ÕUNA SÄILITAMINE ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL (0)

Tallinna 32. Keskkool
ÕUNA SÄILITAMINE ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL
Uurimistöö
Koostas: Joonas Piirits 11.B
Tallinn 2013

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
ÕUN 3
HÜPOTEES 5
1.UURIMUSKATSE ALUSTAMINE 6
1.1Õunte valimine ja välimus 6
1.2Katse alustamine 6
2.KATSE LÄBIVIIMINE 7
1.1. Katse aeg 7
2.2 Õunte pooleks lõikamine 12. päeval 9
Tabel 1. 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD MATERJAL 12

SISSEJUHATUS

Uurimistöö teemaks valisin erinevate temperatuuride mõju õuntele. Sellise teema valiku põhjuseks võib pidada huvi sellekohta, et kui suur on erinevus hoides õunu külmkapis või tavalise temperatuuriga ruumis. Uurimuse käigus jälgisin kui suurt rolli mängib temperatuur õuna säilitamisel.

ÕUN

Inimesed on õunu söögiks tarbinud juba mitmeid aastatuhandeid. Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Looduslike õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide maitsvamatest õuntest saadud seemned külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude vääristamise äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada.
Enne aed-õunapuu võidukäiku keskajal tarbisid eestlased meil looduslikult levinud mets-õunapuu viljasid, mida kutsuti ubinateks. Mets-õunapuu oli sel perioodil levinud üle kogu Eesti, aga tänapäeval kohtab teda peamiselt Lääne-Eestis, eriti Saaremaal ja Muhul. Ubinad ei suutnud võistelda aga aed-õunapuude magusamate ja suuremate viljadega. Aed-õunapuid hakati meil linnade läheduses ja kloostriaedades kasvatama 13. sajandil. Mõisaaedades on õunapuude kasvatamisest andmed alates 16. sajandist, taluaedades järjest rohkem alates 18. sajandi lõpust.
Kõrgperiood õunakasvatuses saabus enne II maailmasõda. 1939. aastal kasvas meil 2 284 500 õunapuud, mis on siiamaani ületamatuks jäänud. Samal perioodil eksporditi õunu Eestist peamiselt Soome ja Saksamaale, vähem ka Inglismaale ja mujale. Õuntest valmistati sel ajal karastusjooki, džemmi ja marmelaadi.
Kodumaiseid õunu tuleb hoida jahedas kohas. Kõige paremini säilivad nad külmkapis, soovitatavalt kilekotis, kuna see takistab vee aurumist ja õunte närtsimist. Kui külmkapis pole ruumi, on mõistlik hoida neid jahedal ajal näiteks rõdul või muus jahedas ruumis temperatuuril 0 - 8° C, aga mitte üle 10 kraadi. Õun talub lühiajaliselt kuni 5 külmakraadist ilma, enne kui tema maitseomadused sellest oluliselt muutuks.
Välismaised õunad on pritsitud erinevate kemikaalidega. Viise on palju kuid kolm levinumat säilivuse pikendamis viisi mida kasutatakse just õunte säilitamise jaoks on näiteks:
a) kaltsiumipreparaadid (ei ole kahjulikud)
b) füsioloogiliste häirete vastased
preparaadid (näit. DPA, väga ohtlik)
c) söödavad katted aurumise takistamiseks –(looduslikud ja sünteetilised)
Tänu nendele on võimalik hoida õunu ilusatena ka soojal temperatuuril toas, nad võivad muutumatuna seista kuid. Eesti õunad üldreeglina ei ole sellist kaitsepritsimist saanud ja seepärast nad hästi ei säiligi.
Toatemperatuuril võib sügisene õun  säilida ehk umbes nädala, juhul kui ta on ilma plekkide ja defektideta. Talveõun aga ei pruugi toas üle paari päeva seistagi.  Keldris olnud õunale on õhus langenud ikka mõni bakter ja läbi  õiepoolse otsa tungivad nad ka vilja  sisse. Kui nüüd selline õun jahedast keldrist sooja tuppa tuua, hakkavad mädanikku tekitavad bakterid kiiresti paljunema ja põhjustavad  riknemise. Õuna pinnale tekivad pruunid laigud, mis hakkavad  suurenema. Vahel võib hallitamine ning pruunikas mädanemine alata ka vilja seest.. Eriti kiiresti riknevad plekilised õunad.

HÜPOTEES

Õunad säilivad paremini ning jäävad väliselt ilusamaks jahedas kui soojal toatemperatuuril.
Hüpoteesi tõestamiseks viisin läbi järgneva katse: panin ühe õuna külmkappi ja teise õuna tuppa ning jälgisin nende muutusi 12 päeva jooksul.

UURIMUSKATSE ALUSTAMINE

Õunte valimine ja välimus

Valisin keldrist kaks samast sordist hilissügisel korjatud õuna. Õunad olid veel ilusad kuid veidi kortsulised. Oli näha, et õunad olid juba üpris pikka aega keldris seisnud. Värvus oli rohekaskollane ja läbimõõt mõlemal umbes 7cm. Õuna sordiks oli „Tellisaar“.

Katse alustamine

Katse läbiviimiseks panin ühe õuna külmkappi, kus temperatuur oli 5°C ja teise õuna panin külmkapi kõrvale väiksesse kaussi. Toatemperatuur oli keskmiselt 21-22°C. Kumbki õun ei puutunud kokku teiste toiduainetega.

KATSE LÄBIVIIMINE

Katse aeg

Õunu jälgisin kokku 12 päeva ja iga kolme päeva tagant tegin õunte kirjelduse ja muutuse võrdluse varasemaga. Nii nägi muutusi õuntega paremini. Õunte kirjeldamisel on „toaõun“ toatemperatuuril olev õun ja „külmiku õun“ külmkapis olev õun. Õunu ei mõjuta miski muu peale temperatuuri, õhuniiskuse, hapniku jne. Vaatlust võis veidi mõjutada iga kolme päeva tagant tehtav vaatlus , mille käigus õunu katsusin.

PÄEV
Mõlemad õunad näevad välja ilusad ja söödavad. Mõlemad on rohekaskaskollased ja läbimõõt on umbes 7cm. Õunte nahad on mõlemal siledad ja normaalse värvusega. Õunad pole muutunud pehmemaks.

PÄEV

• Toaõunal on nahk muutunud kergelt kortsulisek ja värvus on natuke tumedamaks kollaseks läinud. Õuna nahk on veidi laiguline. Õuna kätte võttes on tunda, et õun on kergelt pehmem, võrreldes esimese päevaga.
  

• Külmiku õuna nahaga pole muutusi toimunud, võrreldes esimese päevaga. Kuid tasub ära märkida seda, et kergelt on tunda naha pehmemaks muutumist. Värvus on nüüd pigem kollane kui rohekaskollane.
  

PÄEV

• Toaõun on nüüd juba üsnagi kortsus ja tundub, et on muutunud väiksemaks. Värvus on muutunud veelgi tumedamaks, olles nüüd pruunikaskollane. Pruunikad laigud on selgemalt näha. Õun on kätte võttes veelgi pehmem ja kui õunale õrnalt sõrmega peale suruda, tuleb õunale kergelt muljumisjälg. Ka õuna lõhn on muutunud tugevamaks.
  

• Külmkapis olev õun kuuendal päeval on peaaegu samade tunnustega, mis oli toa õun kolmandal päeval. Nahk on kortsulisem ja kätte võttes on tunda, et õun on pehmemaks läinud. Kergelt on näha, et õun on muutunud laigulisemaks.
  

• PÄEV
  

• Toaõuna lõhn on nüüd juba üsnagi kaugele tunda. Õuna läbimõõt on nüüd märgatavalt muutunud väiksemaks, nahk on vägagi kortsuline. Pruunid laigud on muutunud suuremaks ja tumedamaks. Umbes 1/3 õunast on nüüd pruunika varjundiga.
  

• Külmiku õun on palju paremini säilinud. Õun on küll kortsuline, kuid pruunikad laigud ei ole märkimisväärsed. Ka õuna lõhn ei ole tugev.
  

PÄEV

• Õuna välimuses on kollakaspruuni osa kuskil ½ tervest õunast. Laigud, mis olid juba neljandal päeval olemas, on nüüd täiesti tumepruunid või isegi kalduvad musta poole. Kahe tumepruuni laigu keskel on näha väga kerget hallitust. Nahk on väga kortsus ja läheb kergelt katki.
  

• Külmikus seisva õuna nahal on nüüd juba näha, et pruunikad laigud on läinud natuke suuremaks, kuid siiski mitte palju. Alles nüüd on sellel õunal kergelt näha, et õun on muutunud väiksemaks. Samuti on õun läinud kortsulisemaks. Siiski ütleks välimuse järgi, et seda õuna saaks veel vajaduse korral kasutada. Õuna nahk on tugevam kui toaõunal üheksandal päeval.
  

2.2 Õunte pooleks lõikamine 12. päeval

• Kui lõigata toaõun pooleks, siis on näha läbilõikel, et keskelt ja väljast on õun täiesti pruun. Väljast ulatub tumepruun osa sissepoole umbes 1,5 cm ja terve õun on tegelikult juba kollakaspruun. Õun on väga pehme.
  

• Külmikus seisnud õuna pooleks lõikamisel on näha, et väljas ulatub pruunikas osa sissepoole umbes 0,5 cm. Keskelt on õun samuti juba osaliselt pruunikas. Siiski on õun üsnagi heas seisus, kui võrrelda seda toaõunaga. Õun on pehme, kuid siiski normaalsuse piirides.
  

Tabel 1.

Päev
Õun külmkapis
Õun toatemperatuuril
1.
Värvus rohekaskollane, sile nahk, normaalne kõvadus
Värvus rohekaskollane, sile nahk, normaalne kõvadus
3.
Nahk kergelt kortsuline, värvus tumedam kollane, nahk laiguline, kergelt pehme
Sile nahk, kergelt pehme, värvus kollakam
6.
Kortsus, läbimõõt väiksem, värvus pruunikaskollane, pruunikad laigud, väga pehme, tugevam lõhn
Nahk kortsulisem, kergelt pehme, nahk laiguline, värvus tumedam kollane
9.
Väga tugev lõhn, läbimõõt märgatavalt väiksem, nahk väga kortsuline, suured pruunid laigud
Kortsuline, pruunikad laigud, õrn lõhn
12.
Mustad laigud, kerge hallitus, nahk väga kortsus, nahk läheb kergelt katki
Suuremad laigud, läbimõõt väiksem, nahk rohkem kortsulisem, nahk tugev

KOKKUVÕTE

Õunad, mida kasutasin oma katses, tõestasid, et mu hüpotees vastab tõele. Toatemperatuuril olev õun läheb kergemini halvaks, kuna hapnik mõjutab soojal temperatuuril õunu rohkem. Jaheda temperatuuriga ei lähe õun nii kergelt halvaks ja säilib palju kauem.
Seega, kui kodus on õunu, siis tuleb arvestada, et kaua need toatemperatuuril ei säili ja need tuleks kohe ära kasutada. Või kui tõesti on õunu, millele ei leia kohe kasutust, siis võiks panna need jahedamasse hoiustamis kohta, et need seal paremini säiliks. Samuti on võimalik teha ka selline katse poe õuntega, et teada saada kui tervislikud on erinevad õunasordid mida meile poes pakutakse.

KASUTATUD MATERJAL

Rebasetalu kodulehekülg „Õunte säilitamine“
http://rebasetalu.ee/oun/ounte-saeilitamine (15.01.2012)
Vikipeedia, „Õun“ http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95un (27.01.2013)
Kahjulikud kemikaalid puu- ja köögiviljades, U. Moor ,
http://www.toitumisteraapia.ee/failid/File/Kahjulikud_kemikaalid_aedviljades_U_Moor%2026_02_11.pdf (27.01.2013)
0