlmas endas praegust Türgi riiki koos Armeeniaga. Hatid paistsid olevat end sisse seadnud just selle piirkonna keskosas. Hatide ajastust leitud esemed (u. 2300-2000 a
transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Türgi keel on turgi keelte hulka kuuluv keel, Türgi ametlik keel. Türgi riigikeel on türgi keel, mis kuulub uurali-altai keelkonda. Türgi keel on lähedane soome ja ungari keeltele. Türgi keelt kõnelevad türklased. Nad elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt. Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed. Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidzaani keel. Nagu teisigi turgi keeli, iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine
K12 Referaat Juhendaja: Kristina Alunurm Rakvere 2013 Sissejuhatus Türgi köök on väga mitmekesine ja kindlasti üks hinnatuimaid kööke kogu maailmas. Türgi köögil on omad huvitavad rahvussöögid ja kombed sellega seoses. · Kultuur ja kombed Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Tüüpilised road on sündinud erinevate tsivilisatsioonide tõmbetuules ja ristteel Anatoolias, ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas Kõige tuntumad road Döner-kebab on suur lihakäntsakas, mis pannakse grillima pöörlevasse vardasse ning mille pealmisest küpsenud kihist lõigatakse terava noaga õhukesi viilakaid. Kebabirestorani nimetatakse türgi keeles kebapci´ks.
Riigikord - parlamentaarne vabariik President - Abdullah Gül Peaminister - Recep Tayyip Erdoðan Iseseisvus - riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik - Türgi liir (TRY) Ajavöönd - Ida-Euroopa aeg Tippdomeen - .tr ROK-i kood - TUR Telefonikood - 90 Türgi hämmastavalt suur maa oma 70 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi
Musta merre. Teised tähtsamad jõed voolavad Marmara, Egeuse ja Vahemerre. Aasia poolne Türgi on enamasti mägine, kuid leidub ka tasandikke- näiteks Kuzilirmaki jõe delta. Järved Kui võtta arvesse järvede rohkus, siis Ida-Türgis on neid rohkem, kui läänes. Just idas asub Türgi suurim järv Van( 3713 km²). Tegu on vulkaanilise tekkega soolajärvega. Samuti asuvad Ida-Türgis teised suuremad järved- Ercek, Cildir ja Hazar. Ka paiknevad paljud järved Tauruse mägede alas. Kesk-Anatoolias asub Tuzgolu järv, mis on väga soolane ning madal. Seoses Tammide ehitusega viimasel 30 aastal, on tekkinud palju suuri tammjärvi. Suurim neist on Atatürki tammi järv. Türgi vetevõrgustik Mullastik Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti ,,ära lõigatud" suurte reljeefsete erinevuste tõttu
Sissejuhatus Türgi köök on väga mitmekesine ja kindlasti üks hinnatuimaid kööke kogu maailmas. Türgi köögil on omad huvitavad rahvussöögid ja kombed sellega seoses. Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Tüüpilised road on sündinud erinevate tsivilisatsioonide tõmbetuules ja ristteel Anatoolias, ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas Hea toit tähendab mitmekesisust Ilma maitseainete ning vürtsideta toit ei ole türklasele toit. Armastatakse mitmekäigulist söögikorda, mis sisaldab külmi suupisteid, sooja suppi, hautatud köögivilju, põhirooga koos riisi või bulguriga ning lõpuks mahedat magustoitu
tsivilisatsioonide naabrusesse. Hetiidid on rahvas, keda on mainitud Piiblis ja keda peeti tegelikkuses mitte olemasolevaks, sest Piiblis on nimetatud palju erinevaid rahvaid, keda tegelikkuses ei ole. 1834 .a. leiti Ankarast 80 km Hetiitide pealinna varemed. See maa oli väheviljakas kiltmaa kus põlluharimine oli võimalik jõgede orgudes. Samal ajal leidus seal kive ja puitu, kulda, hõbedat ning rauda. Riigi pealinn oli Hattusa V-Aasia keskosas tänapäeva Türgi Anatoolias. Linna ümber olid tugevad müürid ja selle keskel kuningaloss. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikutest nõukogu arvamusega. Riik koosnes pigem mitmest erinevast riigist hetiitide ülemvõimu all, kui ühtsest riigist. Pärast surma sai kuningast jumal. Enamus hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, väiksem osa tegeles käsitööga. Orjasid oli küllaltki palju. Hetiitide sõjaväe peajõu moodustasid hobukaarikud
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS 334-325 e.Kr. Aleksander Suure sõjaretk Süüriasse, Mesopotaamiasse, Egiptusse, Pärsiasse ja Indiasse, millega loodi hiiglaslik hellenistlik impeerium. 323 e.Kr. Aleksander Suur suri. Tema väejuhid (hiljem nimetatud diadohhideks ehk järglasteks) jagasid impeeriumi omavahel ja hakkasid sõdima, mis lõppes neist enamuse hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr.
o Õied: valged kuni tumeroosad o Rahvapärimus: Õunapuu lehti, õisi, koort kasutasid vanad eestlased erinevate haiguste korral nagu põletikud, mädanikud, soolatüükad, külmetushaigused, peavalu. o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte hoidja. Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu
ehitised. Ta alistas hetiidid ja liibüalased ning viis Egiptuse loova õitsengu perioodi. Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele. Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279.aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadesini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses alustada oma valitsemisaega sõjalise võiduga. Tema esimene kokkupuude hetiitidega 1274. aastal eKr toimunud Kadesi lahingus ei läinud strateegilises mõttes korda. Ramses küll võitis lahingu, kuid ei suutnud oma positsiooni kindlustada ja Kadesi
Riigikord parlamentaarne vabariik President Abdullah Gül Iseseisvus riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik Türgi liir (YTL) 2009 1995 2005 2015 2025 Sünnid(tuhandetes): 1,433 1,458 1,459 1,362 1,265 Surmad(tuhandetes): 469 414 448 506 595 Ränne(1000in. kohta): 1 1 1 0 0 Rahvastiku tihedus Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi,
punast värvi. Hassuna kultuur oli eriti rikas enda teraviljasaaduste poolest, mida transporditi ka ümbritsevatesse piirkondadesse. Tell Es Sawwan Küla koosnes suurtest hoonetest ning asula ümber oli ehitatud müür ja kaitsekraav. Majad koosnesid ühest keskel asuvast suurest ruumist mille ümber paiknesid kolm väiksemat ruumi. Ganj Dareh Sealt on leitud pühamuid, mille interjööride seintesse olid paigaldatud loomakoljud. (Sarnased pühamud olid levinud Anatoolias Catal Huyukis). Jarmo Külas elas umbes 100 150 elanikku. Külas oli umbes 20 kivist vundamendiga savitellisest maja. Catal Houyuk Asus suurtel väljadel keset Anatooliat. Varasemad leiud kuuluvad umbes aastasse 7000 e.Kr. Esimene teadaolev küla eksisteeris umbes 6300 5500 a. eKr. Asula koosnes umbes 300 - st majast ning oli nendel aladel üks suurimaid. Linn koosnes ristküliku kujulistest lameda
(Muide, oli Eestigi nn. protoärkamisaja alguseks nn 40-ne kiri. Selle 40-ne teema aga jätame järgmisse 40-nesse kuusse). Et mõista sündivate kultuuride seoseid, siis alustan mesoliitikumist. AASIA AAFRIKA EUROOPA u 8500 e.Kr. Jeeriko (Jericho)-väidetav vanim asustatud asula-linn u 7000 eKr. Anatoolias rajatakse Catal Hüyük, u 7500 Iseloomulik lainjooneline keraamika- valmis- u 7000 Maaharimine levib suurim neoliitikumi asula Lähis-Idas tatakse kalaselgrooga üle märja savipinna tõmmates - Anatooliast Kagu-Euroopasse Saharas ja selle lõunapiiril u 6000 Maalitud keraamika ning vase ja tina Põlluharimise ja karjakasvatuse algus Niiluse kallastel u 5500 Nöörkeraamika Kesk-
Näiteks küsimus indoeuroopa keelkonnast, kuhu kuulub suurem osa Euroopat ja enamus Indiat. Isegi tänapäeval on küsimus selle keelkonna kodukohast väga vastuoluline. Kaks peamist seisukohta on Ukraina ja Anatoolia ehk Türgi ning keeleteadlaste seas on kestnud suur debatt, kumb neist on õige. Ise arvan, et Anatoolia, sest keeleteaduslikud tõendid selle kasuks on tugevad. Indoeuroopa keeltes leidub laene näiteks semiidi keelest ja selline laenamine sai toimuda ainult Anatoolias. Seda põhjendatakse ka põllumajandusega. Põllumajandus levis Euroopasse 10 000 aasta eest kindlasti Anatooliast. Kui põllumajandus tuli Anatooliast ja indoeurooplased ka, seega oleks loogiline, et just nemad tõid põllumajanduse, kuigi paljud pole selle teooriaga päri. Aga kui need polnud indoeurooplased, kes siis? Miks pole neist keelejälge jäänud? Sest keel levib tavaliselt koos põllumajandusega. Bantude ekspansioon Aafrikas leidis aset umbes 4500 aasta eest ja on täiesti
" Ühiskondlik tegevus 2005. aastal sattus Orhan Pamuk maailma avalikkuse tähelepanu alla sõnavabaduse eest võitlejana. 2005. aasta veebruaris andis Pamuk Sveitsi ajakirjale Das Magazin intervjuu, kus ta muuhulgas ütles: "30 000 kurdi ja miljon armeenlast tapeti neil aladel ja mitte keegi peale minu ei söanda sellest rääkida." Selle lausega vihjas Pamuk armeenlaste genotsiidile Türgis aastail 1915 1917 ja 30 000 kurdi massimõrvale ka Türgi alal Anatoolias teemale, mis oli Türgis kuni selle ajani tabu. Das Magazinile antud intervjuu tõi Pamukile neli kuud hiljem kaasa kohtutee, sest 2005. aasta juunis võeti Türgis vastu seadus, mille kohaselt on Türgi riigi ja türkluse selline kritiseerimine kuritegu. Niisuguse seadusesätte alusel algatasid rahvuslikud äärmuslased tagantjärele kohtuprotsessi, mis ähvardas Pamuki vanglakaristusega kuuest kuust kuni kolme aastani.
Algas absoluutse monarhia kujunemine, mis oli selle ajani islamile võõras. Araabia kultuuri ja poliitika keskuseks sai 762 aastal rajatud Bagdad. Jätkuvad vaidlused ja tülid selle üle, kes prohveti järglastest on õige kaliif ja kes mitte. Kümnendal sajandil sai selgeks, et islamiriik ei ole suuteline säilitama oma poliitilist terviklikkust ja alates 935 aastast jäi kaliif ainult formaalselt umma juhiks. 1288 rajab Uthman, ghazi ehk püha sõdalane rajab Bütsantsi Anatoolias Osmanite dünastia . Viimane kalifaat Osmani impeeriumi kujul lõpetas oma eksistentsi alles peale I maailmasõda 1924 aastal. Türgist sai ilmalik riik. Araablaste diplomaatia lähtus samadest põhimõtetest kui bolsevistliku Venemaa diplomaatia selle trotskistlikus variandis. Diplomaatia oli vajalik ajutise suhtlemisvahendina perioodil, kuni kõik rahvad ei ole veel islami usku omaks võtnud. Bolsevikel oli ajutine diplomaatia vajalik kuni maailmarevolutsiooni võiduni.
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias
Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt.(4) Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu).(4) Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu leidub seal palju erinevaid puuliike, nagu näiteks valgepöök, kastan, kuusk, lepp. Samuti on Türgis palju põõsastaimi, nagu näiteks loorber, astelpõõsas, sarapuu.
SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks valisin erinevate temperatuuride mõju õuntele. Sellise teema valiku põhjuseks võib pidada huvi sellekohta, et kui suur on erinevus hoides õunu külmkapis või tavalise temperatuuriga ruumis. Uurimuse käigus jälgisin kui suurt rolli mängib temperatuur õuna säilitamisel. ÕUN Inimesed on õunu söögiks tarbinud juba mitmeid aastatuhandeid. Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Looduslike õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide maitsvamatest õuntest saadud seemned külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada. Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets-
gutid). Esimene tõsine kassiitide sisseründamine oli aastal 1742 (varsti pärast Hammurapi surma). Nad olid isegi Babülonis, nende juht Gandas kuulutas end "sumeri, Akkadi ja Babüloni kuningaks", aga see ei olnud kauaks. Mesopotaamia loodeosas tekkibXVI sajandil uus iseseisev riik Mitanni, mis lõikab ära turuteed (mere juurde, Väike-Aasiasse). Teine uus riik - Hati riik tekkis ~ 1700 (tegelikult Vana-Hati riik ~XVIII-XVI) Kesk-Anatoolias, hiljem hõimas selle territoorium peaaegu kogu Väike-Aasia ja Süüria. XVII sajandil hakkasid hetiidid (valitsejad Hatusili/ Hatusili, Mursili I/ Mursilis) uusi maid vallutama. Seitsmeteistkümnendal sajandil katkestab Hati riik viimane loode turutee. Hetiitide sissetungist Lõuna-Mesopotaamia maa-alale teatab nii Babüloni kui ka Hati kroonika. Hati annaalid jutustavad kuningas Mursili I (Mursilis I,
Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised, kui punased ja hallikaspruunid leetmullad. Pruunid ning punakaspruunid mullad on iseloomulikud riigi kuivemates osades, põhiliselt poolkõrbetes Kesk-Anatoolias ning Türgi kaguosas ning katavad umbes 1/5 riigi pindalast. Lubjatud pruunid mullad on huumuserikkad ning asuvad Türgi niiskemates osades. Ülejäänud mullatüübid on raudjad mullad, leelismullad, settemullad, preeriamullad. · Kuna Türgi maapind on väga muutlik ja erinev toimuvad nii maapinna niisutused kui ka kuivendamised. · Ei ole võimalik igalpool tegeleda, kuna vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea
Türgi Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia- osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Rahvastiku tihedus Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta). [redigeeri] Demograafilised näitajad Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat). [redigeeri] Rahvuslik koosseis Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid
Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe. Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised, kui punased ja hallikaspruunid leetmullad. Pruunid ning punakaspruunid mullad on iseloomulikud riigi kuivemates osades, põhiliselt poolkõrbetes Kesk-Anatoolias ning Türgi kaguosas ning katavad umbes 1/5 riigi pindalast. Lubjatud pruunid mullad on huumuserikkad ning asuvad Türgi niiskemates osades. Ülejäänud mullatüübid on raudjad mullad, leelismullad, settemullad, preeriamullad. Selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega, sest siin on palju sellist maad, kus saab nt loomi, taimi jne.. kasvatada. 10
varemed on säilinud tänaseni. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 19611965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel
pandud 2. aastatuhande teisel poolel eKr. Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Niisiis peegeldab Illujanka müüt Anatoolias II at eKr peetud uue aasta rituaalseid purulliyaš-pidustusi. Pidustused olid hetiitide silmis äärmiselt olulise rituaalse tähendusega ning need seostusid hetiidi kuningavõimu ja religiooniga, olles üks hetiidi riikluse ideoloogiline alus. Kuningas pidi alati osalema purulliayšpidustustel, kuna nendest sõltus koguni terve Hetiidi Kuningriigi eksistents ja heaolu. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) Indoeurooplaste kultuuri häll asub Kaspia ja Musta mere vahelisel alal. Protoindoeurooplased olid rändkarjakasvatajad, kes tundsid ka põlluharimist. Pärast hobuste kodustamist ja pronksesemete kasutuselevõttu (u. 2220 e.m.a.) toimus nende migratsiooni intensiivistumine (rändasid läänes Ibeeria ps-ni, idas Indiani. Anatoolia hüpotees (Colin Renfrew) 7000 a. e.m.a. elasid Anatoolias preprotoeurooplased, kes rändasid Kaukaasiasse ja sealt edasi ülejäänud Euraasiasse. Balkani hüpotees Indoeurooplaste häll on Balkanil. Väike-Aasia hüpotees Lõuna-Kaukaasia hüpotees ... Eestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel (kiviaegse kolme suure rahvasterände teooria) Avastati, et Kunda kultuuri elanikel ei olnud seoseid ega sarnasusi idapoolsete kultuuridega. Kunda kultuuri
(Zeus ja Typhon) või India müüte (Indra ja Vritra võitlus), milles kangelane võidab madu, lohe või draakonit, vaid ka Mesopotaamia, Ugariti, Foiniikia ja Vana Testamendi ja isegi kristlikust (nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive. Kõik need kolm lugu ,,Illujnka ja Tesub", ,,Anzu eepos", ,,Enuma elis" on tihedalt seotud uue aasta pidustustega ning kuningavõimu legitimeerimisega Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias. Lohe tapmine sümboliseerib aga uue aasta ja kevade saabumist ning headuse võitu kurjuse üle. 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Zoroastrism on maailma vanim monoteistlik usund. Zoroastrismi rajaja on pohvet Zoroastrit. Usundi õpetuse kohaselt on Ahura Mazda peajumal ning maailma ja inimkonna looja (tõlkes tähendab "hea mõte"). Temale vastandub kurjust kehastav jõud Ahriman ("kuri vaim")
Kangelaseepika ei piidrdunud ainult nende sumeri kangelastega vaid sinna lisandub ka akkadi keelne ja akkadi kangelaspärimus, seondub reaalselt kangelastega, sargon ja tema pojapoeg. Oluline on kangelaseepika.Meesžanr sumeri ja akkadi kultuurist .väga sarnane põhiolemuselt kreeka kangelaseepikaga. II aastatuhande Aasia osa Kaks olulisemad on eetiline grupp indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad Hetiidid väike-aasias. Nende riik kujunes u 17 saj eKr. Aga on kindlasti olnud anatoolias juba 19 saj. Teame Kaneshi asulast on leitu dakkadi keelseid kiilkirja tekste, mis kajastavad assüria kaubandust ja anatoolia kohalikkust. Ilmneb tekstidets et elasid mitmed rahvad , indoeuroopa keelsed Hetiidid ja osa mitteindoeuroopakeeled Hattid. Erinevad keeled. 19 saj erinevad protoriike, võimukeskused. Indoeurooplased kust sinna said hetiidi 19 saj 'äsjased sissetungijad. Indoeruoopa rahvad on , kes elavad indiast -euroopani,elavad laias ulatuses
Demetrios Poliorketese vastu. 306 võttis Antigonos kuninga tiitli; tema eeskuju järgisid ka ülejäänud diadohhid. Demetrios vallutas Küprose, piiras 305 304 edutult Ptolemaiose liitlast Rhodost (Demetriose vastu saavutatud võidu tähistamiseks püstitasid rhodoslased oma sadamasse hiiglasliku Heliose kuju nn Rhodose kolossi), kuid suutis kindlustuda Kreekas, kus ta kuulutati Isthmose kongressil kreeklaste hegemooniks. 301 Ipsose lahingus Anatoolias said Antigonose ja Demetrios oma vastastelt lüüa: Antigonos langes ja Demetrios põgenes Kreekasse, millest sai tema peamine tugipunkt. 286 tungis Demetrios Aasiasse Seleukose vastu, kuid tema vägi läks Seleukose poole üle ja ta ise langes vangistusse, kus mõne aasta pärast suri. 281 Kurupedioni lahingus Anatoolias sai Lysimachose lüüa Seleukoselt ja langes. Seleukos kavatses tungida Euroopasse, kuid mõrvati 280.
................ 64 Makedoonia ja Kreeka ............................................................................. 64 Rooma ülemvõimu algus Kreekas ............................................................... 66 2 Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon Kreekas algas põlluharimine VII aastatuhandel, seega vaid natuke hiljem, kui Anatoolias, kust viljelusmajanduse tõenäoliselt ka tõuke sai. Kas see tähendas ka põlluharimist tundva elanikkonna migratsiooni Anatooliast Balkani poolsaarele, pole teada. Peamine põlluharimispiirkond Kreekas oli esialgu Tessaalia (Põhja-Kreeka), kus järgnevalt tõusid suuremate asulatena esile Sesklo ja Dimini. Kuid juba samal VII aastatuhandel harisid põldu ka Kreeta elanikud ja sai alguse asustus Knossoses. IV
· August Annist (18991972) rahvaluuleteadlane, doktoritöö ,,Kalevipoeg eesti rahvaluules", ,,Kalevala" tõlge eesti keelde · Karl Reitav (18971961) klassikaline filoloog, polüglott. Mõlemad püüdsid jälgia, et silbid oleks õiged ja heksameeter paigas. 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Wilusa linnas, lääne Anatoolias (see on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel). Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. 19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann, et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed
Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Lohe oli püha loom Egiptuses.Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Niisiis peegeldab Illujanka müüt Anatoolias II at eKr peetud uue aasta rituaalseid purulliyaš (purulei)-pidustusi. Pidustused olid hetiitide silmis äärmiselt olulise rituaalse tähendusega ning need seostusid hetiidi kuningavõimu ja religiooniga, olles üks hetiidi riikluse ideoloogiline alus. Kuningas pidi alati osalema purulliayšpidustustel, kuna nendest sõltus koguni terve Hetiidi Kuningriigi eksistents ja heaolu. 55. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste
rääkis sõjaretkest (Trooja sõjale sarnane). Bilgames loodud mitmeid poeeme, nt Akaga võitlus, Seedrimetsa valvur, kus metsa valvas koletis, keda ta oma sõbra Enkiduga ära tappis. Need poeemid loodi 3 a.t lõpuks sumeri keeles. 2.a.t mugandati need akkadi keelde ja hiljem loodi suur Gilgamesi eepos, 12 savitahvlit. Sin- lebke-unninnni oli mingi müstiline autor. Hetiidid Teisest aastatuhandest peale tuli veel pildile inimesi, eriti indo-euroopa keeli kõnelevad. Hetiidid näiteks. Anatoolias elasid mitmed rahvad. Mitte indo-euroopa keeli rääkivad nimetasid end hattideks. Hetiidid Anatoolias on suht äsjased sissetungijad 2a.t. Hetiidid olid kaarikusõitjad ja kui need pildid ilmuvad, siis on teada, et nad on platsis. Hetiidid kujundasid 17. saj alates suure riigi. Nad vallutasid hattide linna Hatusa ja tegid sellest oma pealinna ja võtsid üle hattide pärimuse. Sargon oli neile suur kuningas ja eeskuju. Telepinu, kuningas, suutis
Kreeka kultuuri moodustabki üks suur segu. Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut. 1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp 3) Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad. Substraat, ürgne Vahemere kultuur C,atal Hüyük jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas) Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli. Austati härga. Pronksiaeg Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim. Loss oli ülesehituselt ritualiseeritud. Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud; rituaalides kasutati andameid ilmselt. Usk hoidis lossisüsteemi koos
aladel, kus oli tihe asustus (muutunud v muutumas paikseks v poolpaikseks). Koos siirdumisega viljelusmajandusele kujunesid uued majandussuhted, sotsiaalselt tugevasti kihistunud ühiskond. Sellega algas neoliitikum, kiviaja noorim järk. Neoliitikum Vanimad nisu ja rukkikasvatajad olid u 13 000 a tagasi Süürias. Vanimad põllundusega seotud muistised asuvad Lähis-Idas, Niiluse orus, Zagrose mäestiku orgudes Põhja- Iraagis, Anatoolias, Põhja-Süürias, Jordani jõe orus. U 10 000 eKr muutus ilmastik. Levisid mitmesugused metsikud odra- ja nisusordid sobiv alus maaviljeluse tekkeks. Üleminekul mesoliitikumilt neoliitikumile leidsid aset mitmesugused muutused. Tuli uus kivitöötlemise tehnoloogia (kivi puurimine, lihvimine). Võeti kasutusele uusi kivimiliike. Hakati valmistama savinõusid (toidutagavarade hoidmine). Kangakudumise algus. Viljelusmajanduse algus lõi eeldused linnalaadse asustuse tekkeks
Võrreldi maaviljelejate ja küttide ja korilaste DNAsid. Umbes 80% küttide ja korilaste DNAst oli selline, mida tänapäeva Euroopas on väga vähe. Tänapäeval kannavad Euroopa mehed üht DNA tüüpi, mis on olnud väga levinud Lääne-Türgis ja lähisidas. Tõenäoliselt olid mehed need, kes rändasid ja levitasid maaviljelust. Nad olid küttide ja korlilaste naiste seas väga populaarsed. Naiste geenitüübid on väga lähedased küttide ja korilaste geenidele. Juba 8k eKr olid Türgis Anatoolias potikillud, millel on jälgi piimarasvast. Pottides pole hoitud piima, aga seal on arvatavasti olnud või/jogurt/hapupiim jms. Seal hakatigi tarbima loomapiima. See oli väga oluline ja uus leiutis. Paljudes Euroopa maades on nii, et neoliitikumi alguseks loetakse üleminekut viljelevale majandusele. See ongi peamine, mille järgi eristatakse neoliitikumi mesoliitikumi lõpust. On ka teisi tunnusmärke, näiteks keraamika. Keraamika kasutuselevõtt võib olla seotud maaviljelemise algusega.
Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal. Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963. a Rodden. Vanim asustus 6200 eKr. Samad liigid kui Anatoolias, sarnane keraamika ja tööriistad. Asulas kuivatatud savitellistest nelinurksed hooned. Kesksel kohal oli suurem ehitis kultusehoone. Sel perioodil maeti Kreekas asulatesse, kohati ka hoonetesse. Tegu maahaudadega, surnu oli kõverdatud. Leiud Nea Nikomedias: värvimata ja värvitud keraamika, terrakotast naisekujukesed. 6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele. 3
Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust.
On jaotatud 81. provintsiks. Türgi on ühtne parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt 7 aastaks valitav president, keda ei saa tagasi valida. Seadusandlik organ on ühekojaline Türgi Suur Rahvuskogu, mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased. 99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa. Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes
annaabi.ee 
