Uurimustöö Türgi kohta (0)

Uurimustöö
TÜRGI
Koostas:
Kuressaare 2011
Türgi
Türgi on huvitav ja soodne maa kus käia. Geograafiliselt on Türgi hämmastavalt suur maa oma 64 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente , nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm.
Viisa on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt. Rahaühik on Türgi liir . Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya , Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema.
Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine , skuutrisõit, purjetamine , saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda.
Tervisliku seisukoha pealt võiks Türgis olla ettevaatlik kraaniveega.
Türgi rahvusköök
Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud . Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas.
Türgis süüakse palju valget leiba (saia). Kebabirestoranides serveeritakse grillitud liha köögiviljade ja leivaga. Liha kõrvale pakutav leib on tihti otse ahjust võetud.
Ekmek- tavaline leib Pide - õhuke lapik leib, mille peale pannakse erinevaid katteid.
Simit- seesamiseemnetega rõngassai, mida müüakse palju tänaval.
Suppe söövad türklased tihti ka hommikusöögiks. Proovida tasub kindlasti imemaitsvat tomati- või läätsesuppi. Hinnad umbes 3-8 liirini. Salateid valmistatakse värsketest või hautatud köögiviljadest. Levinum salatikaste on oliiviõli, sidrunimahl või granaatõunakaste. Köögiviljadest toitu valmistades on peamiseks komponendiks kas baklažaan või suvikõrvits, millele lisatakse tomatit, paprikat, rohelist pipart ja sibulat. Baklažaan on türklaste armastatuim köögivili.
Armastatud joogiks on tee. Kohvi juuakse tavaliselt kangelt (nn türgi kohv).
Kokkuvõte
Türgi on väga huvitav maa kus tasuks kindlasti ära käia ning ka proovida erinevaid Türgi rahvussööke. Kui minul tekiks võimalus Türki minna siis kasutaksin selle võimaluse kindlasti ära.