Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Altkäemaks karistusõiguses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
altkäemaks, karistus, kriminaal, ametiisik, seadustik, karistusseadustik, korruptsioon, kriminaalkoodeks, ametnik, karistusseadustiku, pistis, kriminaalõigus, süüd, tegude, säte, elik, panema, vahendaja, vangistus, seadusliku, sanktsiooni, eelda, teenistus, kuritegu, komm, kars, reform, varal, vahendus, vangistuse, trahv, alase, lahend, asjaoludORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007
Vahetult sünnituse käigus või üsna sünnituse järgselt tehtud tegu. Kui keegi teine tapab, siis vastutab tavalise tapmise järgi. Kui kaasaaitaja- vanaema tassib vanni ema juurde, siis ema vastutab 116 järgi aga vanema tapmise või mõrva järgi. Kergendav asjaolu. § 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest Tagajärje delikt. Inimene pidi ette nägema. Hoolsuskohustuse täitmatajätmine. Teo etteheidetavus tavapärase mõistuse juures. Karistus on suunatud sellele, et pärast tulevikus keegi ei teeks seda sama. Üldpreventsioon. Viiteline dispositsioon- “sama tegu, kui …”. N: Pagulaste ületoomine, paat läheb põhja. 10 inimest sureb - ettevaatamatu tapmine. On olemas põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Provotseeritud tapmine ja lapse tapmine on vähemohtlikud koosseisud. 2. Raske tervisekahjustuse piiritlemine kehalisest väärkohtlemisest. Kehaline väärkohtlemine on valu tekitamine – kohe on koosseis olemas
kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1
Sissejuhatus Seaduse valikul lähtus töö koostaja eelkõige enda subjektiivsest huvist karistusõiguse vastu, mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis teda kokku II maailmasõja lõpus toimunud Nürnbergi kohtuprotsessini lugemisvarani, mille süvendatud uurimine muutis seminaritöö koostaja jaoks valiku ammendavaks. Meenutades saadet Vabariigi kodanikud1, kus arutati karistusseadustiku reformi, ei kustu meelest Tartu Ülikooli karistusõiguse professori Jaan Sootaki ja teiste saates osalejate väljendatud üks peamistest koondmõtetest, et karistusseadustik (edaspidi: KarS) on ühiskonnas olemas selleks, et pärssida inimese poolt lubamatut käitumist. Nüüdseks on summa summarum kahest eelpool nimetatud asjaolust töö koostaja jaoks prioriteetseks pühenduda õigusmaastikul karistusõiguse tundmaõppimisele
osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse
Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü
vaja rikkumise kindlakstegemisel tõendeid, mida on väga keeruline ja isegi võimatu hankida.5 Islami karistusõigus tugineb individuaalse vastutuse printsiibile. Inimesi karistatkse üksnes nende endi rikkumiste eest. Kollektiivsed karistused on üldiselt keelatud, kehtivad ainult üksikud erandid, näiteks kodudesse või küladesse sissetungijatele võidakse määrata ühine vastutus tekitatud majandusliku kahju eest.6 Islami juristide hinnangul määratakse inimesele karistus, kui on täidetud kolm tingimust: Seaduserikkuja võimuses pidi olema valik, kas panna tegu toime või jätta tegu toime panemata; Seaduserikkuja pidi olema teadlik, et teo toime panemisel on tegu seaduserikkumisega; Seaduserikkuja pidi rikkumise panema toime teadlikult.7 5 Sharia Law In The USA 101: A Guide To What It Is And Why States Want To Ban It . 29.07.2013. Arvutivõrgus: https://www.huffpost
......................34 Sissejuhatus 5 Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustikuga sai alguse oluline pööre karistusõiguses. Kogu karistusõigus muutus tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on kriminaalkorras karistatavad teod, mis on sätestatud karistusseadustikus ja millede eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või rahaline karistus
Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001. a võeti vastu Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel.
võivad tulla ka muud lisakriteeriumid. 2. asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Eelhaldusaktiga tuvastatakse edasise menetluse jaoks siduvalt mõni loa andmise tingimuseks olev asjaolu. Osahaldusaktiga lubatakse tegutsemist piiratud ulatuses. Edasise menetluse käigus otsustatakse, kas luba anda ka ülejäänud tegevusteks. Haldusakti kõrvaltingimus 1. Haldusakti kehtivusaja piiramine. Näiteks on ametnik A 20.02.2011 käskkirjaga nimetatud alates 25.02.2011 ametisse, kuni naaseb tööle lapsehoolduspuhkusel olev ametnik B. 2. Haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Näiteks kohvikule antakse kauplemisluba, milles on ette nähtud kohustus hoida kohviku ümbrus korras. Õigus kaubelda tekib kohe, kui haldusakt on teatavaks tehtud, kuid loa omanik peab täitma teatavat kohustust. 3. Lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks
keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed. Töö esimeses osas lahkab autor kehtivat regulatsiooni, peamisteks allikateks on siinkohal kehtiv karistusseadustik, selle eelnõu, samuti õigusteadlaste arvamused nii artiklites, toimetistes kui ka kommentaarides. Esimese osa eemärgiks oleks välja tuua kehtiva seadusakti mõte, suhtumine ja seadusloome eesmärk. Samuti proovib autor välja tuua ka Euroopa Nõukogu raamotsuse 2004/757/JSK ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni, arvestades siinjuures karistuste määramisel olulisi aspekte.
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus.
kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti
märkida, et vastavalt ratifitseeritud väljaandmise Euroopa konventsiooni art-le 9 tuleb ne bis in idem printsiipi arvestada isikute välisriigile väljaandmisel. Selle konventsiooni lisaprotokolli art 2 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb ne bis idem põhimõttega arvestada isiku väljaandmisel ka siis, kui lõplik kohtuotsus on tehtud selle konventsiooniga ühinenud kolmandas osalisriigis, kuid seda üksnes tingimusel, et kohtuotsus oli õigeksmõistev; et mõistetud karistus on täies ulatuses kantud või isikule on antud armu või kohaldatud amnestiat või on isik süüdi tunnistatud karistust kohaldamata. Lisaprotokolli art 2 lg-s 3 sätestatu kohaselt aga võidakse lg-s 2 hõlmatavaid isikuid erandlikult siiski välja anda juhul, kui kuritegu oli toime pandud väljaandmist taotleva riigi avaliku elu tegelase, asutuse või objekti vastu; süüdimõistetu oli taotleva riigi avaliku elu tegelane või kuritegu oli toime pandud taotleva riigi territooriumil.
olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). ÕIGUSE TEOORIA Õigussuhte mõiste Õigussuhe on liik ühiskondlikke suhteid. Inimestevaheline suhe, millel on järgmised tunnused: 1. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel, olles selle realiseerimise üheks vahendiks. 2
kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis; 3) kui aegumistähtaeg on möödunud; 4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest, samuti üksikutele isikutele armuandmise korral; 5) isiku suhtes, kes pole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus; 6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 ja 170 ettenähtud kuritegudes, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 ettenähtud erandid; 7) kannatanu kaebuse puudumisel, kui kriminaalasja võib algatada ainult tema kaebuse alusel; 8) isiku surma korral, välja arvatud juhul, kui menetlus kriminaalasjas on vajalik surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel;
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest.
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
...............................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
vastu võetud rahvusvahelistest kohustustest.13 1.2. Autori isiklikud ja varalised õigused Autoriõiguse moodustavad autori isiklikud õigused ja varalised õigused.14 Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Isiklikke õigusi nimetatakse ka moraalseteks õigusteks. Mõningatel kaalutlustel kasutame seda terminit aeg-ajalt ka alljärgnevas arutluses, pidades silmas selle sünonüümiat seaduses sõnastatud ,,isiklike õigustega".15 9 Eesti Kriminaalkoodeks, alates 21.01.1999a. kehtinud redaktsioon. 10 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 11 EV Põhiseadus, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 12 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 653. 13 Samas, lk. 652. 14 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 15 Rosentau, M
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest.
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda.
valitsuses. 8. Mis on korruptiivne tegu? Millised ametiisikud peavad esitama igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks? ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud.
President nimetab valitsuse ametisse 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande 15. ÜHEPARTEILINE JA KOALITSIOONIVALITSUS, ENAMUS- JA VÄHEMUSVALITSUS Üheparteiline valitsus- valitsuses on ühe partei liikmed. Koalitsioonivalitsus- valitsuses on mitme partei liikmed. Enamusvalitsus- valitsusel on enamuse hääl parlamendis. Vähemusvalitsus- valitsusel ei ole enamuse häält parlamendis. 16. KANTSLER, RIIGISEKRETÄR, PORTFELLITA MINISTER KANTSLER Ministeeriumi kõrgeim ametnik. Juhib ministeeriumi igapäevast tööd, tagab ministri vahetusel sujuva töö. RIIGISEKRETÄR Juhib riigikantseleid. Sõnaõigus valitsuse istungil. Kinnitab/koostab valitsuse istungi päevakava ja kinnitab protokolli. Valmistab ette valitsuse määruste ja korralduste ja teiste aktide teatavaks tegemist Riigiteatajas. PORTFELLITA MINISTER Minister, kes ei juhi ministeeriumi. Nad juhivad, kas mõnda ministeeriumi osa või omavad enda bürood. Juhib antud ala poliitikat. 17
vastavalt töökoodeksile paranduslikku tööd määrata. Kuna alaealise suhtes ei kohaldata vabaduse piiramist, siis paranduslikku tööd nende puhul sellise karistusega asendada ei saa. 7 Arest määratakse kohtuotsuse ajaks 16-aastaseks saanud isikule ühest kuni nelja kuuni. Kui kohustuslik või paranduslik töö on asendatud arestiga, võib selle määrata ka vähem kui üheks kuuks. Vabadusekaotus on kõige rangem alaealisele määratav karistus. Alla 16-aastastele võib määrata kuni kuueaastase vabadusekaotuse. Kui selle kategooria alaealine on toime pannud eriti raske kuriteo, ja teistele alaealistele võib määrata kuni 10-aastase vabadusekaotuse, mis kantakse kasvatuslikus koloonias. Vabadusekaotust ei saa määrata karistuseks alla 16- aastasele isikule, kes on toime pannud vähese või keskmise raskusega kuriteo, ja teiste vanuseastmete alaealistele, kes on esimest korda toime pannud väikese raskusega kuriteo.
Põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumisse) kui Riigikogu eksis, siis saadetakse Riigikogusse. Kui VP, siis saadetakse VP ja peab 3 päeva jooksul seaduse välja kuulutama. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, kus riigikontrollör kontrollib kuidas riigiasutused kasutavad riigilt saadud raha. Tegevusaeg 5 aastat. ntsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tegevusaeg 7 aastat. Kohtuvõim 3 astmeline kohtusüsteem. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PS ja seadustega. o III aste Riigikohus (kõige kõrgem aste) o II aste Ringkonnakohtud o I aste Maa või halduskohtud/ üld- ja erikohtud
Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus tuleneb põhiseadusest või selle alusel vastu võetud seadusest (näit. Riigikogu pädevus, valitsuse pädevus)
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
annaabi.ee 
