4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude,
d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7. Iga närvirakk ehk neuron koosneb rakukehast ning jätketest dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, akson on aga üks pikk jätke. Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest. Parasümpaatiline (viib rahulolekusse) 9. Somaatiline närvisüsteem ehk kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks
ARMASTUS Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Armastuse tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuses eristatakse Platoni järgi 4 eri liiki : ● Kirglik-seksuaalne põhineb füüsilisel külgetõmbel ● ohvrimeelne-andestav ● sõprusele rajanev ● aeglaselt arenev õrnus, kiindumus, lähedus ● Armastuse kolm faasi ● Iha ● kiindumus ● seotus ● Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. ● Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks
Unemotional-mitte emotsionaalne Rigid- kangekaelne, jäik Grudging- kade, ihne Pessimistic- pessimistlik Dull- tuim, igav, nüri Interfering- oma nina teiste asjadesse toppiv, sekkuv Lazy- laisk Dogmatic- dogmaatiline Cold- külm, kalk exaggerative-liialdav fickle- püsimatu weak-willed - tahtetu, iseloomult nõrk vague- ebamäärane, selgusetu to be easily led- kergesti eksitav Tactless- taktitundetu Kiddish- lapsik detached- eraklik, erapooletu rebellious- mässumeelne Intractable - allumatu, juhtimatu, tõrges Erratic - ettearvamatu, mittenõustuv, tujukas quick-tempered - äkilise iseloomuga boastful - hooplev foolhardy hulljulge, uisapäisa daredevil - uljaspea impatient - kannatamatu Inflexible- jäik, järeleandmatu Possesive- omastav Resentful- nördinud Self-indulgent- enesekeskne Greedy- ahne
17. Rakuorganellide nimetused lihaskudede puhul Sarkolemm rakumembraan Sarkoplasma tsütoplasma Sarkoplasma retiikulum tsütoplasmavõrgustik Sarkosoom mitokonder 18. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude (vöötlihaskude) - tahtelised liigutused. Koosneb ülipikkadest hulgituumsetest rakkudest, mida nim. kiududeks Südamelihaskude - ainult südames, vöödiline, tahtele allumatu. Vahediskid. Silelihaskude - tahtele allumatu, emakas, veresooned, seedeelundkond, kusepõis Tunnus Skeletilihaskude Südamelihaskude Silelihaskude 1. Tahtele alluvus Allub Allumatu Allumatu 2. Tuuma Raku ääres Tsentraalselt Tsentraalselt paiknemine 3. Raku pikkus Väga pikad Keskmised Keskmised 4
Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust.
* Klotsimasool – kreem. Canifug Cremolum – vaginaalsuposiidid/vaginaalkreem. (-II-). * Mikonasool – Daktarin geel. Suus, neelus ja seedetraktis esinev kandidoos. * Ekonasool – Gyno-pevaryl – vaginaalsuposiidid. (Candida poolt põhjustatud seeninfektsioonid vaagnapiirkonnas). * Flukonasool – kapslid, infusioonlahus. Diflucan, Diflazon, Mycosyst, Fluconazole. (Süsteemsed , invasiivsed seeninfektsioonid. Suukaudne ravi on näidustatud ka lokalsele ravile allumatu/sobimatu naha seeninfektsiooni ravis, küünte seeninfektsiooni ravis). * Itrakonasool – kapslid, tabletid. Orungal, Prokanazol, Itraconazol. (süsteemsed, invasiivsed seeninfektsioonid. Suukaudne ravi on näidustatud ka lokalsele ravile allumatu/sobimatu naha seeninfektsiooni ravis, küünte seeninfektsiooni ravis). Allüülamiinid: * Terbinafiin – kreem, geel, lahus, sprei, tabletid. Lamisil, Terbinafin. (dermatofüütide ja Candida poolt põhjustatud seeninfektsioonid). Morfoliinrühm:
Suukaunde ravi, kui näidustatud peakõõm – varvastel 9-12 oksendamine, lokaalsetele lokaalsele ravile Pityriasis capitis) kuud. hüpotensioon, Nizoral – kreem ravimitele ei allu/ei allumatu seeinf. tromboflebiit (Tinea corporis, sobi, küüne korral. DOOSIGA SEOTUD: pedis, cruris, seeinfektsioonid. äge arütmia,
Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused
*Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib:
meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid nagu liigmälu, vaegmälu, joobemälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk ja palju teisi. LIIGMÄLU ehk HÜPERMNEESIA tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist (näiteks meenuvad pidevalt mälestuspildid mingist varasemast sündmusest). Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist. VAEGMÄLU ehk HÜPOMNEESIA puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. (teatud ajukahjustuste, näiteks seniilse dementsuse (see on raugastumisega seotud nõdrameelsus) korral süveneb vaegmälu pidevalt. Uus informatsioon enam meelde ei jää ja teadvusse tulevad mälestused üha
3. Renessansiaja inimene Inimesed olid mitmekülgsed. Inimeste seas oli nii kirjanikke, keeleteadlasi, füüsikuid, keemikuid jne. Samuti olid kõik ühiskondlikult väga aktiivsed. Kiideti heaks nutikust, rüütellikkust. Hukka mõisteti võlts vabadust. Samuti soodustas teadmiste kiiret levikut sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst 4. Mõisted Reformatsioon - See oli 16.sajandil usuline uuendusliikumine. Selle tulemusena tekkis paavstivõimule allumatu protestantlik kirik. (Usupuhastusliikumine). Humanism inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivne vastuseis inimese orjastamisele ja ahistamisele. 5. Renessansi silmapaistvamad tegelased · Dante · Leonardo da Vinci · Michelangelo · William Shakespeare · Francesco Petrarca 6. Uuemad kirjanduszanrid + autor ja teos. Soneti zanr W.Shakespeare / Petrarca ,,Laulude raamat" Essee Montaigne / ,,Essais" Novell Rajajaks peetakse G
Kesk NS Piirde NS Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju Seljaaju Peaaju Seljaaju Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub närvid närvid siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. 7. Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded. Suuraju e. otsaju , mõhnkeha, vaheaju, keskaju, tagaaju: piklikaju ja väikeaju. 8. Nimeta seljaaju ülesanded. Selgita, mis võib olla põhjuseks, et Kevin peale autoõnnetust ei saa enam kõndida ja peab liikumiseks kasutama ratastooli? Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. 9. Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja
sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus ! Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Nii võib näiteks umbrohumürki taluv geen levida GMO-lt umbrohule tavalise risttolmlemise käigus kui põllukultuur ristub oma looduslike liigikaaslastega või annab hübriide lähedaste liikidega. Mürgile allumatu umbrohuga ollakse juba praegu üha enam hädas. Geneetiliselt muundatud toiduainete mõju kohta inimese organismile ja ümbritsevale keskkonnale ei ole tehtud korralikke pikaajalisi katseid ja kõik need toidud peaksid olema alles laboritest ja katsefaasis. Geneetiliselt muundatud toit Eesti poodides. Eestis on küll kohustuslik märkida pakendile, kui tegemist on geneetiliselt muundatud tootega, kas seda ka tegelikult tehakse, on küsitav. Lisaks sõdivad väga paljud
Kõrvaltoimed: ia d o Tahhükardia o Süljeeritu o o Rütmihäired s SKOPOLAMIIN o NB! Kasutamine BOTÜÜLSKOPOLAMII KOLINOMI o Atropiinile MEETILIN N allumatu bradükardi E TOIME Kõrvaltoimed FENÜÜLEFRIIN Kasutamine: o Hüpotensioo o Lihasrelak n Kõrvaltoimed: santide o Tahhükardia o Reflektoorne o Nägemishäir
9. Mis on närv? Vastus: Rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid 10. Somaatiline närvisüsteem. Vastus: Somaatiline närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega. Somaatiline närvisüsteem liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka ja ta töötab koos kesknärvisüsteemiga. 11. Vegetatiivne närvisüsteem. Vastus: Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. 12. Refleksikaar. Vastus: Tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb. 13. Tingimatu refleks (kaasasündinud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Aitavad kriitilistel perioodidel ellu jääda. Seotud ainevahetuse, toitumise ja eritamisega. 14. Tingitud refleks (elu jooksul omandatud refleks) Tähtsus. Näide. Vastus: Elujooksul omandatud. Lihtsustavad õppimist ja harjutamist.
kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid tsütoplasma = sarkoplasma plasmalemm = sarkolemm endoplasmaatiline retiikulum = sarkoplasmaatiline retiikulum Kolme tüüpi lihaste histoloogiline ehitus pikilõige Silelihaskude Skeletilihaskude Südamelihaskude ristilõige Skeletilihaskude · Struktuurseteks ühikuteks on vöötlihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised - sümplastid
seinarakke võib mõni olla). Uriiniproovi võetakse tavaliselt hommikul (esimene uriin), kuna siis on uriin kontsentreeritum. Kui uriin on hommikul lahja (alla 1010), siis viitab sellele, et uriini kontsentratsioon on langenud. KUSEPÕIE TÄITUMINE JA TÜHJENEMINE Kusepõis täitub kusejuhade kaudu. Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda. Tahtele alluv häbemenärv innerveerib välist sulgurlihast, mis vastava käskluse korral lõtvub
- Lagundatakse peamiselt luuüdis (vähesel määral maksas ja põrnas) - Eluiga 100-200 päeva - ER kuju soodustab gaasivahetust - Kergelt deformeeruv LIHASKUDE - Liikumine - Hingamine - Soojuse produktsioon - Toetusfunktsioon ja toe- - Vedelike ja materjalide liikumine SKELETILIHAS (Raku membr sarkolemm Tsütoplasma- sarkoplasma Tsütopl ret sarkopl ret Mitokkonder sarkosoom) tahtele alluv pikad, silinderjad mitmetuumne eristuvad vöödid SÜDAMELIHAS tahtele allumatu silinderjad, hargnevad ühe/kahe tuumalised vöödilisus SILELIHAS tahtele allumatu · teravatipulised · üks tsentraalne Tuum Retseptorid on spetsiaalsed tundlikud rakulised moodustised, mis võtavad vastu ärritusi ja muudavad need närvisüsteemile omaseks aktiivsuseks. Lihaskäävid, Golgi kõõlusorgan, Pacini lamellkehakesed(Suured ovaalse kujuga inkapsuleerunud närvilõpmed - Lihases paiknevad nad kõige sagedamini
Haapsalu Kutsehariduskeskus Õnne Hõbe HT13 Inkontinents eakatel Inkontinents ehk kusepidamatus on tahtele allumatu uriini väljavool põiest, eeskätt naistel esinev tervisehäire. Pensionieas kannatavad uriinilekke all ligi pooled nii meestest kui naistest. Haigele põhjustab see raskeid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Eristada tuleb kaht uriinipidamatuse tüüpi: äge ehk mööduv ja pidev ehk väljakujunenud inkontinentsus. Mõõduvat uriinipidamatust võivad põhjustada järgmised asjaolud: mitmesugused psühhootilised seisundid, mis võivad olla tingitud ravimitest või
Närviimpulss · Lühiajaline ja väga nõrk ELEKTRILINE IMPULSS · Impulsi kiirus 100 m/s · Elektriimpulss liigub ühelt rakult teisele. · Närvirakud ei puutu omavahel kokku Vahepealset tühja kohta nimetatakse sünapsiks · Erilised keemilised ained viivad sõnumi ühelt rakult teisele. Piirdenärvisüsteem jaguneb · Kehaline e. · Vegetatiivne Somaatiline piirdenärvisüsteem piirdenärvisüsteem Tahtele allumatu Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus Korraldab suhtlust Ainevahetus, välismaailmaga paljunemine Skeletilihased, Lõõgastumine/erutus tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl.
Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Sellised refleksid on automaatsed, tahtmatud ehk tingimatud refleksid
ambivalentsiga partneri suhtes. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Seksuaalse naudingu puudumine Selle all kannatavad inimeste seksuaalsed reaksioonid on normaalsed ja nad saavad orgasmi, kuid ei tunne sellest rahuldust. Seda esineb sagedamini naistel kui meestel. (,,Õigusseksuoloogia" Lembit Auväärt ; Tallinn 1997 Ilo Print.) Fukntsionaalne vaginism Vaginismiks nimetatakse seisundit, kus tuppe ümbritsevate lihaste tahtele allumatu spasm takistab suguti viimist tuppe. Tupp sulgub kui sinna püütakse lükata peenist või midagi muud. Vaginismi all kannatav naine tajub suguühet sageli ängistava ja hirmutavana ning püüab intiimkontakste vältida. Mõned naised on vaginismiskalduvusest hoolimata võimelised nautima lähedust ja hellitusi,kui need ei arene edasi suguühteks. Diagnoosi peab kinnitama tupespami provotseerimisega. Soodustavateks teguriteks võivad olla seksuaaltrauma, nagu
tarvis. Küsitlemisel selgitab arst välja peavalu esinemissageduse ja kestuse, olemuse, paiknemise. Oluline on ka silmapõhjade hoolikas uurimine, et välistada tõelise nägemishäire või silmahaiguse olemasolu. On väga oluline, et inimene suudaks sümptomeid meenutada ja täpselt kirjeldada. See võimaldab arstil kindlaks määrata, millise peavalu tüübiga on tegemist. Sellest oleneb ravi määramine. Mõningatel juhtudel, nt. ebatüüpiline või ravile allumatu migreen või kahtlus muule peaaju haigusele, viiakse läbi kompuutertomograafia uuring (peaajust), kuid seda tuleb siiski suhteliselt harva ette. 4. Ravi ja ennetamine Arvestades migreeni tekemehhanisme, on suhteliselt vähetõenäoline, et valuhoog möödub kiirelt ilma ravimiteta. Kergemate migreenihoogude puhul aitavad sageli käsimüügiravimid paratsetamool, aspiriin, tihti ka diklofenakk ning ibuprofeen. Kõiki valuvaigisteid tuleb
Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX I Faas Tahtele alluv, vajalik rõhk, et vältida toidu sattumist ninna II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil 4. Söögitoru OESOPHAGUS Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas 5. Magu GASTER Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid. Imendumist soodustab süsihappegaasi juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel. Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass 6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS
KORDAMISKÜSIMUSED 1.RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast 4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning nad on püsivad Ja need on: mitokondrid, lüsosoomid, golgi kompleks, tsentrosoom, tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel Tsütoplasmaatiline võrgustik: Granulaarne...
täpsustavateks uuringuteks pere- või kopsuarsti (Pulmonoloogi) poole.Tuberkuloosi kahtluse korral on kõik uuringud inimesele tasuta ravikindlustuse olemasolust sõltumata. Ravi Põhiliseks ravimeetodiks on tuberkuloosivastased preparaadid. Standardravikuuri kestus on 6 kuud. Immuunpuudulikkusega inimestel või tüsistuste puhul on ravi kestus pikem. Multiresistentse e. mitmele ravimile allumatu tuberkuloosi ravi kestab 1,5-2 aastat. Rakendatakse ka üldst ravi - köhapärssivad ained, kaasuvate haiguste ravimine, alkoholitarvitamise ning suitsetamise keeld. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe. Tüsitused Tuberkuloosi tüsistustena on olulisemad kopsuverejooks, empüeem, pneumotooraks (kaverni läbimurdmisel pleuraõõnde), pulmokardiaalne puudulikkus,
tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on
Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja mida ta elujooksul teinud on. See ei teki ajukahjustusest nagu tavaline amneesia. Seda
surm. Kliinilise surma tunnused on vereringeseiskus… , teadvusekadu… , tsüanootiline nahavärvus… , ebaefektiivne , agonaalne hingamine… ning arefleksia….” (Taaselustamine kliinilisest … 2005; 4). Surmal on mitmeid põhjuseid. Surma saab jaotada ka oodatuks ja ootamatuks surmaks, millest viimane saabub valdavalt õnnetuste, vägivalla, enesetappude tõttu. (Roper jt 1999: 374). Oodatud surm täiskasvanu eas, eelneva suremisportsessiga, on valdavalt seotud ravile allumatu pöördumatu haiguse kuluga, mille kestvus võib olla väga erinev, kuid mis alati lõpeb surmaga. Läänemaailmas on valdavateks haiguslikeks surmapõhjusteks südamehaigused, vähk ja insult. (Roper jt 1999: 374). Aastal 2014 suri Eestis vanuses 15-64 südamehaigustesse 646, peaajuveresoonte haigustesse 111, kasvajatesese 943 inimest (Surnud surmapõhjuse...) . Läänemaailma levinumaks noorte täiskasvanute ootamatuks surmapõhjuseks on liiklusõnnetused
Ärevus-ebamäärane ebamugavustunne (ärevus=hirm=foobia). EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE Väljendused võivad olla: 1) Psühhofüsioloogilised. (N. südametöös, hingamises, seedimises, naha el. juhtimises jne). Kui emotsioonid on subjektiivsed, siis tõus on väliselt jälgitav ja mõõdetav! Kuna tõus on seotud autonoomse NS'i talitlusega ja on inimese tahtele allumatu, siis võib anda väga olulist infot. 2) Näo- ja kehaväljendused: omastavad suhtumist. Umbes 55-65% on suhtlemine mitteverbaalne. Väljenduste kujunemine: Sündides- ehmatusrefleks Jäljendades-oma vanemaid Kasvatuse kaudu- soolised erinevused Kultuuri kaudu- matusekäitmine Valedetektor e. polügraaf registreerib: südamelöögid, vererõhk, hingamise ja naha el. juhtivuse. STRESS
rõhu säilitamine, jääkainete väljutamine, arteriaalse vererõhu regulatsioon, vereloome regulatsioon, homoöstaasi tagamine. Esmasuriini tekib kuni ..... liitrit 24 tunni jooksul: 180 Esmasuriin ei sisalda suure molekulmassiga valke ja vere vormelemente, ei sisalda glükoosi. Lõpliku uriini hulk on ... ööpäevas: 1-1,5 liitrit Somaatiline närvisüsteem: teadlik ja tahtlik, reguleerib skeletilihaste tegevust, tsentraalne osa peaaju ja seljaaju. Vegetatiivne närvisüsteem: tahtele allumatu, jaguneb sümpaatiline ja parasümpaatiline. reguleerib siseelundite talitlust. Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum. tunnen katsudes Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе.
) Raviefekt saabub alles mõne kuu möödudes. Glükokortikosteroidid annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti. Kehalised harjutused vastavalt arstiga läbi rääkides. Vahel on vajalik kirurgiline ravi, kui liigese moondumised segavad juba oluliselt liigese tööd: RA kirurgias kasutatakse palju erinevaid operatsioone, siin on ära toodud enimlevinud meetodid. Sünovektoomia käigus eemaldatakse põletikuline liigesekapsel. Lõikus on näidustatud ravimitele allumatu kroonilise liigeseturse korral. Sünovektoomiat võib teha nii nahalõike kaudu kui ka artroskoopilisel meetodil. Artroskoop on torukujuline optilise seadme ning haaratsite ja muude kirurgiliste vahenditega varustatud instrument, mis väikeste nahalõigete kaudu viiakse liigeseõõnde nii vaatluseks kui ka ravimenetlusteks. Artroskoopia järgne vahetu taastumine on kiirem kui nahalõike kaudu tehtud lõikusel, samuti jääb väiksem lõikusarm. Kaugtulemused on mõlema meetodi puhul samad.
edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele. Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. 9. Seksuaalne riskikäitumine on selline, mis seab ohtu enda või teiste tervise või heaolu. Selle tagajärjeks võivad olla suguhaigused või näiteks ka soovimatu rasedus. 10. Aids, Genitaalherpes, klamüüdia, süüfilis, gonorröa, papilloomviirus, sügelised, HIV, trihhomoniaas. 11. Inimese seksuaalareng algab juba enne sündi. Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12
Neil esineb suulae ja huulelõhed. Südamealomaaliad. Suurem risk saada on vanematel naistel. Eluiga 1 kuu kuni 3 aastat. Deletsioonisündroom e. Williams - esineb 7 kromosoomi kahjustus. Nad on ülisõbralikud, neile meeldib väga kirjutada, kuigi nad oma kirjutatust aru ei saa. Kõrged võimed. Ruumilis matemaatiline pool on väga nõrk. Mõõdukas, vaimne alaareng. AS õnnelikuse sündroom kahjustusi 15 kromosoomis. Emalt päritud. Motoorse arengu peetus. Esineb tahtele allumatu naer. Naerupursked nii tugevad, et võivad tekkida lihaskrambid. Kontrollimatud liigutused. Vaimne alaareng. PWS sündroom kahjustatud 15 kromosoomis. Isalt päritud. Väikest kasvu, ülekaalulised. Pidev näljatunne. Väikesed käed ja jalad. Kõõrsilmsus. Mõõdukas või keskmine vaimne alaareng. Cridu Chat e. kassikisa sündroom kahjustus 5 kromosoomis, milles lõpuosa on puudu. Kõri arengu häired ja kesknärvisüsteemi anomaalia. Nutt kassi kisana. Madalal asetsevad kõrvad
nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6. Rectum, pärasool a) osad - nimetada pars pelvina ja canalis analis b) nimetada kõverdused sagitaaltasapinnas flexura sacralis et perinealis c) nimetada sphinkterid, mis moodustab ringlihaskiht ja mis lihaskoest nad on m. sphincter ani internus (silelihaskoest, tahtele allumatu) ja m. sphincter ani externus (vöötlihaskoest, tahtele alluv) d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt mesoperitoneaalselt allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum
13. Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit: Atsetüülkoliin (selgroogsed loomad) botulism blokeerib selle vabastamist närvirakkudest, põhjustab lihasnõrkust ja halvatust; kasutatakse Alzheimeri tõve leevendamisel Dopamiin Parkinsoni tõve puhul on seda tootvad rakud taandarenenud Serotoniin 14. Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks kiire tahtele allumatu vastureaktsioon ärritusele, mille tagajärjel toimub lihaste liikumine või eritub vedelik Kaasasündinud refleksid ei püsi alati elu lõpuni; nt neelamine Omandatud refleksid elu jooksul õpitud; nt kõndimine, liigutuste vilumus Refleksikaar tee, mida mööda erutus liigub erutuse vastuvõtt neuroni poolt, selle juhtimine kesknärvisüsteemi, analüüsimine ja vastuse suunamine elundisse 15. Kirjelda Ivan Pavlovi töid reflekside uurimisel. 19
kirjutis "Jumala Linn". Augustinus oli väga võimekas ja aukartustäratav teoloog. Suure osa oma elust võitles ta erinevate eksiõpetuste vastu, mis tol ajal liikvel olid. Eriti meelelähedaseks olid Augustinusele hoolitsemine vaeste ja nende vajaduste eest. Ja alati püüdis ta Kirikut kaasa õhutada justnimelt selles valdkonnas. Augustinuse jaoks oli Jumal absoluutne, olemuselt lihtne ja kolmainus Jumal. Jumal on kõikjal, kõikvõimas, mateeriale allumatu ja igavene. Jumal ei eksisteeri ajas, vaid on aja looja. Augustinus uskus, et patu allikaks on vaba tahe , mis annab inimestele võimaluse ennast Jumalast eemaldada kurja läbi. Patu läbi on inimene kaotanud võime teha head, ja seetõttu on tal vaja Jumala armu , mille kasuks ta saab otsustada oma vaba tahte läbi. Tõeline vabadus ei seisne aga selles, et me ei patusta, vaid nimelt selles, et me teeme head. Augustinus uskus, et inimene on loodud Jumala poolt ilma patuta
terapeut ja patsient uurivad süvakonflikte), paariteraapia (lühiajaline psühholoogiline sekkumine, paarile antakse uus vaatenurk probleemidele, õpetatakse suhtlemis- ja probleemi lahendusoskuseid), seisundi regulaarne hindamine (alguses sagedasti kohtumine, hinnatakse patsiendi vastet sekkumisele, selgitatakse kõrvaltoimed välja, patsiendi julgustamine, hinnatakse suitsidaalsust ja välistatakse võimalikud haigused). Viimakseks on raske või ravile allumatu depressiooni ravi, mille ravimiseks kasutatakse elekterkrampravi, teise põlvkonna antipsühhootikumide kombineerimist, 6 antidepressantide suuremaid annuseid, mitme antidepressandi üheaegset kasutamist ja rohkem neurotransmittereid mõjutavaid antidepressante (Depressiooni...2011). Depressioon kuulub Rahvusvahelise Haiguste Klassigikatsiooni (RHK-10) järgi meeleoluhäirete alarühma. Lähtuvalt Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste
Ül - *põhliül on inimese sees toimuvate protsesside intrigeerimine(ühendamine) *organismi elundite talitluse reguleerimine ja kordineerimine *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine SOMAATILINE NS e KEHA NS AUTONOOMNE NS e VEGETATIIVNE NS KESKNS PIIRDENS *Ül-siseelundite ja sisenõrenäärmete,südame ja verekeskkonna talitluse *pea-ja seljaaju *pea-ja seljaaju reguleerimine +31 paari närve närvid TAHTELE ALLUMATU SÜSTEEM! *ÜL-kontrollida *ÜL-reguleerib SÜMPAATIL NS PARASÜMP NS kogu elutegevust liikumiselundite *Ül-aktiveerib, *Ül-pidurdab, *Seljaaju:ühendab tööd-motoorne annab energiat ohu rahustab,taastab, kehas toimuva pea- süsteem saab infotja stressi olukorras taastab energia- ajuga,vastutab väliskeskkonnast - varusid tingimatute refleks sensoorne süsteem ide eest REFLEKSID. *...nim neid reakts,mis annavad nende ärritusele vastuse *
a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos [3]. Joobe- mälulünk- Mõni seik joobeseisundid toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis [3]. Hüsteeriline amneesia- Harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada,
Serotoniinil on pidurdav toime. Nt pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotoniini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused). NÄRVISÜSTEEMI EHITUS ja TALITUS somaatiline autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte NS talitluse reguleerimine; tahtele allumatu) (kr soma - kesknärvi- piirdenärvisü sümpaatiline süsteem steem parasümpaatiline NS NS (kontrollib (reguleerib peaaju seljaaju peaajunärvid seljaajunärvid SÜMPAATILIN PARASÜMPAATILINE NS E NS laienevad silmapupillid ahenevad kiireneb hingamine aeglustub
o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga o Lihasrakkude vahel on sidekude o Kontraktsioon on rütmiline ja tahtele allumatu Silelihaskude o Esineb siseelundite seintel o Ei allu tahtele o Kokkutõmbed on aeglasemad, vähem jõulised ja väsimatud, haaravad kogu lihast, tihti laielised o Käävjas, lühem, ühe tuumaga o Jagunemisvõimeline 18. Lihase ehitus 1. Luu, 2. Perimüüsium,
Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 7 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis.
Nelja õpiaastaga pandi nad uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini. Kui sellist pinget ei tekkinud, reageerisid nad täpselt vastupidiselt kui enamik meist (Goliszek 33: 1997). Liigse ja pikaajalise koormusega kaasneb pidev sümpaatilise närvisüsteemi üliaktiivsus. Organismi töö ajal koormav pidev ülierutusseisund ei taandu normaalsele tasemel, sest sageli on rahulik puhkeperiood liiga lühike. See suurendab haigestumisriski (Medici 2004: 26). Halvaloomulise, kontrollile allumatu, sümptomeid ja haigusi tekitava stressi põhjuseks peetakse vastuolu oma võimaluste ja keskkonna nõuete vahel. Kui meil näiteks pole tööülesannete täitmiseks piisavalt teadmisi ja oskusi (ülekoormus), muutub olukord varem või hiljem stressi tekitavaks. Samuti võib stress tekkida siis, kui meie soovid ei vasta pakutud võimalustele (alakoormus) (Medici 2004: 26). 4 2
................................................................17 2 SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest on teada, et kõikidest kunstidest keerukaim on söömise kunst. See käitumisviis, mis on seotud söömisega, on kõige sihipärasem ja sel on alati resultaat: toit jõuab suhu ja neelatakse alla. Sinnamaani on tegevus tahtlikult juhitud, edasi algab tahtele allumatu tegevus ja lõppefekt peaks olema keha vajaduste katmine. Kas see aga on nii? Juba toitekäitumise esimeses lülis- toidu valimisel, valmistamisel- mõjutab inimest hulk mõjureid: kaasasündinud füsioloogiline omapära ja rahvuslikud traditsioonid, religioon, majanduslikud võimalused jm. Toitumine on valdkond, kus harjumused inimest väga mõjutavad. Seedesüsteem on üks neid inertseid füsioloogilisi süsteeme, kus individuaalne tegevusrütm on
Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega.Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Mälu häired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi
pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus – häired tasakaalu ja koordinatsiooni reguleerivas süsteemis (sisekõrv, poolringkanalid, väikeaju, suuraju otsmikusagar, väikeaju kasvajad, Menieri sündroom, SM) V kolmiknärv (n.trigeminus) – sensoorne osa; motoorne osa (mälumislihaste innervatsioon); sekretoorne osa (seotud parasümpaatilise närvisüsteemiga). Kahjustus – motoorne, sensoorne või segatüüpi – mälumislihaste
Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel. Submukooskiht on tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel. II. Lihaskest, (tunica muscularis), on seedekanali ülemistes osades vöötlihaskoest s.t.on tahtele alluv , alates söögitoru keskosast silelihaskoest e. tahtele allumatu. Lihaskest koosneb omakorda 2 kihist. Lihaskest reguleerib valendiku läbimõõtu, segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisaldist. Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e.tsirkulaarkihist). Ringkiht võib kohati pakseneda ja moodustada sulgurlihase e.musculus sphincteri, mis teatud kohtades takistab sisaldise edasiliikumist või eritumist. Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja
Lahtised elektriseadmete osad, halva isolatsiooniga juhtmed, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad 5. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Lihaste krambid- tahtele allumatu voolu tõttu, hingamise lakkamine-hingamislihaste krambi tõttu, südame seiskumine-südamelihaste krambi tõttu, südame vatsakeste fibrillatsioon- selle tagajärjel sydame seiskumine,luumurrud-lihaste tugeva krambi tõüttu v kukkumine peale elektrilööki. Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid, Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja
annaabi.ee 
