siis pole põhjust muretsemiseks. Noh, loomulikult ei tohi olla nüüd 24/7 vaid omakasupüüdlik, tuleb siiski teistele ka vahel mõelda ning nendega arvestada, kuid lõppude lõpuks oleme kõik omakasu peal väljas, sest kelle nimel me ikka seda elu kogeme ja elame, kui iseenda. Me peamegi seadma enda vajadused ning huvid teiste omadest kõrgemale, sest seda teevad enamasti teised. Me ei hooli endast piisavalt ning oleme liiga altruistlikud, memmepojad. Olla egoist on olla julge, see näitab, et sa suudad olla piisavalt suur tõbras, et olla elus ning endast hoolida. Kuigi ma olen täheldanud, et inimesed suudavad olla mingid pseudo-egoistid, kes suudavad eirata kõigi teiste mõtteid ja vajadusi ning samal ajal endast mitte hoolida ning käituda endaga nagu teistegagi iroonilisel kokkusattumusel on üks neist inimestest mina, kuid seda teemat me lähedamalt ei puuduta. Tahaks veel öelda, et kui
sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T.H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne -- riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel
riikides on ennast aktualiseerivaid inimesi rohkem, kui vähem arenenud riikides). Oma teooria kinnituseks viis Maslow läbi uuringuid, et tuua välja ennast-aktualiseerivaid inimesi: 1. Realistlikult orienteeritud 2. Tolerantsed 3. Spontaanselt 4. Probleemikesksed 5. Iseseisvad 6. Autonoomsed kultuurist ja keskkonnast neil on oma moraali ja eetika maailm, mida nad järgivad 7. Gemeinschaftsgefühl koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne 8. Müstilised 9. Altruistlikud 10. Eraklikud 11. Demokraatlikud 12. Eetilised 13. Huumorimeelsed 14. Loovad 15. Avatud kõigele uuele, mis ümbritsevad 16. Tipp elamusi (peak experiances) kogevad Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid).
Ometi pole minu arvates Eesti tulevik lootusetu, ,,kriminaalne ja alkohoolne" nagu kirjutab ka Vallik. Kirjanik loodab tänapäeva noore põlvkonna oskusele näha oma vanemate möödalaskmisi ning toimida ise teisiti. Juba praegu olevat näha, et ,,tuul hakkab vaikselt suunda muutma"- tung sotsiaalerialadele on Valliku sõnul viimastel aastatel kasvanud ning see näitavat, et tänapäeva noortel on usku pisut teistsugustesse väärtustesse, kui oli/on nende vanematel. Altruistlikud tõekspidamised muutuvad taas inimestele omaseteks, oleme saanud juba mitu head õppetundi, mis juhtub, kui materialism üle pea kasvab. Usun, et praeguse aja noored inimesed tajuvad kas juba praegu või hakkavad tajuma, et elu vanema põlvkonna väärtuste järgi pole nende jaoks ning asuvad otsima midagi muud, panustades karjääri asemel pigem täisväärtuslikesse suhetesse ning pidades ameteid, mis neile rõõmu ja rahulolu valmistavad. Kasutatud kirjandus: 1 Andu Rämmer
liigiga. Organismid ise ei tee midagi, mis võiks olla kasulik liigile kui sellisele. Iga isend konkureerib vaid oma liigikaaslasega, et saavutada edu paljunemises. Seepärast soosib LV selles suhtes vaid iga organismi isiklikke "ambitsioone", sest liigikaaslasega arvestamine soosib tegelikult olelusvõitluses mitte teda ennast, aga seda kellega arvestatakse. Altruistid on määratud populatsioonist kaduma. Samas tunduvad pealtnäha nii mitmedki indiviidide käitumuslikud omadused olevat altruistlikud ja alles lähemal vaatlusel selgub, et see tegelikult nii ei ole. Seega võib organismide käitumine olla ühelt poolt altruistlik, teiselt poolt aga on see vägagi iseendaga arvestamine. Paljunemise edukusel on kaks komponenti: · otsene: sobivus ehk kohasus (fitness), toimub indiviidi tasemel · kaudne: adapteeritus (adaptation) on populatsiooni või liiki iseloomustav omadus. Otsene sobivus määrab ära ühe genotüübi keskmise alleelide hulga, mis antakse
tuleb lähtuda esmapilgu-printsiibist. Hare kuldreegel: Toimi teiste suhtes ainult sellisel viisil nagu sa sooviksid enda suhtes toimimist täpselt samasuguses olukorras! Egoism, omahuvi ja altruism. Miks peaksin olema moraalne? Moraalne toimimine on toimimine teiste huvides (altruism). Moraalinormide kohustuslikkust annab põhjendada inimloomusega. Egoistlikud teooriad Enesearmastus, omahuvi, isekus, hoolitsemine enda eest, oma soovide rahuldamine Altruistlikud teooriad Armastus teiste vastu, teiste huvidest lähtumine, isetus, heategevus, heatahtlikkus Varauusaegsed moraaliteooriad Egoistlikud: Thomas Hobbes, Samuel Pufendorf, Bernanrd Mandeville Altruistlikud: Francis Hutcheson, Krahv Shafesbury, Jean-Jackques Rousseau Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks. (vanemate armastus laste vastu). Tõeliselt moraalsed teod on need, mis tehtud armastusest teiste vastu.
tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastest on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetappude liigid lähtudes nende põhjustest: 1. Egoistlikud sotsiaalsete suhete puudumise, teistest inimestest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid. 2. Altruistlikud liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid, inimene ohverdab end teiste nimel. 3. Anoomilised radikaalsete sotsiaalsete muutuste ajal toimuv suitsiid, sotsiaalsed normid on liiga nõrgad. Anoomia normitus, olukord kus ei kehti mingeid norme ja seadusi. 4. Fatalistlikud inimene allub tugevale sotsiaalsele survele, sotsiaalsed normid on liiga tugevad. Max Weber (1864 1920)
Abistav käitumine on abistatavale kasulikum kui abistajale. Selleks, et olla peetud altruistiks, peab toiming olema tahtlik. Kuigi altruist võib omategevuse tulemusena kogeda sisemist rahulolu, mida võib tõlgendada kui teatavat tasu, on tema motiiviks teist aidata. Et vähendada laste käitumises egoistlikke motiive, tuleb nende elu organiseerida nii, et nad tunneksid vajadust teistele head teha. Selleks on altruistlike tegevuste jaoks vaja luua tingimused. Altruistlikud tegevusvormid on: vahetamine, laenamine, jagamine, loovutamine, kinkimine, annetamine. See järjestus kujuneb lapse arengust lähtuvalt just sellises järjekorras. Lapsi ei tohi kunagi sundida altruistlikult tegutsema. Ta ei pruugi selleks veel valmis olla. Tuleb austada lapse soovi valida partnerit. Vahetamine vaatamata sõimeealiste vähesele suhtlemisaktiivsusele, tunnetatakse kaaslase olemasolu ning osatakse kõrvutimängus jälgida kaaslase tegevust. Seetõttu
Inimese positiivset suhtumis väljendavad emotsioonid on: rahulolu, rõõm, õnnetunne, vaimustus, uhkus, tänulikkus, austus, õrnus jms Inimese negatiivset suhtumist väljendavad emotsioonid on: rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, põlgus, viha, häbi, vastikus jms. Emotsioonid steenilised ehk aktiivsed ja asteenilised ehk passiivsed: 1) Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu - Altruistlikud emotsioonid tekivad teise inimese abitamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teise eest - Kommunikatsiooni emotsioonid aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust - Eneseteostuse ehk auahnuse emotsioonid on seotud vajadusega
2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos - idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. REICH, Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja psühholoog. Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskkonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada
sõltuvana ja proovib samastumisega seda vähendada, enda vajadusi põlgab; sadist teistepiitsutaja, meeldib teisi alavääristada; hävitaja tunnevad jõuetust maailma ees ja proovivad seda hävitada, parim kaitse on rünnak; konformist massiinimene, võtab enamuse vaated ja hoiakud omaks. 12. Humanistlik psühholoogia, Rogers Isiksust vaadatakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Iseloomulik on lähenemine, et inimesel on loomult altruistlikud vajadused kõigil organismidel vajadus ennast tõestada. Koolkonna rajajaks peetakse Rogersit. Keskseks tuumaks on inimese ettekujutus iseendast. Psühhoanalüütilisele vastand. Teraapia eesmärk enesehinnangut paindlikumaks muuta. Inimeses on kaitsemehhanismid, mis ei lase loomust välja tulla. ,,Kliiniline töö probleemse lapsega"oli esimene teos. Eneseteostuse tendents igal organismil tung oma potentsiaali realiseerida, osasid asju väärtustatakse alateadlikult
Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon - protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: - Egoistlikud Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid - Altruistlikud Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel - Anoomilised Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, sotsiaalsed normid on liiga nõrgad. Anoomia - normitus, olukord, kus ei kehti mingeid norme ja seadusi - Fatalistlikud Inimene allub tugevale sotsiaalsele survele. Sotsiaalsed normid on liiga tugevad Max Weber (1864 - 1920) Peateosed: - Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1905)
hindamine ei tähenda loomeinimesena tegutsemist, küll aga suundust ilu erilisele väärtustamisele elus. 4. Sotsiaalsed väärtused. Sotsiaalsele tüübile on kõrgeimaks väärtuseks inimestevaheline armastus. „Sotsiaal" tõlgendab mõistagi näiteks teoreetilisi või majanduslikke väärtusi liiga külmadeks ja inimkaugeteks, leides, et ilmas pole midagi kõrgemat inimestevahelisest hoolivusest, mõistvusest ja isetust armastusest. Sotsiaalsed väärtused on nende ehedaimas vormis altruistlikud ning üsna lähedal religioossetele väärtustele. 5. Poliitilised väärtused. Poliitikast innustuva isiku põhihuvi on keskendunud võimu saavutamisele. Poliitikas eriti ilmsed võimusuhted on vähem rõhutatult olulised ka paljudes teistes elusfäärides. Võimule orienteeritud isikud ihaldavad sageli ka isiklikku mõjujõudu ja kuulsust. 6. Religioossed väärtused. Siia tüüpi kuuluvad inimesed näevad maailmas ühtset tervikut. Mõned
ennast ja teisi läbi meekonnatöö ja ühtekuuluvuse tunde. Tähtsad on juhi isikuomadused (väärikus, inimlikkus, ausus, teistest hoolimine).Vaimsel juhtimisel on kolm mõõdet: nägemus, mis kirjeldab ettevõtte visiooni ja identiteeti; lootus, et vision täitub; altruistlik armastus, mis aitab tagada hooliva töökeskkonna. Vaimsed juhid on visionäärid, kelle põhiülesanne on arvatavasti teenida jumalat ja teha teistele head. Kõik kirjeldatud juhtimisstiilid on altruistlikud ja teistest hoolivad, tahetakse sarnaneda liidrile. Ainult eetiline juhtimine keskendub ennetavalt alluvate eetilisuse/ebaeetilisuse mõjule. Eetilised juhid pööravad suhtluses tähelepanu ka eetika standarditele. Teised kirjeldatud juhtimisstiilid seda ei tee. Eetiline juhtimine ei sisalda endas visionääri ja religiooni orientatsiooni, eneseteadlikkust. Vähene eetiline juhtimine pole sama, mis ebaeetiline juhtimine. Tihti võivad töötajad
üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal) mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus Enesetapud ei sõltu isiku enda tahtmisest vaid ühiskonnast o Egoistlik enesetapp sots. Suhete puudumine, võõrandumine o Altruistlikud liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus o Anoomilised radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid o Fatalistlikud tugev sots. Surve Max Weber sotsiaalteadused erinevad loodusteadustest, sest uurimisobjekt mõtleb ise Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne
Bernard Mandeville ütleb, et inimeste käitumise peamine motiiv on soov teenida kiitust. Adam Smith pakub välja, et moraali valdkonnas ajendab inimest moraalselt toimima soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed
Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism · Kirjeldav teooria inimloomus on egoistlik. · Selle teooria järgi: mistahes teo eesmärgiks kõigi inimeste puhul on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu (või mõlemad) kas siis lühi- või pikaajaliselt. · Seos eetikaga: kui meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid, on liig seda nõuda. Motiivi interpreteerimine
Eneseülistuse moraal e minaism: · Nietzsche o Peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi valitsedes teisi, enne kui neamd hakkavad valitsema meie üle. o "tugev võidab. Üksi vägivalla, vägistamise akt pole sisemiselt ebaõiglane, kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav. · Hobbes o Inimene on loomult egost, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtnäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. o Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surra. o Isegi kaastunne tuleneb egoisimist. Loodusseisund ja Leviatan · Elu ilma reegliteta ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoisitd püüaksid maksimeerida isiklikku kasu
kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. · Emotsioonide bipolaarsus emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon) · Emotsioonid: o Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne. o Asteenilised ehk passiivsed nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne. · Emotsioonide kategooriad o Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu Altruistlikud emotsioonid: tekivad teise inimese abistamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teiste eest Kommunikatsiooni emotsioonid: aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust. Eneseteostus ehk auahnus: seotud vajadusega lugupidamise, tunnustuse
andmetel, kuna neid on uuritud kõige järjepidevamalt ja annavad seetõttu pildi noorte väärtuspildi igapäevaste, aga samas ka kesksete koostisosade nihetest. Eesti noorte väärtused sotsialismiperioodil Kuni 1980. alguseni domineerisid noorte haridus- ja kutseväärtuste hierarhias üldkultuurilise ja kutsealase enesearendamise ning eneseväljendusega seotud väärtused (mõista maailma, pidev enesetäiendamine). • Neile järgnesid altruistlikud väärtused, kolmandal kohal olid ainelised väärtused ning kõige madalamalt hinnati sotsiaalse positsiooniga seotud väärtusi (prestiiž, karjäär). Juba nõukogudeajal kaasnes iga noortepõlvkonna sotsialiseerumisega nende väärtusteadvuse mõõdukas pragmatiseerumine. Keskhariduse omajate uuringud osundavad, et reeglina tõusis orienteeritus näiteks ainelise ja positsiooniga seotud väärtustele ning vähenes mõnevõrra altruistlik suunitlus.
Altruistliku vaenu puhul valitakse ohvriteks mittesugulased. Konkurentsi vähendamine aitab eelkõige iseennast ja oma järglasi, ka tulevasi järglasi. Käitumise kohasust tuleb hinnata võttes arvesse terve elu jooksul saadud järglasi. Iseka vaenu puhul on sugulaste äratundmine hädavajalik, altruismi puhul ei pruugi see nii olla juhul, kui sugulased elavad tihedasti koos. 5. Seleta lühidalt, mille poolest erinevad altruism, vastastikusus ja ,,rohehabemed"? Altruism altruistlikud suhted, aitab egoisti ja ainult egoist saab sellest kasu. Vastastikkus - suhted pole altruistlikud, sugulus pole oluline (geenide esinemine), mõlemad saavad kasu kas kohe või tulevikus. Rohehabemed altruistliku geeni kandjate vaheline koostöö ehk rohehabemed aitavad üksteist. Valik soosib neid siis, kui nende arvukus on piisav. Geeni tõttu on mul roheline habe, mis sunnib olema kena teiste roheliste habemete kandjate vastu. 6. Mis on geneetiline parasiit
Universaalne eetiline egoism on seisukoht, et iga inimene peaks edendama omaenda huve, isegi kui see võib teistele 1) Naturalismi kriitika. See on eetikateooria, mis tugineb eeldusele, et eetikaotsustused tulenevad otseselt (teaduslikult) avastavatelt faktidelt. Naturalism väidab, et kõik moraalimõisted on kahju tuua. Universaalne eetiline egoism ei väida, et inimesed ongi ainult egoistlikeks tegudeks võimelised, võimalikud on ka altruistlikud teod, kuid neid ei tohiks teha. Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb” pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest
sisu. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: Tööjaotus Egoistlikud Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest solidaarsus(inimesed on sarnased, tegelevad samade võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid 12 Altruistlikud Afektiivne tegevus Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel Kapitalismi tekkimine Anoomilised "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist
sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos- idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. Kalle Küttis 2011 9 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Karen Horney (1885-1953). Esimesi psühholooge-feministe. Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Ta heitis kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus
Augustis sünnib lapsi kõige rohkem - miks? Jõulud on olulised lähedust tekitavad pühad. Durkheimi enda uurimus enesetappudest, mida ei saanud kliima või poliitilise reziimini üldistada. Sotsiaalne intergatsioon. Protestante tappis rohkem kui katoliiklasi, vallalisi rohkem kui abielus, lastetuid rohkem kui lastega. Inimene ühiskonna osana - osa grupist, kuid ei varjuta individuaalsust. Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Egoisttliku, altruistlikud, anoomilised ja fatalistlikud enesetapud Kuidas siis sotsioloogia on teaduslik? -Rosbeth Kanter'i uurimus utoopilistest kogukondadest. Soovis teada, miks 60ndate kogukonnad ei tööta. Uuris kogukondi 1780-1860, mis toimis, mis ei toiminud? Toimisid: ohverdused (piir), kõrgem vaim, mitte inimene (võimuvõitlus) - konservatiividel rohkem kui liberaalidel. Meetodi olulisus: leiame mingeid analoogiaid. Argumenteerime - abstraheerime.
Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T. H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne -- riik kui midagi võimaldav, mitte
liigil on sugulaste tundmise juures tähtsal kohal ka keskkonnast (näiteks munarakke ümbritseva zelee koostisest) omandatud markerid. Etalonid W.D. Hamilton pakkus esimesena välja idee, mille kohaselt sugulaste äratundmise etalonid võivad olla geneetilise päritoluga. Selle idee kohaselt esinevad nn "äratundmise geenid", mis ühest küljest avalduvad fenotüübis mingite silmatorkavate tunnustena, teisest küljest aga "sunnivad" olema altruistlikud, heasoovlikud teiste sama tunnuse kandjate suhtes. R. Dawkins illustreeris seda ideed talle iseloomuliku allegoorilise näitega, mille nimetas "rohelise habeme efektiks". Oletame, et kellelgi on roheline habe. Geenid, mis seda põhjustavad, sunnivad teda ühtlasi olema hea kõigi teiste rohelise habeme kandjate suhtes. R.D. Alexander (1991) seadis niisuguste geenide olemasolu, mis talitleksid sugulaste äratundmise etalonina, kahtluse alla
- Hõivatus tööga: mida kõrgem sotsiaalne seisund seda suurem oht, hõivatus tööga kaitseb suitsiidi eest - Kliima: enesetapuoht suurem kevadel ja sügisel - Kehaline tervis: eelnev arstiabi on positiiselt seotud enesetapuohuga - Psüühikahäire: 95% isikutest kes enesetapu või katse tegid - Eelnev suitsidaalne käitumine - Psühhiaatrilised patsiendid Etioloogia - Sotsioloogilised tegurid: durkheimi teooria o Egoistlikud o Altruistlikud o Anoomilised - Psühholoogilised tegurid o Freudi teooria – agressioon enese vastu o Menningeri teooria – ümberpööratud mõrv o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid o Serotoniini hulk KNSis vähenenu o Geneetilised tegurid
Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon – protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastest on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetappude liigid lähtudes nende põhjustest: 1. Egoistlikud – sotsiaalsete suhete puudumise, teistest inimestest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid. 2. Altruistlikud – liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid, inimene ohverdab end teiste nimel. 3. Anoomilised – radikaalsete sotsiaalsete muutuste ajal toimuv suitsiid, sotsiaalsed normid on liiga nõrgad. Anoomia – normitus, olukord kus ei kehti mingeid norme ja seadusi. 4. Fatalistlikud – inimene allub tugevale sotsiaalsele survele, sotsiaalsed normid on liiga tugevad. Max Weber (1864 – 1920)
organisatsiooni protseduuridega. Diskrimineerimise ilminguks võib pidada seda kui objektiivsed personalivaliku ja töösoorituse kriteeriumid asendatakse subjektiivsetega. Professionaalsust ja selle kujunemist selgitavad järgmised asjaolud: 1. Tavaliselt saadakse professionaaliks peale pikka õpiaega ning omandatakse kõrgeim kutsetasand. Sageli seostatakse professionaaliga teatavat intellektuaalset taset. 2. Eeldatakse, et professionaalid on altruistlikud ehk valmid teenima teiste (klientide, patsientide, õppurite) huve ja ühiskonda tervikuna. Pühendumus teistele on professionaalsuse oluline tunnus. 3. Professionaalid teevad teistega koostööd, nad koonduvad ühin- gutesse, liitudesse jne., andmaks olulist teavet teistele ja tulevaste professionaalide ettevalmistamiseks. 4. Professionaalil on väga head teadmised oma valdkonnas ning teda iseloomustab ka see, et ta teab, mida ta veel ei tea. Professionaal
Enesetapjateks on tavaliselt inimesed, kes jäävad ühiskonnas üksi neil on vähe kontakte teiste inimestega ja ei leia moraalset toetust teistelt. 3 liiki suitsiide, lähtudes integratsioonist: · Egoistlikud suitsiidid enesetapja, kes hoiab end teadlikult kõrvale teistest inimestest, gruppidest. Ajab omaette asju. Seetõttu on tal raske leida kontakti teiste ühiskonnaliikmetega. Satub probleemidesse ja ei suuda neid üksi lahendada. · Altruistlikud suitsiidid ülemäärane integreeritus; inimene jätab iseenda huvid kõrvale ja keskendub grupi tõekspidamistele ja huvidele (nt sõjavägi ja suitsiidid) · Anoomilised suitsiidid põhinevad ühiskondlikel raskustel; tulenevad nt majanduskriiside tagajärjel tekkinud probleemidest (töötus, vaesus, kodutus); ei olda valmis uues sotsiaal majanduslikus olukorras kohanema. 28.02.06
ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle. ,,Tugev võidab. Rääkida õigest ja väärast pole mõtet. Ükski vägivalla, vägistamise, ekspluateerimise, hävitamise akt pole sisemiselt ,,ebaõiglane", kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav ning mõeldamatu teistsugusena." Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, inimese käitumist juhib enesearmastus. Ka kõik pealtäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus. Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisund" ja Leviatan ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes)
nad mittemateriaalseid teeneid. Nad soovivad, et sa tunneksid end nende ees võlglasena ning on väga pettunud ja isegi solvunud, kui püüad neile tasuda materiaalsete vahenditega. Põhimõtteliselt oled sa neile oma hinge müünud ja nemad tuletavad seda sulle alatasa meelde. Et olla täisväärtuslik satanist, on psühhovampiiridest vabanemiseks ainus moodus mängida lolli ja käituda nii, nagu arvaks sa, et need isikud on tegelikkuseski tõeliselt altruistlikud ja ei soovi mingeid vastuteeneid. Anna neile õppetund neilt kõike pakutavat vastu võttes, valjuhäälselt ja armuliselt tänades ning seejärel lihtsalt minema jalutades. Sel viisil väljud sellest võitlusest võitjana, kuna neil pole selle peale midagi öelda. Ja kui sult paratamatult oodatakse vastuteenet nende heldekäelisuse eest (siin tuleb kõige raskem osa!), vastad sina neile ,,Ei" ja seda taas armsalt ja valjuhäälselt. Kui nad tunnevad, et hakkad neilt käppade
mille kohta ütles Hobbes: ,,Jumala nimel, see on võimatu". Kuid jälgides Eukleidese arutlust ühelt eelduselt teisele, teiselt kolmandale, veendus ta lõpuks, et kõik väited kehtivad. Prantsusmaal olles kohtas Rene Descartest ja Galileo Galileid (1564-1642). "Geomeetriliselt võttes" näeb Hobbesi arutelu välja järgmiselt: Kui universum on liikumises olev mateeria, siis peavad ka inimesed üldiselt võttes käituma teatud viisil. See, et inimesed vahepeal on altruistlikud (ja ka Hobbes ise seda oli, tegi suuri annetusi heategevusele), ei muuda süsteemi. Majanduses ka eeldatakse, et inimesed ostavad nii odavalt ja müüvad nii kallilt kui võimalik, kuid kõik ei käitu niimoodi, sellegipoolest saab neil eeldustel tuua põhjendatud järeldusi inimkäitumise kohta. Nii püüdis ka Hobbes leida põhiväited või põhitõed, millest lähtuvalt saab seletada ühiskondlikke nähtusi
täitma narkootikumid. Järjest hajuvamas maailmas suureneb vajadus eetilise terviklikkuse järele. Suureneb vajadus tabude ja pidurite järele, eneseregulatsiooni järele, ehk ka pühaduse järele. Varem võisid piibli kümme käsku ja piibel üldse aidata inimestel elus orienteeruda. Vanadel aegadel põhines (ettevõtte) moraalipoliitika konkreetses ühiskonnas valitsevatel religioossetel veendumustel. See pani ühelt poolt ettevõtjale peale nn filantroopilised, altruistlikud kohustused. Teiselt poolt aga kiitis religioon ettevõtluse kui uute väärtuste loomise põhimõtteliselt heaks. Käesoleval ajal aga ainuüksi piiblile enam loota ei saa. Paratamatult tuleb maksma panna täna- päevane eetika. See on aga suurel määral (riigi) majanduspoliitika ülesanne. 76 1.4.3.4. Kultuuri ja religiooni mõju Ühiselu jaoks on vajalikud teatavad kokkulepped. Kultuurilise relativismi teooria kohaselt on igal ühiskonnal oma reeglite süsteem
Mida üksikum on inimene seda enam ta võib lõpetada elu suitsiidiga. Oma uuringute põhjal järeldab, et kui kuulub usulahku, perekonda, töökollektiivi, siis on tema elu lõppemine vähem tõenäoline, kui neil kel pole selliste asjadega liitunud 17 2. Altruistlikud suitsiidid on seotud ülemäärase integreeritusega gruppi, suitsiid sooritatakse täielikult grupile alludes. Nt, teadlik surma minek sõjas teiste kaaslaste nimel e eneseohverdamine oma grupi liikmete pärast 3. Anoomilised suitsiidid anoomilise ühiskonna sünnitatus suitsiidid. a. See saab erilise õitsengu osaliseks nt majanduskriiside ajal, huvitav ka see, et majandusliku õitsengu ajal. b
annaabi.ee 
