Sümptomid Bakeriaalne vaginoos võib kulgeda kaebusteta. Enamasti esineb siiski rohkenenud hallikas ebameeldiva lõhnaga voolus. Voolusel on spetsiifiline kalalõhn, mis eriti tugevneb vahekorrajärgselt. Väsimus Diagnoos Arst diagnoosib haiguse iseloomuliku vooluse, lõhnatesti ja tupest võetud analüüsi alusel. Arst võib määrata indikaatorpaberi alusel tupe keskkonna happesust, mis bakteriaalse vaginoosi korral on kaldunud aluselisuse suunas. Ravivõimalused Raviks kasutatakse, kas suukaudsete tablettidena või tupekreemi näol. Ravi kestab tavaliselt 7 päeva. Ravida on vajalik ka siis kui vaevusi ei esine, sest bakteriaalne vaginoos võib soodustada seesmiste suguelundite põletikku, raseduse korral aga enneagset sünnitust. Korduvate bakteriaalsete vaginooside korral võib olla vajalik ka sekspartneri(te) samaaegne ravi. Kasutatud materjalid http:// www.kliinikum
Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised vedelseepides Ravimseebid(tõrv, vaik, kaaliumhüdroksiid. glütseriin jt). Seepidel on head puhastavad ja rasvastustavad omadused. Seebi negatiivsed omadused Aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka. Võib liigse kasutamisega eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi. Võib soodustada seen-ja bakteriaalsete infektsioonide teket. Kareda veega reageerides vähenevad puhastavad omadused. Jätab nahale karbonaatsoolade jääke, mis ärritavad nahka. Säilitamisel omadused nõrgenevad. Sampoonid. Parfüümid, meikimisvahendid, seebid, sampoonid ja pesupulbrid baseeruvad nafta töötlusel saadud ainetel, õlidel, lõhna- ja värvainetel.
Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6.Kas aromaatne tuum on nukleofiilne või elektrofiilne tsenter? Kas aromaatset tuuma ründavad elektrofiilid või nukleofiilid? Nukleofiilne tsenter, ründavad elektrofiilid. 7.Alkoholide ja fenoolide happelisuse võrdlus. Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksürühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. 8.Aromaatsete amiinide ja alküülamiinide aluselisuse võrdlus. 9.Benseeni, fenooli ja aniliini reaktsioonivõime võrdlus. 10.Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 8 /58 + vihikus. areeni täielik oksüdeerumine (põlemine) benseen / aniliin / fenool + broom / lämmastikhape / halogeeniühend benseeni liitumisreaktsioon vesinikuga / halogeeniga fenool + leelis alküülbenseeni oksüdeerimine 11.Areenide leidumine ja kasutamine. Areene toodetakse naftast ja kivisöetõrvast
Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6.Kas aromaatne tuum on nukleofiilne või elektrofiilne tsenter? Kas aromaatset tuuma ründavad elektrofiilid või nukleofiilid? Nukleofiilne tsenter, ründavad elektrofiilid. 7.Alkoholide ja fenoolide happelisuse võrdlus. Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksürühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. 8.Aromaatsete amiinide ja alküülamiinide aluselisuse võrdlus. 9.Benseeni, fenooli ja aniliini reaktsioonivõime võrdlus. 10.Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 8 /58 + vihikus. areeni täielik oksüdeerumine (põlemine) benseen / aniliin / fenool + broom / lämmastikhape / halogeeniühend benseeni liitumisreaktsioon vesinikuga / halogeeniga fenool + leelis alküülbenseeni oksüdeerimine 11.Areenide leidumine ja kasutamine. Areene toodetakse naftast ja kivisöetõrvast
polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt); mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes; ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). 3. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED JA ÜHENDID: metallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, keemiline aktiivsus, A- ja B-rühmade metallide
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast
HCl; 0,01 1,61 Värvusetu Roosa 2 Hape 1 TÖÖ 10: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 2A/B, KATSE 4 Sama d Erinev ad Fenolftaleiini lahus (ff), muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH meeter, HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, CH3COOH, NH3*H2O, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3, dest. Vesi, vesi, glükoosi lahus Töö käik: Loetletud reaktiivid kanda pipeti abil tilkanalüüs plaadi (TAP) kehte pessa 4-5 tilka. 1 Universaalindikaatorpaberile kantakse klaaspulgaga ühest TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava
ammoniaagi molekulis. 2 Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad. Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C N ja N H sidemed on polariseeritud + -
Vee dissotsiatsioon vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised
4) puhastavad kreemid 5) toonikud 6) abrasiivsed puhastajad 7) näo maskid Seebid Seepe on tehtud iidsetest aegadest, kuid eriti populaarseks muutusid nad 18.sajandi keskpaigast. Seep koosneb aluselise ühendiga seotud rasvadest ja õlidest. Tükiseepides on aluseliseks ühendiks naatriumhüdroksiid, vedelseepides kaaliumhüdroksiid. Seepidel on head puhastavad omadused, kuid kahjuks ka mitmed mittesoovitavad kõrvaltoimed. Seebi negatiivsed omadused: · aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka, mis on tavaliselt happeline · võib liigse kasutamisega eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi (rasvakihi); võib tekkida nahaärritus · naha happelisuse vähendamise tõttu võib soodustada seenja bakteriaalsete infektsioonide teket · kareda veega (kõrge kaltsiumisisaldusega vesi) reageerides vähenevad puhastavad omadused · jätab nahale karbonaatsoolade jääke, mis ärritavad nahka
Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone; seob vesinikioone ehk prootoneid. Aluseline oksiid hüdroksiidile vastav oksiid, mis reageerib hapetega. Leelis vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid): NaOH; KOH; Ca(OH)2; Ba(OH)2. Neutralisatsioonireaktsioon aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. Lahuse pH skaala lahuse happelisuse (aluselisuse) skaala: neutraalse vesilahuse pH=7, happelise lahuse pH < 7, aluselise lahuse pH > 7. Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. Aktiivne metall Väheaktiivne metall Väärismetallid haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus: kuld, hõbe, plaatin, pallaadium ja nende sulamid. Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine.
65. omlett- munapannkook, munakook 66. paneerimine- pooltoote ümbritsemine muna ja jahu, riivsaia või mõne muu toiduainega 67. parfee- parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms 68. pesemine- pesemine on teatavate mõjurite (s.t temperatuuri, pesuvahendite, mehaanilise töötluse ja aja) kombinatsioon 69. PH- vesinikueksponendi tähis (näitamaks lahuse happelisuse v. aluselisuse määra) 70. pikeerimine-eriti peen kaunistustöö 71. pilaff- pilaff on türklaste ja paljude teiste samas regioonis elavate rahvaste väga tuntud ja armastatud roog, mis koosneb hautatud riisist või bulgurist ja mitmesugustest muudest toiduainetest 72. plekk- plekk on see mis on pinnale kinnitunud 73. praht- praht on see mis ei ole pinnale kinnitunud 74. puhtusaste- kokku lepitud puhtuse kvaliteedi kirjeldus 75. põrandakuivataja-pühkija- on kummiga ja pikkavarrega 76
Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Happelisus e. pH vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon (suurus mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses). Rakendadakse praktikas keskkonna happelisuse või aluselisuse keskkonna hindamiseks. Mida madalam on pH, seda rohkem H + ioone on. Neutraalseks 6,5...7, alla 6,5 on happeline ning üle 7 on leeliseline. Normaalne looduslik sademete pH=5,6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6-ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4,0...4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+. Probleem on selles, et siis
88. aluseline oksiid alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid 89. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone 90. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 91. leelis vees lahuvtuv tugev alus(hüdroksiid) 92. sool kirstalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest 93. vesiniksool 94. hüdroksiidsool 95. neutralisatsioonireaktsioon aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. 96. lahuse ph skaala lahuse happelisuse(aluselisuse)skaala. Neutraalse lahuse pH=7, happelise lahus pH<7 ja aluselise lahuse pH>7. 97. amfoteersus aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega 98. indikaator aine, mis muudab värvust lahusele happe v aluse lisamisel(värvus sõltub lahuse pH väärtusest) 99. aktiivne ja väheaktiivne metall 100. siirdemetall perioodilisustabelis B-rühmade elemendid. 101. sulam mitme metalli(v metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal 102
b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem. c) vere valkude puhversüsteem 22. Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud 23. Atsidoos tähendab...vere pH kiiret muutumist happelisuse suunas. 24. Alkaloos tähendab...vere pH nihkumist aluselisuse suunas. 25. Vere hüübimise põhietapid on: Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne
68) nõrk hape hape, mis jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks. Nt etaanhape, divesiniksulfiidhape. 69) Alus liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja hüdroksiinist. 70) aluseline oksiid alusele vastav oksiid, mis reageerib hapetega. Nt kaltsiumoksiid. 71) Leelis vees häasti lahustuv tugev alus. 72) Neutralisatsioonireaktsioon aluse ja hape vaheline reaktsioon, mille käigus tekib sool ja vesi. 73) lahuse pH skaala lahuse happelisuse/aluselisuse skaala . 74) Aktiivne metall tugevate redutseerivate omadustega metallid, mis reageerivad aktiivselt veega. Eelkõige leelis- ja leelismuldmetallid. Nt naatrium ja kaltsium 75) väheaktiivne metall metallid, mis on vastupidavad vee ja hapete suhtes. Nt vask ja hõbe. 76) Väärismetall keemiliselt väga püsivad metallid. Nt kuld, hõbe ja plaatina. 77) Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud metalliline materjal/aine
Organismi pidev varustatus hapnikuga on elu vältimatu tungimus, kuna hapniku osalusel toimuvatel oksüdatsiooniprotsessidel põhineb kogu bioenergeetika. Vesiniku olemasolu suurtes biomolekulides teeb võimalikuks vesiniksidemete tekkimise nende erinevate osade vahel, millel on oluline roll näiteks valkude ja nukleiinhapete struktuuri stabiliseerimiseks. Vabade vesinikioonide (H+) kontsentratsioon keskkonnas aga määrab selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 2 Lämmastik, mis inimorganismis leidub, kuulub põhiliselt aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Valdav osa (ca 99%) kaltsiumist kuulub inimorganismis kaltsiumisooladena luude ja hammaste koostisse. Kaltsiumioonidel (Ca2+) on keskne roll lihaskontraktsiooni mehhanismis nii skeleti-, südame- kui silelihasrakus, samuti vere hüübimise keerukas protsessis ning rea
Tugevad elektrolüüdid on need, mille dissotsiatsioonimäär on umbes 1.Tugevad elektrolüüdid on tugevad happed ja alused. Nõrgad elektrolüüdid on nt vesi, ammoniaakhüdraat, enamus orgaanilisi happeid ja amiinid. Vesi on nõrk elektrolüüt. Vee ioonkorrutiseks nimetatakse konstantset suurust Kw, mis leitakse vee dissotsiatsioonikonstanti ja molaarse kontsentratsiooni korrutisena. Selle konstandi suurus sõltub temperatuurist. Ph on vesilahuste aluselisuse ja happelisuse mõõtühikuks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Kuna tahke aine kontsentratsioon lahuses on konstantne, siis on lahuses olevate ioonide korrutis samuti konstantne suurus ja seda korrutist nimetatakse lahustuvuskorrutiseks. Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu vesilahused pole neutraalsed, vaid kas aluselised või happelised
Cl O OR' NH 2 R C Atsüül- O Happe Ester Amiid kloriid anhüdriid Kõige parema reaktsioonivõimega on atsüülkloriid ja kõige nõrgema reaktsioonivõimega amiid. Derivaatide reaktsioonivõimet võib selgitada, võttes aluseks lahkuvate rühmade aluselisuse. Atsüükloriidide puhul on lahkuvaks rühmaks kloriidioon, happe anhüdriidide puhul karboksüülhape või karboksülaatioon, estrite puhul alkohol, amiidide puhul amiin (ammoniaak). Kõik need on alused ja nendest alustest on kloriidioon kõige nõrgem alus ja seega atsüülkloriid kõige parem reagent. Amiinid on nendest kõige tugevamad alused ja amiidid kõige väiksema reaktsioonivõimega ühendid. Happederivaatide süntees
plahvatussaadustes. Tseesium(Cs) sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal Bunsen ja Kirchhaff. Rootsi keemik P. T. Cleve avastas tuuliumi(Tm) 1879.a. erbiumoksiidis, mida omal ajal sai Marignae üterbiidist. Üterbiumoksiidi eraldumisel ja mida peeti inviduaalselt puhtaks aineks. Vaevarikka ja täpse eraldumise tulemusena jaotas Cleve erbiumoksiidi kolmeks oksiidiks, mis erinesid aluselisuse astme poolest. Ühest neist asus erbium, ülejäänud sisaldasid tundmatuid elemente. Üks nimetati holmiumiks ja teine tuuliumiks. Uraan(U) avastati 1789. aastal. Nimi Uraanium on saadud plaaneedi Uraani järgi. Uraan on praeguseni ajaloo kõige uuem metall. Vanaadiumi(V) avastas 1801. a Mehhiko keemik ja mineroloog A.M del Rio. Element sai nime muinasskandinaavia armastuse jumalanna Vanadise järgi.
veavad orgaanilisi aineid. c) Fibrinogeen; ülesanne: osaleb vere hüübimisel, kaitseb verest tühjaks jooksmise eest, hemofiilia puhul neist kasu pole. 19. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem c) vere valkude puhversüsteem 20. Atsidoos tähendab vere pH kiiret muutumist happelisuse poole. 21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui
ka molekulide). Nt etaanhape, H2S divesiniksulfiidhape 73.alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone ja reageerib hapetega; üldisemas tähenduses aine, mis seob prootoneid. 74.aluseline oksiid - alusele vastab oksiid, reageerib hapetega. Nt kaltsiumoksiid 75.leelis - vees hästi lahustuv tugev alus. Nt NaOH 76.neutralisatsioonireaktsioon - happe ja aluse vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. 77.lahuse pH skaala - lahuse happelisuse/aluselisuse skaala. neutraalne pH=7, happeline pH<7, aluseline pH>7 78.Aktiivne metall - metallide aktiivsus kasvab perioodilises tabelis alt üles ja paremalt vasakule. Nt liitium 79.väheaktiivne metall - metallide mitteaktiivsus kasvab perioodilises tabelis ülevalt alla ja vasakult paremale. Nt kuld 80.väärismetall - keemiliselt väga püsiv metall. Nt kuld, hõbe, plaatina 81.sulam - mitme metalli (või metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel saadud metalliline materjal 82
Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale.Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani" [1]
(HNO3, HCl, H2SO4) 64)Nõrk happe lahuses on ülekaalus happe molekulid ja väga vähe on vesinikioone ja happeanione.(H 2CO3, H2SO3, H2S) 65)Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 66)Aluseline oksiid ehk metallioksiid koosneb metallist ja hapnikust (CaO) 67)Leelis on vees lahustuv alus. 68)Neutralisatsioonireaktsioon on reaktsioon, millest võtavad osa alus ja hape ning tekivad soola ja vesi (näiteks HCl + NaOH = NaCl + H2 O) 69)Lahuse pH skaala on lahuse happelisuse (aluselisuse) skaala . Neutraalse vesilahuse pH= 7, happelisel lahusel pH < 7 ja aluselisel pH> 7. 70)pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. 71) a)Sool on kristalliline aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. b)Sool on aine, mis koosneb metallioonist ja happeanioonist.. 72) Kopolümeer- erinevate elementaarlülidega polümeer 73) Küllasumata ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üks või mitu mitmiksidet
aatomite ning süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, harvemini süsiniku ja halogeeni aatomite vahel. PAARDUNUD ELEKTRON- elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. PEHME VESI- vesi, mis sisaldab vähe või ei sisalda üldse kaltsium- ja magneesiumühendeid. PERIOOD- perioodilisustabeli horisontaalne rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid. pH- suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. pH SKAALA- lahuse aluselisuse/happelisuse skaala. PROOTON- positiivse laenguga tuuma osake. POLAARNE AINE- polaarsetest molekulidest koosnev aine, mille molekuli osadel on erinimelised laengud. POLAARNE SIDE (kov. polaarne keemiline side)- keemiline side, milles aatomeid siduv ühineelektronipaar one enam ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalengud. POLÜMEER- ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine.
Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olema seisnud või siis töödeldud kloorivastaste vahenditega. Seda on parim teha sifooni abil, mis koosneb otsikust, millega saab põhjast ülejääke ja vett tõmmata ning voolikust, mis toob vee ja muud jäägid anumasse. Samal ajal tuleb puhastada ka filter ning teha erinevad korrastustööd. Vee kareduse, happelisuse-aluselisuse, soolsuse jne. taseme õigena hoidmiseks kasutatakse ribateste, mis näitavad poole minutiga peamised vee näidud ära. Kui akvaarium on juba töös tuleks soetada tilgatestid. Peamised näitajad, mida vees tuleks jälgida on: happelisus ja aluselisus ehk pH tase (neutraalne 7,0); karedus ehk dH (3-pehme, 6-12 pisut kare, üle 25- väga kare); kloori sisaldus (0 neutraalne, 0,8< kriitiline). Kuna testid aeguvad, tuleks oma varu iga aasta uuendada
[ + ] H>10-7 mol/l, siis samaaegselt [ - ] OH <10-7 mol/l.Keskkonna iseloomustamiseks on küllaldane nimetada ühe iooniliigi, näiteks H+ - ioonidekontsentratsioon:happeline keskkond [ + ] H > 10-7 mol/l,neutraalne keskkond [ + ] H = [ - ] OH =10-7 mol/l,aluseline keskkond [ + ] H < 10-7 mol/l.Praktikas on ebamugav opereerida negatiivsete astmenäitajatega, mistottu kasutatakseH+-ioonide kontsentratsiooni (ehk vesilahuste happelisuse-aluselisuse) väljendamiseks vesinikeksponenti pH = - log [ + ] HAnaloogiliselt voib defineerida ka pOH = - log [ - ] OH ning vee ioonkorrutise avaldisest järeldub siis, et pH + pOH = 14. pH skaalat kasutatakse tavaliselt vahemikus 0 kuni 14 (happeliste lahuste pH<7, aluseliste lahuste pH>7).Norga elektrolüüdi lahuse pH arvutamisel tuleb arvestada, et tekkinud ioonide kontsentratsioonon elektrolüüdi üldkontsentratsioonist väiksem.On terve rida lahuste pH määramise meetodeid
Granuleeritud kloor 63G Stabiliseeritud klooriühend mis sisaldab umbes 60% aktiivset kloori. Lisatakse käsitsi vahetult basseini vette. Võrreldes tablettidega kallim, kuid ohutum säilitada ja transportida. Eriti sobiv väikestes või muutliku kasutuskoormusega basseinides. Algitsiid QAC - on aine mis takistab vetikate kasvu basseinis. Et vetikad vajavad arenemiseks otsest päikesevalgust, on see vajalik peamiselt välibasseinides. pH - ehk hape - Vee aluselisuse neutraliseerimiseks kasutatakse soolhappe (HCl) 15% vesilahust. Lisatakse basseini vette käsitsi või automaatdoseerimisseadmega, mis kontrollib vee keemilist seisundit andurite abil. Klooritabletid 90/200 - aeglaselt lahustuvad stabiliseeritud kloori tabletid mida kasutatakse spetsiaalses klooridosaatoris mis on ühendatud basseini filtrisüsteemi. Kloorisisaldus tabletis on kõrge, seetõttu on tablettide kasutamine ökonoomne. Et doseerimishulka reguleeritakse
- Üldkaredus- mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta. - Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. · Happelisus- vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm ehk vesinikioonide kontsentratsioon. Rakendadakse prkatikas keskkonna happeliuse või aluselisuse hindamiseks. Mida madalam on pH, seda rohkem on H+ ioone. Neutraalne keskkond pH = 6,5..7. Kui pH on alla 3 ja üle 9, kahjustuvad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise. Kui pH on alla 4......4,5 lahustub toksiline Al3+ ja liigub taimejuurtesse, ka Mn2+ ja Fe3+ . · Vee leelisus- võime haarata H+ ioone (pH>7). Leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone (hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees).
Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. elektronipaarile siduda prootoni Amiine saab jaotada asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: *Aluselisus näitab prootoni sidumise võimet: mida tugevamini alus prootonit *primaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud üks vesinikuaatom seob, seda aluselisem see alus on. ammoniaagi molekulis *Aluste aluselisuse võrdlemisel kasutatakse happena hüdrooniumiooni *sekundaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kaks (H3O+). vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis *Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega. *tertsiaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud kolm *Aluselisus on kitsam mõiste, sest aluselisust mõõdetakse ühe konkreetse
joogi kohta. Siirupite valmistamisel on veekulu 0,056 m³/dal kohta. Karastusjookide valmistamiseks kasutatavast veest tuleb eelkõige eemaldada Ca ja magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid. Soovitatavad vee töötlemise meetodid on järgmised: · ioonvahetus; · elektrodialüüs; · pöördosmoos; · hapetega neutraliseerimine; · reagentidega konditsioneerimine. Hüdrokarbonaatide neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis kutsub esile seadmete korrosiooni. 2. Sulfaadi või kaltsiumkloriidi lisamine veele- meetod mida kasutatakse meski ja õlle pH alandamiseks. 3
· Vees lahustunud kloriid on enamasti hüpokloorhappe ka heitvee jaoks (HOCl) või vesinikkloriidhappe (HCl) kujul. · Populaarsus on vähenenud tänu mürgistele ja · HOCl dissotsieerub teatud määrani. kartsinogeensetele kõrvalproduktidele, mis võivad tekkida kloori reageerimisel vees leiduva orgaanikaga. · Piisava aluselisuse puhul on vees peamiselt HOCl ja hüpokloriidioonid. · Puhas kloriid (Cl2, mitte Cl-) on mürgine ja ohtlik ka säilitamise ja transportimise seisukohalt. · HOCl ja NaOCl kasutatakse vee desinfitseerimiseks. · Mõned veetöötlusjaamad on võtnud kasutusele
LiOH, Ba(OH)2 32. Vee dissotsiatsioon vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. 33. Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const 34. Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või
32. Vee dissotsiatsioon – vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O ↔ H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) – konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: ρ = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH – vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt. pH = - log [H+]. Happeline lahus [H+] > [OH-] ehk pH < 7,0 n: äädikas; aluseline lahus [H+] < [OH-] ehk pH > 7,0 n: sooda lahus; neutraalne lahus [H+] = [OH-] ehk pH = 7,0 n: vesi. 33. Lahustuvuskorrutis Ks – konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const 34. Hüdrolüüs – lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade
51 Orgaaniliste ühendite happelised ja aluselised omadused Happelisus/aluselisus on biomolekulide reaktiivsuse olulised determineerijad ja seetõttu ti- hedalt seotud mitmete biomeditsiiniliste probleemidega, k.a. ensümoloogia, imendumine, ravimite toime ja biotransformatsioon, füsioloogiliste protsesside regulatsioon jne. Orgaanil- iste ühendite happelisust/aluselisust hinnatakse kahe paralleelse teooria alusel. Happelisuse ja aluselisuse Brønsted-Lowry teooria (protolüütiline teooria) See teooria jaotab orgaanilised ühendid hapeteks ja alusteks prootoni (H+) ülekandevõime järgi: happed (prootoni doonorid) on molekulid/ioonid, mis annavad ära prootoneid (H+); _ + A H + B: A + B H hape alus alus hape
Maakoor: I O-47%; II Si- 28%; III Al - 7,9% Inimese keha: I H-63; IIO O - 25,5%; III C - 9,5% 3. H,O, C, N kui peamised keemilsed elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik - osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik - Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija . Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni - aluselisuse/happelisuse Lämmastik - kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik - biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga - tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe
hape alus alus hape 5. Happe tugevust tõstavad kõik struktuuriefektid, mis delokaliseerivad prootonit siduvat elekt- ronipaari ehk teisiti öelduna, kõik struktuuriefektid, mis stabiliseerivad ( ja seega nõrgendavad) happest moodustuvat alust (vt võrrandit eelmises ülesandes). Aluse tugevust vähendavad kõik struktuuriefektid, mis delokaliseerivad aluselisuse tsentris olevat elektronipaari. 6. Keemistemperatuur Sulamistemperatuur Lahustuvus vees, alkoholides jt vesiniksidemeid moodustavates lahustites Valkude struktuur Tselluloosi kiudude struktuur Nukleiinhapete struktuur H 7. a) vedel CH3 CH2 CH2 NH2 : CH3 CH2 CH2 N H H
HCl lõpp: 9,6 cm3 Arvutused: 9,6 - 5,2 = 4,4 cm3 Mööduv karedus = 4,4 0,110242 1000 1000 / 1000 2 100 = 2,43 mgmol dm-3 Alari Allika pedl-2 092126 Järeldus: mööduvat karedust põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2-3), mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. Töö 10 Katse 2 a Happed ja alused Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Raktiivid: 0,01 M lahused: HCl, HNO3, H2SO4,H3PO4, CH3cOOH, NH3 x H2O ; 0,1 M Lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3 x H2O ; Värskelt valmistatud deioniseeritud destilleeritud H2O; Kraanivesi; 0,1 M Glükoosi lahus. Töö käik: Loetletud reaktiivid kanda pipeti abil tilkanalüüs plaadi (TAP) kehte pessa 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kantakse klaaspulgaga ühest TAP-pesast väike tilk
Vee 3 olekut: happeline, neutraalne, aluseline pH – lähtub vesinikioonide arvust ehk mõõdab prootonite arvu lahuses. OH - ja H+ ioonide kontsentratsioonide korrutis on alati konstantne (10 -14), järelikult võimalik arvutada teine pool. pH’st sõltub enamik bioloogilisi protsesse. Homeostaas – optimaalse pH taseme hoidmine kudedes protsesside stabiilsuse tagamiseks puhversüsteemide abil Puhversüsteemid – tagatakse happelisuse-aluselisuse tasakaal teatud vahemikus 1) Bikarbonaatne – piimhappe prootoni sidumine ja kehast välja viskamine 2) Aminohapped – võib siduda aluseid või happeid Vesinikside -Nõrk side. Hoiab valgusideme stabiilsena nii et geneetiline kood ei läheks kaduma. Veebilanss - veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil Vere osmootne kontsentratsioon tõuseb -> signaal vee kaotamisest on vee saamisest suurem ->
mitmesuguste liimainetega. Paberi liimistamine tagab selle, et kirjutamisel või ude trükkimisel ei tungi värvaine paberilehe sisse, vaid jääb pinnale. Paberi vaigust saadav kampol. Liimistamine toimub hollenderis (paberimassi jahvataja). pH: Peamine osa (80 ... 90 %) tselluloosi lagunemisest paberis langeb mitmesuguste happeliste ühendite poolt põhjustatud happelise hüdrolüüsi arvele. Keskkonna reaktsiooni (happelisuse - aluselisuse) hindamiseks kasutatakse vesinikeksponenti ning tähistatakse pH - ga. pH< 7 happeline keskkond pH = 7 neutraalne keskkond pH > 7 aluseline keskkond Paberi happelisus avaldab olulist mõju paberi säilivusele. Happeline paber vananeb tunduvalt kiiremini, ta on mehaaniliselt vähevastupidav ning tundlik erinevate kahjulikult toimivate keskkonnategurite mõju suhtes. Tselluloosi lagunemine: Kuna tselluloos on paberi peamiseks struktuurseks
Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on. Hapete ja aluste reaktsioonivõime ei ole otseselt seotud nende tugevusega. Tugev hape on nt. HCl, nõrk (COOH)2. Tugev leelis on nt. NH3 ning nõrk alus on nt. NaHCO3. k. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist [mol/l]. Seda mõõdetakse indikaatorite abil ning kasutatakse keskkonna happelisuse või aluselisuse hindamiseks. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse lahusega. Mida madalam on pH seda happelisem on keskkond ning mida kõrgem on pH, seda aluselisem on keskkond. Näiteks: Nõrk alus on NH3-vesilahus (pH=10,6), tugev alus on NaOH (pH=14,0), nõrk hape on äädikhape (pH=2,4) ja tugev hape on HNO3 (pH=1,0). Üldjuhul jääb lahuste pH 0 ja 14 vahele, kuigi võimalik on ka kõrgem pH
Veele rida nõudmisi (Õige pH, kareduse näitajad vajalikud, puhtus). H2O2 pleegitamisel peab vesi olema praktiliselt raua, nikli, vase jt metalliioonide vaba. Vesi tuleb enne puhastada ja tuleb ka pärast puhastada. 2. Happed, alused ja soolad. Nende abil reguleeritakase aluselisust, happelisust ja soolade sisaldust. ( kasutatakse HCl, H2SO4, sidrunhapet, sipelghapet, äädikhapet, H2CO3, H3PO4, H3BO3 vastava pH väärtusega kontsentratsiooniga. Aluseid ja sooli kasutatakse keskkonna aluselisuse saavutamiseks. NaOH, KOH, naatriummetasilikaat, Na3PO4, Na2CO3, NH3, Na2HPO4, NaHCO3. 3. Oksüdeerijad ja taandajad . Tekstiilikeemias kasutatavad oksüdeerijad on H2O2, Na2Cr2O7, K2Cr2O7, KMnO4 NaClO2- naatriumklorit jt. Taandajad on Na2S2O4, SO2 jt. (kasutatakse pleegitamisel ja värvimisel. * mineraalse päritoluga kiud (asbest) B. Tehiskiud: (saadakse looduslike kiudude töötlemisel) * Regenereeritud tsellulooskiud (kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks
0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik – Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija. Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni – aluselisuse/happelisuse. Lämmastik – kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik – biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku aatom võib olla niimoodi seotud 1-4 teise süsiniku aatomiga – tekivad süsinikuskeletid, mis on võimelised endaga siduma teiste aatomite gruppe
Kui tärklise ja zelatiiniga liimistatakse peamiselt paberi pinda, siis kampol lisatakse otse paberimassi (1,5 ... 2 % kiudude massist). Liimistamine toimub hollenderis (paberimassi jahvataja). pH Peamine osa (80 ... 90 %) tselluloosi lagunemisest paberis langeb mitmesuguste happeliste ühendite poolt põhjustatud happelise hüdrolüüsi arvele. Keskkonna reaktsiooni (happelisuse - aluselisuse) hindamiseks kasutatakse negatiivset kümnendlogaritmi vesinikioonide kontsentratsioonist, mida nimetatakse vesinikeksponendiks ning tähistatakse pH - ga. pH < 7 happeline keskkond pH = 7 neutraalne keskkond pH > 7 aluseline keskkond Paberi reaktsioon sõltub tema valmistamiseks kasutatud toorainest, valmistamise tehnoloogiast ning hilisematest säilitustingimustest. Paberi happelisus avaldab olulist mõju paberi säilivusele. Kvaliteetsetel pikaealistel paberitel on pH > 6,5
Puhvrid ei elimineeri liigset hapet ega alust, seda teevad kopsud ja neerud. Puhversüsteem koosneb aluselisest ja happelisest komponendist. Vere pH – oluline ensümaatiliste reaktsioonide normaalseks kulgemiseks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist. 2.5.4.2. Happe-leelise tasakaalu hälbed: atsidoos ja alkaloos. atsidoos – vere pH kiire muutumine happelisuse suunas alkaloos – vere pH nihkumine aluselisuse suunas. 2.5.4.3. Happe-leelisseisundi hälvete respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Atsidoos – respiratoorne: kui hingamine tõkestub (põhjused: ravimid, intoksikatsioon, trauma ja haigused - astma, bronhiit). Metaboolne: mittelenduvate hapete kuhjumine (ketoatsidoos, laktatsidoos, neerupuudulikkus), kõhulahtisus (vesinikkarbonaadi kaotus maosooltraktist), tekib füüsilise pingutuse korral, mürgitus (salitsülaadid).
Vesi on üks õlle peamisi koostiskomponente. Kõige olulisemat rolli omav ioon. Ca2+ mõjub virdele hapestavalt: 3Ca2+ + 2HPO42- Ca3(PO4)2+ 2H+ Virdes sisaldub märkimisväärses koguses fosfaate, mis töötavad buffrina. pH alandamine on oluline, kuna b-amülaasi maksimaalne aktiivsus on madalamal, kui linnase pH. Ca aitab sadestada virde valke ja oksalaate, kaitsta a-amülaasi inhibeerumise eest ja virret värvumise eest. Vähendatud aluselisuse/pH'ga piserdusvesi vähendab soovimatute silikaatide ja polüfenoolide ekstraktsiooni virde filtreerimisel Parandab pärmi flokuleerumist Soovitav kogus 50-150 mg/l [CO32-] Tõstab pH'd Viletsam tärklise lagundamine meskimisel Viletsam proteiinide lagundamine Polüfenoolide parem ekstraktsioon vilja kestadest Tumedam värv Robustsem mõrusus Madalam kolloidne stabiilsus Bikakbonaatide soovitav kogus: 0-50 mg/L- heledad õlle sordid 150
immuunne. Erituselundkond (neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti) Neerud. On paarilised. 10-12 cm pikad, kaaluvad kokku ca 300g. Vasak natuke suurem. Neerude funktsioonid: · Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon. · Reguleerivad vereplasma ioonide kontsentratsiooni, nendest olulisemad: Na +, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat (HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. · Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ eritumisega, kui on happelisuse liig ja HCO3- eritumisega, kui on aluselisuse liig. · Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. · Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. · Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. · Elimineerivad ravimeid ja mürke. · Sünteesivad erütropoetiini. · Lagundavad polüpeptiidhormoone (insuliin, glükagoon ja parathormooni)
immuunne. Erituselundkond (neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti) Neerud. On paarilised. 10-12 cm pikad, kaaluvad kokku ca 300g. Vasak natuke suurem. Neerude funktsioonid: · Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon. · Reguleerivad vereplasma ioonide kontsentratsiooni, nendest olulisemad: Na +, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat (HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. · Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ eritumisega, kui on happelisuse liig ja HCO3- eritumisega, kui on aluselisuse liig. · Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. · Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. · Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. · Elimineerivad ravimeid ja mürke. · Sünteesivad erütropoetiini. · Lagundavad polüpeptiidhormoone (insuliin, glükagoon ja parathormooni)
kaaliumkloriidileotisest. On küllaltki levinud viis happesuse määramiseks. Lupjamist vajavad mullad, mille pHKCl mõõdetakse ≤ 5,5. 2. Indikaatortaimede järgi otsustamine, kas muld on happeline või mitte. Happesuse indikaatoriteks (st osutavad happelisele mullale) • põllul on väike oblikas, põldrõigas, põldkannike, põldnälghein jt. • rohumaal on jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. Aluselisuse indikaatoriteks (st osutavad lubjarikkale mullale) • põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt • rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt. Ligikaudselt saab muldade lupjamisvajadust ja lubjatarvet määrata ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada välitingimustes. Kiirem viis mulla lubjatarbe määramiseks on aga mulla happesust määrata elektrooniliste happesuse (pH) testrite abil (Jenwey jt).
Puhversüsteemid • Vere puhversüsteem põhineb peamiselt hemoglobiinil. HHb = H+ + Hb-. Kui verre satub palju vesinikioone, nihkub tasakaal vasakule ja vastupidi. • Lisaks on ka süsihappe-bikarbonaatsüsteem. eriti hea, sest süsihape võib CO2na kiiresti eralduda hingamise abil. H2CO3 = H+ + HCO3-. • fosfaatsüsteem. Happe-alus tasakaalu häirumine atsidoos - nihkumine happelise suunas alkadoos - nihkumine aluselisuse suunas 1. Respiratoorne atsidoos - on raskendatud CO2 eemaldumine kopsude kaudu. pH langeb. 23 2. Respiratoorne alkadoos - CO2 eradub normaalsest rohkem. pH tõuseb 3. Metaboolne atsidoos 4. Metaboolne alkadoos tekivad erinevate funktsionaalsete häirete tulemusena. Lisaks ka raviprotseduuride tõttu. Ka intensiivse lihastöö ajal tekib kerge atridoos, moodustub palju piimhapet. 35
annaabi.ee 
